Adlas, Raivo

Raivo Adlas (31. I 1940 Kiisa), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu (1971), Lavastajate Liidu (1992) ja Näitlejate Liidu liige (1998, aastast 2010 auliige). Vanemad talupidajad. Aastast 1964 abielus Kais Adlasega. Priidu Adlase isa.

Lõpetas 1958 Tallinna 22. Keskkooli, 1964 mullateaduse erialal Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1965 Vanemuise õppestuudio ja 1989 Leningradis Georgi Tovstonogovi režiilaboratooriumi. Olnud 1968–91 ja aastast 1995 Vanemuise näitleja, 1990–93 Tartu rahvakultuurikeskuse Sinimandria teatrijuht ja 1993–95 Endla lavastaja, tegutsenud 1993 ühtlasi teatrimänguseltsis Kaelapuu, lavastanud harrastusteatreis. Olnud aastast 1978 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli kõnetehnika pedagoog, õpetanud ka mujal Tartu koolides. Mänginud telelavastustes („Koerad”, 1968), filmis („Lindpriid” I ja IV, 1971, Eesti Telefilm; „Meister”, Exitfilm, Tallinna Pedagoogikaülikool; „Hundi agoonia”, 2006, Ruut; „Tulepistmine”, 2009, Balti Filmi- ja Meediakool), kuuldemängudes („Vari”, 1984) ja teleseriaalides („Nota Bene! Teatriluulud”, 2000; „Kalevipojad”, 2011; „Naabriplika”, 2013–14; „Ööliblikad”, 2014).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1976). Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemia 2006.

Osi

• Lysander (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1965)
• Phaeton (Undi Phaeton, Päikese poeg, 1968)
• Prints (Rummo Tuhkatriinumäng, 1969)
• John Hale (Milleri Saalemi nõiad, 1969)
• Mati Johkem (Toominga Külvikuu, 1972)
• Davide (Rasceli Enrico-100, 1972)
• Aleksei Georgijevitš Tšeškov (Dvoretski Võõras mees, 1974)
• Belski (Lutsu ja Liivese Tagahoovis, 1974)
• Fjodor (Leonovi Vallutusretk, 1975)
• Jörgen Tesman (Ibseni Hedda Gabler, 1975)
• Robert (Vetemaa Jälle häda mõistuse pärast, 1976)
• Andrzej Kossecki (Andrzejewski, Toominga ja Heinsalu Polonees 1945, 1976)
• Peeter Pärn (Kitzbergi Kauka jumal, 1977)
• Paralepp (Tammsaare ja O. Toominga Tõde ja õigus, 1978)
• Jutustaja (Peegli ja Irdi Ma langesin esimesel sõjasuvel, 1979)
• Mihhail Lvovitš Astrov (Tšehhovi Onu Vanja, 1980)
• Heinz (Kroetzi Ülem-Austria, 1980)
• Fr. R. Kreutzwald (Vahingu ja Kõivu Faehlmann, 1982)
• Karl Moor (Schilleri ja Undi Röövlid, 1983)
• Jegor Petrovitš Tšerkun (Gorki Barbarid, 1985)
• Torvald Helmer (Ibseni Nora, 1985 Ugalas)
• Andres Paas (Tammsaare ja Kerge Aeg tulla – aeg minna, 1986)
• Adolf Joffe (Saare ja Kilveti Tartu rahu, 1990)
• Molotov ja Köögertal (Tammsaare ja Undi Taevane ja maine armastus, 1995)
• John Gabriel Borkman (Ibseni John Gabriel Borkman, 1996)
• Inkvisiitor (Anouilh’ ja Undi Lõoke taeva all, 1997)
• Neljas vandekohtunik (Rose’i Kaksteist vihast meest, 1997)
• Harald Imeline (Raudsepa ja Palu Viimne eurooplane, 1997)
• Ignacy (Gombrowiczi ja Undi Laulatus, 2000)
• Rimski (Bulgakovi ja Undi Meister ja Margarita, 2000)
• Firss (Tšehhovi Kirsiaed, 2001)
• Osvald Vogler (Bergmani Lärmab ja veiderdab, 2007)
• Benjamin Liiv ja doktor Dippe (Otsa Koidula veri, 2008)
• Joseph (Brontë ja Davisoni Vihurimäe, 2008)
• kolonel Purdy (Patricku Augustikuu teemaja, 2009, Kell Kümme ja Eesti Maanteemuuseum)
• Julk-Jüri (Undi Huntluts, 2010)
• reverend Dewis (Shepardi Maetud laps, 2010)
• Gustav Laurits (Vilde ja Sanga Tabamata ime, 2011)
• Matiesen ja Heinrich (Undi Viimnepäev, 2011)
• Zahhar (Gontšarovi ja Karja Oblomov, 2012)
• Malaisia vanamees, Männiste jt (Vadi Tagasi Eestisse, 2012)
• Louis Blanc (Stoppardi Utoopia rannik. III osa. Kaldale heidetud, 2013, Vanemuise ja Ugala ühistöö)

