Tamm, Aino (laulja)

Aino Tamm (23. XII 1864 Tarvastu vald – 7. XII 1945 Tallinn), laulja ja laulupedagoog. Jaan Tamme õde. Vanemad renditalupidajad.

Õppis Tarvastu kihelkonnakoolis ja Viljandis Lilli Suburgi tütarlastekoolis, laulmist 1886–89 Peterburis eraõpetajate juures, 1889–93 I. Borovka Muusikakoolis (Z. Grening-Wilde klass) ja 1893–97 O. Sefferi juures, täiendas end 1897 Berliinis Amalie Weiss-Joachimi, 1898 Milanos M. Petzi ja 1898–1901 Pariisis Mathilde Marchesi de Castrone juures. Alustas kontserditegevust 1891 Peterburis ja kodumaal, hiljem esines soolokontsertidega Pariisis, Londonis, Helsingis, Budapestis, Riias, Moskvas jm. Tutvustas eesti vokaalmuusikat ja rahvaviise 1900 Pariisi maailmanäitusel. Oli 1923–45 Tallinna Konservatooriumi lauluõpetaja (aastast 1939 auprofessor). Õpilasi: Tooni Kroon, Eino Uuli, Jenny Siimon, Meta Kodanipork, Aleksander Tamm. Avaldas 1923 oma repertuaari kuulunud eesti rahvalaulud Eesti heliloojate seadeis.

Temast on Heidi Sarapuu kuuldemäng „Tina 23” (1995).

Kirjandus

• L. Saul. Aino Tamm. Tallinn, 1978
• J. Aavik. Aino Tamme 35-aastase muusikalise tegevuse puhul. – Muusikaleht 1926,1, 2, 5, 6
• Anna Haava, Miina Hermann, Aino Tamm. Tallinn, 1934
• Kolmveerand sajandit elu ja poolsajandit laulu. – Uus Eesti, 17. detsember 1939
• A. V. Ühe laululinnu kunstitee. – Uus Eesti, 22. detsember 1939
• L. Saul. Aino Tamm 75-aastane. – Muusikaleht 1940, 2
• N. Murrik-Polonsky. Aino Tamm. – Muusikaleht 1934, 11
• L. Aader. Aino Tammest sai laulja reedetud armastuse tõttu. – Mulkide almanak, 2009, 19
• A. Põldmäe. Aino Tamm – 150. Eesti lauluema meenutuseks. – Kultuur ja Elu 2014, 4
• K. Kiis. Aino Tamm – laulmisesse armunud. – Muusika 2015, 4

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M13

Välislinke

• Aino Tamm Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligaleriis
• Heli jälg: Aino Tamm, Paula Brehm, Mathilde Lüdig-Sinkel. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1986) 

Aino Tamm.

Aino Tamm.

Aino Tamm, 1903.