Eelmäe, Lembit

Lembit Eelmäe (26. IX 1927 Holdre vald – 2. VII 2009 Tartu), näitleja. Eesti Teatriliidu (1956) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 1997 auliige), Vanemuise Seltsi auliige (2006). August Eelmäe vend. Isa sepp. Oli aastast 1954 abielus Herta Elvistega. Andrus Eelmäe isa.

Lõpetas 1946 Tõrva Keskkooli ja 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Töötas 1951–57 Endlas ja aastast 1957 Vanemuises. Mänginud filmis („Andruse õnn”, 1955, Lenfilm; „Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1978, Eesti Telefilm; „Näost näkku”, 1987, Mosfilm), telelavastustes („Majake kurvil”, 1965) ja kuuldemängudes („Perekonnavalss”, 1973). Esinenud estraadil, kirjutanud estraadipalu ja näidendeid („Armastuse nelinurk”, 1993; „Otsides oma saart”, 1994), avaldanud luulekogusid („Mu tõne mailm”, 1997; „Tundelisi pärjavärsse”, 2003), koostanud mulgi murdekeele lugemiku „Mulgi keelen ja meelen” (2004, koos Silvi Väljaliga).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1977). Suure Vankri auhind 1996. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005. Tartu aukodanik 2006.

Lavastusi

• Süvalepa Väga tõsine lugu (1986)

Osi

• Otškar (Gorbatovi Isade noorus, 1952)
• Koletis/Prints (Karnauhhova ja Brauzevitši Helepunane lilleke, 1953)
• Oliver (Kõrveri Ainult unistus, 1955)
• Miša (Dobritšanini Kolme Ööbiku tänav 17, 1957 Endlas)
• Enn (Raudsepa Mikumärdi, 1957 Vanemuises)
• Aragoni prints (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1958)
• Cesare Borgia (Švartsi Vari, 1959)
• Joonas (Kaugveri 7 pikka päeva, 1959)
• Karenin (Tolstoi Elav laip, 1960)
• Yrjö (Jotuni Mehe küljeluu, 1961)
• Howard (Simonovi Ta oli neljas, 1962)
• Schneider, Kihnu Jõnn ja Admiral (Smuuli Kihnu Jõnn, 1965, Ugalas 1980 ja Vanemuises 2003)
• Baloun (Brechti Švejk Teises maailmasõjas, 1967)
• Ludvig Sander (Kõrveri Mees pisuhännaga, 1968)
• Paris (Offenbachi Ilus Helena, 1969)
• Vana-Juhan (Kitzbergi Laseb käele suud anda, 1969)
• sir Francis Chesney (Thomase ja Undi Charley tädi, 1970)
• Endel Elias (Kuusbergi, Undi ja Hermaküla Südasuvi 1941, 1970)
• Papa Direktor (Andrejevi Sina, kes sa saad kõrvakiile, 1971)
• Kurt (Strindbergi Surmatants, 1972)
• Tibilkin (Lutsu ja Liivese Tagahoovis, 1974)
• Jürka (Tammsaare ja Toominga Põrgupõhja uus Vanapagan, 1976)
• Veli Joonatan (Enno Veli Joonatan, 1976)
• Stefan Szczuka (Andrzejewski, Toominga ja Heinsalu Polonees 1945, 1976)
• Mogri Märt (Kitzbergi Kauka jumal, 1977)
• Vargamäe Andres (Tammsaare ja O. Toominga Tõde ja õigus, 1978)
• Ilja Iljitš Telegin (Tšehhovi Onu Vanja, 1980)
• Pavlin (Gorki Jegor Bulõtšov ja teised, 1982)
• Ill (Dürrenmatti Vana daami külaskäik, 1982)
• Lalli (Leino Mere keskel on mees, 1984 Ugalas)
• Köster (Lutsu ja Adlase Suvi, 1984)
• Advokaat (Strindbergi Unenäomäng, 1985)
• Glum (Gorini Swifti viimane surm, 1986)
• Augustin Ferraillon (Feydeau’ Kirp kõrvas, 1987)
• Tui (Kruusvalli Vaikuse vallamaja, 1987)
• esitaja (L. Eelmäe Õhtu õvven vaate tähti…, 1988 Ugalas)
• Rüütel (Elioti Mõrv katedraalis, 1989)
• Leonid Brežnev (Yliruusi Magamistoad, 1989)
• Dudley (Kingi Farss pastoraadis ehk Tovarištš, 1989)
• Potapõtš (Saare ja Kilveti Tartu rahu, 1990)
• Andres Kasteorb (Gailiti ja Põdra Kas mäletad, mu arm?, 1991)
• lord Caversham (Wilde’i Ideaalne abikaasa, 1991)
• Herodes (Wilde’i Salomé, 1993)
• Jannsen (Süvalepa Emajõe Ööbik, 1993)
• Niku Flander (Leino Jõulud, 1993)
• Goij (Rintala Pikk tee Veronasse, 1993 Ugalas)
• Lear (Shakespeare’i Kuningas Lear, 1994)
• Desmond (Trease’i ja Kasterpalu Williamile, 1994)
• Wilhelm Foldal (Ibseni John Gabriel Borkman, 1996)
• Vanahärra (Kõivu Tali, 1996)
• Beaudricourt (Anouilh’ ja Undi Lõoke taeva all, 1997)
• Hauakaevaja (Shakespeare’i ja Undi Hamleti tragöödia, 1997)
• Jim (Milleri Mälestus kahest esmaspäevast, 1999)
• Rauk, direktor Hummel (Strindbergi Kummitussonaat, 1999)
• Habahannes ja Jaak Lõoke (Gailiti ja Pedajase Nipernaadi(mäng), 2003 Emajõe Suveteatris)
• Aleksander Bakunin (Stoppardi Utoopia, 2003, diplomilavastus)
• Oskar Moon (Kivirähki Romeo ja Julia, 2004)
• Pavel Sergejevitš (Razumovskaja Vladimiri väljak, 2004)
• Le Beau (Shakespeare’i Nagu teile meeldib, 2005)
• Melquíades (García Márqueze ja Hussari Sada aastat…, 2006)