Lavastusi

• Švartsi Punamütsike (1982)
• Zlotnikovi Tuli mees naise juurde (1983)
• Lutsu ja Adlase Suvi (1984)
• Lindepuu Tol kevadel Tartus (1986)
• Majakovski Müsteerium-buff (1987)
• Ajtmatovi Ja sajandist on pikem päev (1987 Olomouci teatris)
• Lindepuu Kas teda hoida saab (1988, mängis Ado Grenzsteini)
• Tremblay Igavesti Sinu, Marie-Lou (1989 stuudioteatris Minerva ja 1992 Endlas)
• Külveti Menning (1990, ka muusikaline kujundus, mängis August Wierat)
• Mrożeki Leping (1991 Vanemuises)
• Hauptmanni Rotid (1993 Endlas)
• Tammsaare ja Adlase Armastuse võimalikkusest Vargamäel (1993 Endlas)
• Adlase Usutluste tund Rüütli tänavas (1994)
• Anouilh’ Orkester (1995 Vanemuises)
• Kõivu Tali (1996)

Harrastuslavadel:

• Lutsu ja Adlase Kevad. Suvi. Sügis. Talv (1999, harrastusteatrite projekt)
• Paasilinna ja Adlase Ulguv mölder (2000 Palamuse harrastusteatris, grand prix harrastusteatrite riigifestivalil 2001)
• Kalmuse ja Adlase Juudas (2001 Palamuse harrastusteatris)
• Lutsu Tagahoovis (2004 Vilde Teatris)
• Bukowski, Valtoni ja Adlase Vajatakse naist (2005 Vilde Teatris, grand prix harrastusteatrite riigifestivalil 2005)
• Sigarevi Gupikene (2006 Vilde Teatris, grand prix harrastusteatrite riigifestivalil 2006, lavastajatöö hõbemedal rahvusvahelisel festivalil Peterburis 2008)
• Jakobsoni ja Adlase Vaesed ja patused (2006 Vilde Teatris)
• Kõivu Tali (2007 Palamuse rahvateatris)
• Bergi Euroopasse! Euroopasse! (2010 Vilde Teatris)

Kirjandus

• M. Laagus. Lugu näitlejast. – Noorte Hääl, 20. juuni 1970
• A. Nagelmaa. Lihtne ning asjalik kangelane. – Teatrimärkmik 1973/74
• M. Rink. Etüüd Raivo Adlase Fjodor Talanovist. – Teatrimärkmik 1974/75
• S. Baum. Fantaasiamäng ehk sellest, kuidas Raivo Adlas võis endas Fjodorit ja Tesmani otsida. – Edasi, 20. juuli 1975
• J. Allik. „Polonees 1945”. – Sirp ja Vasar, 17. detsember 1976
• R. Adlas. „... ja mängisin Päikese poega”“. Intervjueerinud A. Kaljusaar. – Harju Elu, 22. märts 1980
• R. Adlas, K. Adlas. Teater – see on elu. Intervjueerinud M. Rand. – Kodumaa, 11. märts 1981
• Ü. Tonts. „Tuli mees naise juurde”. – Edasi, 20. november 1983
• A. Rosenvald. Vana armas Tootsi-lugu – aga ka midagi enamat. – Edasi, 16. detsember 1984
• L. Vellerand. Igal printsil oma Wittenberg. – Teater. Muusika. Kino 1985, 7
• R. Adlas. Asjaarmastajana Olomoucis. – Edasi, 28. november 1987
• R. Adlas. Elamise kvaliteedist ja supiköögi mentaliteedist. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Postimees, 22. juuni 1992
• S. Karja. Adlas kriimustab, ironiseerib ja tõmbab risti peale. – Sirp, 6. november 1992
• Ü. Tonts. Jälle Vargamäel, con amore. – Teater. Muusika. Kino 1994, 2
• Raivo ja Kais Adlas: vahel on meie kodune elu nagu Itaalia neorealistlik film. Intervjueerinud J. Pino. – Postimees : Extra, 3. september 1994
• R. Adlas. Teatritegemises ei saa diktaator olla. Intervjueerinud Ü. Aaloe. – Kultuurileht, 17. veebruar 1995
• P.-R. Purje. Üksinduse komöödia. – Teatrielu ’96
• M. Kivastik. Milleks me oleme, kriitikud? – Kultuurileht, 26. jaanuar 1996
• Vastab Raivo Adlas. Intervjueerinud S. Karja. – Teater. Muusika. Kino 2001, 11
• J. Kressa. Raivo Adlas: Näitleja muutub, sest ka teater muutub. – Vooremaa, 31. oktoober 2009
• S. Karja. Vanemuise vanad ja noored. – Ramp 2014/2015

Välislinke

• Litter. Raivo Adlas. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2009)
• Raivo Adlas Eesti filmi andmebaasis
• Raivo Adlas Eesti Lavastajate Liidu kodulehel
• Raivo Adlas Vanemuise kodulehel

Perenaine – Herta Elviste, Prints – Raivo Adlas. P.-E. Rummo „Tuhkatriinumäng“. (Vanemuine, 1969)

Tuhkatriinu – Mare Puusepp, Prints – Raivo Adlas. Rummo „Tuhkatriinumäng”. (Vanemuine, 1969)

Belski – Raivo Adlas, Tatjana Nikolajevna – Milvi Koidu. Lutsu ja Liivese „Tagahoovis”. (Vanemuine, 1974)

Miili – Raine Loo, Mogri Märt – Lembit Eelmäe, Peeter Pärn – Raivo Adlas. Kitzbergi „Kauka jumal”. (Vanemuine, 1977)

Indrek – Aare Laanemets. Tammsaare ja Adlase „Armastuse võimalikkusest Vargamäel”. Lavastaja Raivo Adlas. (Endla, 1993)

Benjamin Liiv - Raivo Adlas. Ots „Koidula veri". (Vanemuine, 2008)