Küngas, Aksel
Aksel Küngas (23. lX 1933 Meriküla, Küti vald – 30. III 1999 Tallinn), näitleja ja pedagoog. Eesti Teatriliidu liige (1962). Vanemad talupidajad.
Lõpetas 1952 Rakvere 1. keskkooli, 1955 Draamateatri õppestuudio ja 1956 eesti keele ja kirjanduse erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Alustas teatritegevust 1950 Rakvere Teatris, töötas 1960–72 Draamateatris. Olnud 1956–59 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keele ja kirjanduse ning 1972–82 kultuuriteaduskonna õppejõud, 1982–85 Eesti Raadio lavastusosakonna juhataja (töötas ka diktorina) ning 1985–92 Tallinna Pedagoogikaülikooli režiikateedri juhataja (aastast 1988 dotsent) ja aastast 1992 õppejõud. Esinenud Eesti Raadio lugemistundides ja kuuldemängudes („Dantoni surm”, 1963). Avaldanud kõnekultuuri ja lavakõne õppematerjale („Ortoeepiline meelespea”, 1983) ning teatriloolise uurimuse Eesti teatrielust 1941–44 (Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised, 1998).
Eesti NSV teeneline kultuuritegelane (1987).
Lavastusi (kuuldemängud)
- Vorobjovi Karje (1983)
- Gribojedovi Häda mõistuse pärast (1984)
- Lönnroti ja Haani Lemminkäise lugu (1985)
Osi
- Arno (Lutsu ja H. Luige Kevade, 1954 Draamateatris)
- Oskar Luts (Lutsu ja Särevi Tootsi pulm, 1961)
- Arne Lammas (Ranneti Haned, 1963)
- Juki (Ranneti Kriminaaltango, 1968)
- Perkins (O'Hara Abielu on ikka risk, 1968)
- Notar Paillard (Rollandi Elame veel!, 1970)
- Caesar Rupf (Dürrenmatti Romulus Suur, 1971)
- Alchen (Ilfi ja Petrovi Kaksteist tooli, 1971)
Kirjandus
- K. Haan. Austatud Aksel Küngas! – Õhtuleht, 24. september 1993
- [Nekroloog]. – Sirp, 1. aprill 1999
- E. Pajumaa. Andunud keelehoidjat meenutades. – Õpetajate Leht, 16. aprill 1999
ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2019