Helikandjaid

• Ku pikässillast üle saa (CD, 2002)

Kirjandus

• A. Kull. Lembit Eelmäe. Tartu, 2011
• M. Unt. Imelik Lembit Eelmäe. – Teatrimärkmik 1975/76
• L. Eelmäe. Igihaljuseigatsus. Intervjueerinud L. Hainsalu. – Edasi, 12. detsember 1976
• „Selles noormehes...”. – Sirp ja Vasar, 23. september 1977
• K. Süvalep. Eesti NSV teeneline Eelmäe, kunstnik Lembit. – Edasi, 25. september 1977
• K. Süvalep. Koos õnnesoovidega. – Edasi, 26. september 1987
• E. Kampus. Lembit Eelmäe – 60. – Rahva Hääl, 27. september 1987
• Vastab Lembit Eelmäe. Intervjueerinud A. Kull, M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1988, 1
• Ise küsin, ise vastan: näitleja Lembit Eelmäe. – Maaleht, 4. jaanuar 1990
• M. Kubo. Dubčeki uus ülikond, Eelmäe järjekordselt Vanapagan. – Teater. Muusika. Kino 1990, 5
• L. Eelmäe. Vestlus pikal teel. Intervjueerinud H. Leppik. – Sakala, 19. august 1993
• Lembit Eelmäe: eestlase juures lööb välja mogri märdilik sündroom. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Postimees, 24. jaanuar 1994
• L. Eelmäe. Nüüd mängin kuningas Leari, seda lapsikut vana narri. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Kultuurileht, 10. märts 1995
• Lembit Eelmäe: Inimene vajab kaastunnet. Intervjueerinud E. Klaats. – Maaleht, 25. september 1997
• S. Karja. Lembit Eelmäe – süda varuks igale rollile. – Postimees, 26. september 1997
• P.-R. Purje. Põrgupõhja uuest vanapaganast „Hamleti” hauakaevajani. – Eesti Päevaleht, 30. september 1997
• L. Eelmäe. Kik oless ku eila ollu. Intervjueerinud J. Kressa. – Sakala, 4. oktoober 1997
• L. Eelmäe. Jõud ja inimlik hellus. Intervjueerinud V. Rehema. – Videvik,  26. märts 1999
• R. Kerge. Lembit Eelmäe 75. – Postimees, 26. september 2002
• V. Jaska. Lembit Eelmäe on tõrvalaste seas populaarne. – Mulkide almanak 13. Tartu, 2003
• V. Vahing. Psühhodraama dialoogis. – Eesti Ekspress : Areen, 14. oktoober 2004
• Ü. Tonts. Vladimiri väljak, kümme aastat hiljem. – Sirp, 15. oktoober 2004
• R. Laurisaar. Lembit Eelmäe: „Olgu teil häbi küsida, kuis mu püksid püsivad!”. – Eesti Päevaleht, 13. november 2004
• J. Olmaru. Elviste ja Eelmäe – üle poole sajandi koos elus ja teatris. – Linnaleht : Tartu, 4. veebruar 2005
• V. Märka. Sotsiaalsest ärkamisest sotsiaalse agooniani. – Teater. Muusika. Kino 2005, 4
• A. Keil. Juubilar Lembit Eelmäe – imeväärne ja unikaalne. – Eesti Päevaleht, 26. september 2007
• M. Haav. Kunst arendab nii vaimselt kui füüsiliselt. – Sakala, 6. september 2008
