Richteri skaala
| Maavärina võimsuse (Richteri skaala järgi) ja tugevuse (MSK-64 skaala järgi) seos | ||
| Võimsus (magnituudides) | Tugevus (pallides) | Makroseismilised tunnused |
| 2,0 ja vähem | 1-2 | inimene harilikult ei tunne |
| 3,0 | 3 | tuntakse hooneis |
| 4,0 | 4-5 | tunneb enamik inimesi, hooneil kahjustusi ei ole |
| 5,0 | 6-7 | praod (mõrad) seintes, küttelõõrides ja mujal |
| 6,0 | 8 | nõrgemates seintes suured praod, nõrgemad korstnad kukkunud kokku |
| 7,0 | 9-10 | nõrgemad hooned varisenud, tugevamates hoonetes praod |
| 8,0 ja rohkem | 11-12 | üldine ja täielik purustus |
Richteri skaala, maavärinate võimsuse hindamise skaala. Richteri skaala on kasutatavaim; ta on logaritmiline, maavärina võimsust mõõdetakse magnituudides (uuritava maavärina ja nn standardse maavärina tekitatud võnkumise amplituudi suhte logaritm). Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: logE = 9,9 + 1,9M – 0,024M².
Seismoloogide järgi saab suurim maavärina võimsus olla 8,9 magnituudi, sest maa sees olevad kivimid ei pea suuremale pingele vastu.
Suurima võimsusega, 8,9 magnituudised maavärinad on mõõdetud 31. I 1906 Ecuadori põhjaranniku lähedal ja 2. III 1933 Hokkaidō saarest ida pool.
Eestis 25. X 1976 toimunud Osmussaare maavärina võimsus oli 4,75 magnituudi, mis on seni Eestis mõõdetuist võimsaim..
Skaala avaldas USA teadlane Charles Francis Richter (1900–85) 1935. aastal.
EE 8, 1995; A ja O taskuteatmik. Miljon fakti, 2009; VE, 2006
