Elviste, Herta

Herta Elviste (aastast 1954 Eelmäe; 12. VI 1923 Pärnu-Jaagupi), näitleja. Eesti Teatriliidu (1956) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 1994 auliige). Vanemad käsitöölised. Olnud abielus Uno Loidi ja Lembit Eelmäega. Andrus Eelmäe ema.

Lõpetas 1936 Pärnu-Jaagupi algkooli, õppis 1939–42 Pärnus Elsa Putnini balletistuudios. Töötanud 1940–50 ja 1952–58 Endlas ning aastast 1958 Vanemuises. Mänginud filmis („Roosa kübar”, 1963, „Viini postmark”, 1968, „Suvi”, 1976, kõik Tallinnfilm; „Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1978, Eesti Telefilm; „Kallis härra Q”, 1998, Rao Heidmetsa Filmistuudio).

Auhindu ja -nimetusi

  • Eesti NSV teeneline kunstnik (1970)
  • Eesti NSV rahvakunstnik (1978)
  • Sõnalavastuste žürii eripreemia 2000
  • Tartu Tähe aumärk 2002
  • Halinga valla aukodanik 2003
  • Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia 2004
  • Vanemuise hõbemärk 2006
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001

Osi

Juuraku Hulda – Herta Elviste, Kaarle Kristjan – Paul Ruubel. Wuolijoki „Juuraku Hulda“. (Endla, 1956)

Perenaine – Herta Elviste, Prints – Raivo Adlas. P.-E. Rummo „Tuhkatriinumäng“. (Vanemuine, 1969)

  • Telefonist (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1940)
  • Varja (Knorre Kohtumine hämaras, 1945)
  • Mašake (Afinogenovi Mašake, 1947)
  • Miotte (Benatzky Kolm musketäri, 1947)
  • Mariane (Molière’i Ihnus, 1950)
  • Mirandolina (Goldoni Võõrastemaja perenaine, 1951)
  • Akulina (Tolstoi Pimeduse võim, 1954)
  • Grete (Kõrveri Ainult unistus, 1955 Vanemuises)
  • Hulda (Wuolijoki Juuraku Hulda, 1956)
  • Hedda (Ibseni Hedda Gabler, 1957)
  • Lonni (Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus, 1957)
  • Clea (Figueiredo Aisopos, 1958 Endlas)
  • Maša (Tšehhovi Kajakas, 1959)
  • Lea (Smuuli Lea, 1960)
  • Miina (Jotuni Mehe küljeluu, 1961)
  • Ljolja (Šteini Ookean, 1961)
  • Grete (Kõrveri Ainult unistus, 1962)
  • Anni ja Kadri (Pakkala Parvepoisid, 1962)
  • Liisa (Gribojedovi Häda mõistuse pärast, 1963)
  • Gittel (Gibsoni Kaks kiigelaual, 1963)
  • Mathilde (Smuuli Kihnu Jõnn, 1965)
  • Lesk (Smuuli Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi, 1966)
  • Maali (Raudsepa Vedelvorst, 1967)
  • Perenaine (Rummo Tuhkatriinumäng, 1969)
  • Made ja Mangu-Elts (Kitzbergi Laseb käele suud anda, 1969)
  • Alice (Strindbergi Surmatants, 1972)
  • Leena (Vaiguri, Irdi ja Tormise Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis, 1972)
  • Parasja (Miljutini Trembita, 1973)
  • Paula (Lutsu ja Liivese Tagahoovis, 1974)
  • Juula (Tammsaare ja Toominga Põrgupõhja uus Vanapagan, 1976)
  • Jurgeluszka (Andrzejewski, Toominga ja Heinsalu Polonees 1945, 1976)
  • Roosi (Ojakääru Suveöö ilmsi, 1977)
  • Mari (Tammsaare ja O. Toominga Tõde ja õigus, 1978)
  • Veera (Antoni Laudalüürika, 1980)
  • Melania (Gorki Jegor Bulõtšov ja teised, 1982)
  • Claire Zachanassian (Dürrenmatti Vana daami külaskäik, 1982)
  • Pelagejeva Ivanovna Pritõkina (Gorki Barbarid, 1985)
  • Sauna-Madise eit (Tammsaare ja Kerge Aeg tulla – aeg minna, 1986)
  • Amalia (Straussi Nahkhiir, 1986)
  • Olympe (Feydeau’ Kirp kõrvas, 1987)
  • Turussina (Ostrovski Igal lollil oma lõbu, 1988)
  • Brežnevi naine (Yliruusi Magamistoad, 1989)
  • Kleantis (Molière’i Amphitryon, 1991)
  • Pelajia (Highway Me sõidame Torontosse, 1993)
  • Vanem daam (Ristikivi ja Kasterpalu Hingede öö, 1995)
  • Fonsia Dorsey (Coburni Džinnimäng, 1995 Elva kultuurimajas)
  • proua Sharpe (Jerome’i Neljanda korruse ajutine, 1997)
  • Majasokk (Lindgreni ja Mikiveri Väikevend ja Karlsson katuselt, 1997)
  • Leena (Kivastiku Õnne, Leena, 1999)
  • Mag (McDonagh’ Mägede iluduskuninganna, 1999)
  • Augusta (Nilssoni Mädarõikamaa, 2001)
  • Olga (Enquisti Tšehhovi kolm õde, 2002)
  • Veera Ivanovna (Razumovskaja Vladimiri väljak, 2004)
  • Pilar Tenera (García Márqueze ja Hussari Sada aastat…, 2006)
  • Alma Berglund (Bergmani Lärmab ja veiderdab, 2007)
  • Vanaema (Horváthi Lood Viini metsadest, 2009)