• K. Ilmet. Lembitule igavikuteedele kaasa. – Mulkide almanak 19. Tartu, 2009
• R. Veidemann. Suure näitleja õndsakssaamine – igaviku väravas. – Postimees, 3. juuli 2009
• A. Laasik. Näitleja Lembit Eelmäe lunastas Põrgupõhja Jürkana teatri. – Eesti Päevaleht, 3. juuli 2009
• J. Kressa. Kohtumine suure näitlejaga on alati killuke paradiisi. – Sakala, 9. juuli 2009
• [Nekroloog]. – Teater. Muusika. Kino 2009, 8/9
• T. Reinart. Lahkus Vanemuise teatri näitleja Lembit Eelmäe. – Tartu Postimees, 2. juuli 2009
• A. Laasik. Näitleja hingesuurus on leidnud tee lavalt raamatusse. – Eesti Päevaleht, 15. aprill 2011
• A. Kull. Paar olulist mõttekildu Suurest Näitlejast. – Maaleht, 20. september 2012
• I. Palli. Mälestuste nukker rõõm. – Kodukohalood : rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve. Tallinn, 2013

Välislinke

• Imet tabamas: Partnerid. Lembit Eelmäe, Ants Ander. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1985)
• Näitlejatund. Lembit Eelmäe – 60. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1987)
• Siin ja praegu: Lembit Eelmäe. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1997)
• Lastetuba. Lembit Eelmäe. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2001)
• Päevatee suvekülaline. Lembit Eelmäe. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2003)
• Meie: Näitleja elu. Herta Elviste ja Lembit Eelmäe. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2006)
• Tähelaev: Lembit Eelmäe. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2006)
• Inemise sisu. Lembit Eelmäe. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2007)
• Lembit Eelmäe Eesti filmi andmebaasis

Oliver – Lembit Eelmäe, Grete – Herta Elviste. Kõrveri „Ainult unistus“ (Vanemuine, 1955).

Riina – Aida Truu, Joonas – Lembit Eelmäe. Kaugveri „7 pikka päeva“ (Vanemuine, 1959).

Olev Sookask – Jaan Kiho, Endel Elias – Lembit Eelmäe. Kuusbergi, Undi ja Hermaküla „Südasuvi 1941“ (Vanemuine, 1970).

Põrgupõhja Jürka – Lembit Eelmäe, Kaval-Ants – Heikki Haravee. Tammsaare ja O. Toominga „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (Vanemuine, 1976).

Miili – Raine Loo, Mogri Märt – Lembit Eelmäe, Peeter Pärn – Raivo Adlas. Kitzbergi „Kauka jumal”. (Vanemuine, 1977)

Andres – Lembit Eelmäe, Pearu – Ants Ander. Tammsaare ja O. Toominga „Tõde ja õigus”. (Vanemuine, 1978)

Antti – Priit Pedajas, Kihnu Jõnn – Lembit Eelmäe. Smuuli „Kihnu Jõnn”. (Ugala, 1980)