Hans Luik (pseudonüüm Frank Maxwell; 26. III 1927 Tartu – 13. VIII 2017), tõlkija, näitekirjanik, prosaist, kirjastaja ja kriitik. Eesti Teatriliidu (1958) ja Kirjanike Liidu liige (1974). Isa keemik ja ettevõtja. Poeg Hans H. Luik.

Õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis 1934–41, lõpetas 1947 Tartu 1. keskkooli ja 1952 teatriteaduse erialal Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS). Olnud 1941–45 väljasaadetuna Krasnojarski krais. Aastast 1952 tegutsenud vabakutselise kirjanikuna. 1989–94 oli kirjastuskooperatiivi Kupar aseesimees. Aastast 1993 kirjastuse Kuldsulg omanik.

Avaldanud lastejutte ajakirjas Pioneer (1966–67), publitsistikaraamatuid, romaane („Kosmodroomidest kaugel”, 1969; „Keelatud vili”, 1989, täiendatud trükk 2005). 2001 avaldas pseudonüümi Frank Maxwell all põnevusromaani „Mõrvarühma inspektor” (tõlgitud soome keelde 2002). Dramatiseerinud Oskar Lutsu „Kevade" (1953), kirjutanud näidendeid (kaksiknäidend „Kaks kuulsat kurjategijat” („Hüvasti, mu kallid” ja „Homme ärkad sa kuulsana”), 1969; „Homsed tähed”, 1970, telefilmid Prahas 1971 ja Moskvas 1973; „Ja see poiss olen mina?” („Striptiis eriravilas”), 1978; „Poiss põleval laevalael”, 1987 jt), olnud mängufilmide kaasstsenarist. Oma näidendi „Tõe hetk” põhjal on kirjutanud stsenaariumi  filmile „Kuldrannake” (Taska Film 2006). Avaldanud perioodikas teatri-, kirjandus- ja filmiarvustusi. Aastast 1947 on eestindanud vene klassikalist ja kaasaegset kirjandust : Anton Tšehhovi, Maksim Gorki, Ivan Turgenevi, Aleksei Tolstoi, Juri Bondarevi, Sergei Zalõgini, Juri Nagibini, Nikolai Tihhonovi,  Sergei Smirnovi, Fjodor Abramovi, Leonid Zorini, Vladimir Bogomolovi, Konstantin Fedini, Vil Lipatovi, Veniamin Kaverini jt romaane ja jutustusi, suure osa Daniil Granini loomingust, mitmete autorite näidendeid. Paljudele kirjutanud eessõnad. Inglise keelest eestindanud Ray Bradbury, O. Henry, C. Northcote Parkinsoni , Vladimir Nabokovi, Bram Stokeri, Herbert George Wellsi, Sinclair Lewisi, Karl May jt proosat ja Peter Shafferi näidendid. Raadios on esitatud tema kuuldemänge ja teatrites mängitud ka tema trükis avaldamata näidendeid. Avaldanud mälestusteraamatu „Minu imeline elu” (3 köites, 2009–11).

Välislink

Hans Luik Eesti filmi andmebaasis