Tagasi ETBL-i avalehele

Maavärinad Eestis

Aluskord ja maavärisemiste epitsentrid. 1 – raskusjõuvälja suhteliselt intensiivsemad gradiendid; 2 – aluskorra plokkide piir geofüüsika andmetel; 3 – tihedam aluskorra plokk; 4 – aluskorra sügavus merepinnast R. Vaheri (1972) järgi; 5 – maavärisemise epitsenter ja esinemise aasta; 6–10 – aluskorra oletatav kivimiline koostis magnetvälja anomaaliate alusel (E. Pobuli, 1976 järgi), mida on korrigeeritud puurimisandmetega; 6 – moondekivimid; 7 – rabakivigraniidid: + – puurimistega tõestatud, – – puurimistega tõestamata; 8 – granitoidid: + – puurimistega tõestatud, – – puurimistega tõestamata; 9 – gabro ja dioriit; 10 – muud intrusioonid

Ajavahemikus 1602–1995 on Eestis kindlaks tehtud 24 tuntavat (makroseismilist) maavärinat. Neist enamik toimus Võrtsjärve keskosa ja Peipsi põhjaosa läbivast nullsamatõusujoonest loodes. Kõige tugevamad maavärinad (kuni 5 magnituudi Richteri skaala järgi) on toimunud Loode-Eestis, kus maatõusu kiirus on praegu kuni 3 mm/a. Enamik maavärinate koldeid asus maakoore ülemises osas, 5–10 km sügavusel. Tugevaim maavärin toimus 25. X 1976 Osmussaare lähedal merepõhjas (võimsus 4,75 magnituudi, intensiivsus 6–7 palli MSK-64 skaala alusel, kolde sügavus 10 km).

Lisaks otseselt tuntavatele maavärinatele on seismograafiga registreeritud nõrku, inimesele tajumatuid maavärinaid (eriti Võrtsjärve nõo põhjaosas ja Haanja kõrgustiku lähedal). Maavärinate tekkekohti mõjutavad ala geoloogiline ehitus ja tektooniline liikumine. Näiteks mitu maavärinat on toimunud loode–kagu-suunalise Paldiski–Pihkva süvamurrangu piires, Osmussaare maavärina kolle paiknes kirde–edela-suunalises tektoonilises vööndis. Haanja kõrgustiku põhjanõlval toimunud nõrgad maavärinad on oletatavalt seotud Mõniste kerkega, mis asub Liepāja–Riia– Pihkva rikkevööndis.

Maavärinaid Eestis

Aeg (kohalik kellaaeg) Koht Tugevus pallides Sündmused ja tähelepanekud
1602, 17. oktoober Tallinn ja selle ümbrus 6–7 suur torm ja tugev maavärisemine
1670, 1. veebruari öösel 4 km Pärnust põhjas 6 lõhed maapinnas, suuri kahjustusi pole teada
1823, 5. veebruari öösel Kuigatsi, 7 km Võrtsjärve lõunaosast kagus 4–5 majades tunti tugevaid tõukeid
1827, 28. septembri keskpäeval Haapsalust põhjas 5 mürin vältas mitu sekundit; tunti tõukeid, põrandad nõtkusid
1844, 12.–13. jaanuari öösel Karuse ja Matsalu lahe ümbrus 4 mitu tõuget
1853, 26. märts (4.00–5.00) Tallinn ja selle ümbrus 3 magajad ärkasid
1858, 15. jaanuar (14.10 ja 14.26) Hiiumaast põhjas 5 Kärdla rannas täheldati kaht suurt tõusulainet, epitsenter ilmselt meres
1869, 15. veebruar (3.00) Tallinn ja selle ümbrus 4 nõud ja aknad klirisesid tugevasti, uksed kriuksusid, magajad ärkasid
1877, 16. oktoober (5.25) Haapsalu ja selle põhjapoolne ümbrus 4 ja 5 kaks tõuget 10 s vahega
1881, 28. jaanuar (14.15) Narva ja selle ümbrus 5–6 klaasid klirisesid, esemed kukkusid, lagedest langes krohvi
1909, 2. juuni (11.30) Viljandi ja selle ümbrus 3 tunti tõukeid
1912, 8. aprill (16.00 ja 17.00 vahel, 23.10) Keri saar 3 ja 2–3 tunti tõukeid
1912, enne 15. aprilli Keri saar 3–4 sagedased maapinna võnkumised ja maaalune mürin
1931, 12. juuli öösel Anija ümbrus (35 km Tallinnast idas) 4–5 kolm-neli tõuget tunni jooksul
1976, 25. oktoober (11.39) Osmussaar, Lõuna-Soome, valdav osa Eestist 6–7 (võimsus 4,75 magnituudi)  kolm tõuget, maapinna kõikumine, tugev mürin 
1976, 25. oktoober (11.49) Loode-Eesti 4–5 järeltõuked
1976, 25. oktoober (12.07) Loode-Eesti 3–4 järeltõuked
1976, 17. november (13.17) Loode-Eesti 4–5 järeltõuked
1976, 22. november (15.14) Loode-Eesti 3 järeltõuked
1987, 7. aprill (21.30) Võrtsjärve idakallas 3–4 eeltõuked, aknaklaasid klirisesid, puumajade seinad krigisesid, maapind kõikus
1987, 8. aprill (21.21) Viljandi, Tartu ja Võrtsjärve ümbrus 4–5 väga paljud inimesed tajusid tõukeid; uksed krigisesid, aknad klirisesid, laed ja põrandad nagisesid; eeltõukeid tunti juba eelmisel õhtul kell 21.30
1987, 5. juuli (0.00) Võrtsjärve idakallas, Rõngu ümbrus 4 tunti maa-aluseid tõukeid (järeltõuked)
1987, 22. september (19.30) Jõgeva ja Põltsamaa ümbrus 4 kolm tõuget; aknad klirisesid, seinad naksusid
1988, 2. september (20.17) Jõgeva ümbrus 4 kaks tõuget, mida tajusid paljud Jõgeva elanikud, hooned värisesid
2004, 28. jaanuar Läänemaal Kirbla küla lähedal võimsus 1,6 magnituudi tunti maa-aluseid tõukeid

  

Eesti. Loodus, 1995; EE 11, 2002 (A. Miidel); A ja O taskuteatmik. Eesti, 2007; muudetud 2011