Kirjandus

  • E. Link. Herta Elviste „Lea” nimiosas. – ENSV Teatrid 1960, 2
  • S. Ustav. Herta Elviste. – Nõukogude Naine 1961, 10
  • Ü. Taavas. „Kuidas te seda teete, sm. Elviste?”. – Edasi, 24. juuni 1962
  • H. Elviste. Vestlus näitlejaga. Intervjueerija M. Unt. – Nõukogude Naine 1971, 10
  • Ü. Tonts. Armastus ja arenguvalmidus. Herta Elviste näitlejaportree lähtekohti. – Teatrimärkmik 1973/74
  • E. Hermaküla. Suurte näitlejate läbi võib saada lavastajaks. – Teater. Muusika. Kino 1983, 6
  • A. Põldmäe. Herta Elviste – juubilar. – Sirp ja Vasar, 10. juuni 1983
  • K. Süvalep. Improvisatsioon Elviste teemal. – Edasi, 11. juuni 1983
  • M. Unt. Talvel Elvistega. –  Kuradid ja kuningad. Tallinn, 1989
  • H. Elviste. Ma armastan publikut. Intervjueerija K. Hein. – Postimees, 11. juuni 1993
  • K. Rõss. E nagu Eelmäe, nagu Elviste. – Pere ja Kodu 1996, 3
  • Vastab Herta Elviste. Intervjueerija A. Tuuling. – Teater. Muusika. Kino 1996, 11
  • H. Elviste, M. Krinal. Leena ja Elsa - vanaprouad aastast 1984. Intervjueerija M. Kivastik.– Postimees, 26. märts 1999
  • M. Kapstas. Daamid noore lavastaja pihus: [Õnne, Leena!]. – Eesti Päevaleht, 19. aprill 1999
  • Ü. Tonts. Inimene sealpool head ja kurja: [Mägede iluduskuninganna]. – Sirp, 19. november 1999
  • A. Viira. Herta Elviste eirab tavapärast primadonnahoiakut. – Postimees, 12. juuni 2003
  • T. Kaugema. Herta Elviste 80. – Sirp, 13. juuni 2003
  • M. Ojakivi. Herta Elviste – tagasihoidlikkus ise.– Eesti Päevaleht, 20. veebruar 2004
  • N. Korv. Eesti teatri grand old lady. – Postimees, 20. veebruar 2004
  • A. Laasik. Peterburi kuningas Lear kerjab Vladimiri väljakul: [Vladimiri väljak]. – Eesti Päevaleht, 5. oktoober 2004
  • V. Vahing. Psühhodraama dialoogis: [Vladimiri väljak]. – Eesti Ekspress : Areen, 14. oktoober 2004
  • Ü. Tonts. Vladimiri väljak, kümme aastat hiljem. – Sirp, 15. oktoober 2004
  • J. Kaldmaa. Haledad vene vanainimesed: [Vladimiri väljak].  – Sirp, 15. oktoober 2004
  • M. Balbat. Herta Elviste. – Videvik, 27. aprill 2006
  • S. Karja. Herta Elviste – kogu eesti teatri vanaema. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 7.  juuni 2008
  • M. Männi. Draamakuninganna tembutab kodus. – Tartu Ekspress, 12. juuni 2008
  • A. Viira. „ Herta sai lõpuks oma Lembitu juurde”. – Õhtuleht, 31. oktoober 2015
  • A. Laasik. Põrgupõhja Juula läks nüüd oma Vanapaganale järele. – Eesti Päevaleht, 2. november 2015

Välislingid

Cléante – Hannes Kelder, Harpagon – Arnold Sikkel, Mariane – Herta Elviste. Molière’i „Ihnus“. (Endla, 1950)

Oliver – Lembit Eelmäe, Grete – Herta Elviste. Kõrveri „Ainult unistus“. (Vanemuine, 1955)

Jörgen Tesman – Paul Ruubel, Hedda Tesman – Herta Elviste. Ibseni „Hedda Gabler“. (Endla, 1957)

Jerry – Jaan Saul, Gittle – Herta Elviste. Gibsoni „Kaks kiigelaual“. (Vanemuine, 1963)

Mathilde – Herta Elviste, Antti – Enn Adusson. Smuuli „Kihnu Jõnn“. (Vanemuine, 1965)

Filimon Šik – Kaido Maidla, Parasja Nikanorovna – Herta Elviste. Miljutini „Trembita”. (Vanemuine, 1973)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017