Kilvet, Kaarel

Kaarel Kilvet (13. VII 1944 Pärnu – 30. IV 2005 Tallinn), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu (1972) ja Lavastajate Liidu liige (1992). Elise Alliku tütrepojapoeg, Karl Kichlewelti pojapoeg, isa raamatupidaja, ema kuduja. Oli 1970–90 abielus ajakirjaniku, poliitiku ja diplomaadi Krista Kilvetiga (1946–2009).

Lõpetas 1963 Pärnu 4. Keskkooli ja Pärnu Lastemuusikakooli ning 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri, õppis 1963–66 Tallinna Muusikakoolis. Oli 1970–93 Noorsooteatri näitleja ja lavastaja ning 1993–98 Endla lavastaja, hiljem vabakutseline. Tegi lavastustele muusikalisi kujundusi, asutas Noorsooteatri trio Hampelmann (1979–87) ning juhtis ka teisi muusikaansambleid, kuulus Kukerpillide koosseisu, esitas koos Tõnu Tammega rahvalikke laule. Kirjutanud koos Juhan Saarega näidendeid („Tartu rahu”, 1990 Vanemuises), mänginud filmis („Nukitsamees”, 1981, Tallinnfilm), lavastanud Eesti Televisiooni lastesarja „Mõmmi aabits” (1998–99).

Valgetähe V klassi teenetemärk 2005.

Lavastusi

Tõnu Tamm ja Kaarel Kilvet lauluduona. Tartu, 1970–78

  • Bulgakovi Don Quijote (1969, diplomilavastus Noorsooteatris, ka tõlge)
  • Shermani Mary Poppins (1970, ka lavatekst)
  • Kilveti Oh armastus, sina kallis magus mesi (1973 ja 1994, ka osaline)
  • Katajevi ja Undi Valendab üksik puri (1974)
  • Kaplinski Põgenik (1976)
  • Shaw’ Sonettide tõmmu daam (1977)
  • Saluri Kes ma olen? (1977)
  • Kitzbergi ja Aimla Rätsep Õhu meenutused (1979, mängis Rätsep Õhku, ka muusikaline kujundus)
  • Bellmani ja Sirkeli Verinoor plika ja pilgeni klaas ehk Endale ja sõpradele filosoofiliseks trööstiks (1983, mängis Papi Movitzit)
  • Saare ja Kilveti Valge tee kutse (1985)
  • Ehala, Costeri ja Gorini Thijl Ulenspiegel (1986 ja 1996)
  • Saare, Kilveti ja Viidingu Kuning Herman Esimene (1987, ka muusikaline kujundus, mängis Külalaulikut)
  • Saare Kratimäng (1988)
  • Campbelli Skangpoomijad (1988)
  • Christie’ ja Kilveti Mõrv jõuluööl (1989)
  • Sartre’i Väljapääsu ei ole (1990, ka muusikaline kujundus, mängis Teenrit)
  • Schmidti Fäntästiks (1992, ka osaline)
  • Holbergi Miks Jeppe joob? (1993 Endlas)
  • Gudmundsdóttiri Maestro (1993 Noorsooteatris)
  • Benatzky Valge Hobuse võõrastemaja (1993 Endlas)
  • Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga (1994)
  • Göthe Koeratopis (1995)
  • Ionesco Toolid (1996)
  • Jepseni Järgmisel aastal on õlu parem (1997)
  • Väli ja Saare Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel (1997)
  • Kõrveri Ainult unistus (1998 Ugalas)
  • Egneri Nukatuka metsarahvas (1999 Ugalas)
  • Lassila Igiliikur (2000 Kuressaare Linnateatris)
  • Preussleri ja Kilveti Väike nõid (2000 Rakvere Teatris)
  • Brel, Breli laulude põhjal (2001 Vanalinnastuudios)
  • Kilgase, Saare ja Kilveti Legend Haapsalu Valgest Daamist (2001 Randlases)
  • Lindgreni ja Riedeli Vahtramäe Emil (2002 Rakvere Teatris)
  • Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (2003 Rakvere Teatris)
  • Männi ja Kilveti Mõmmi ja aabits (2004 Rakvere Teatris)

Osi

  • osaline (Suitsu-õhtu Ühte laulu tahaks laulda, 1969 Kirjanike Majas)
  • Firss (Tšehhovi Kirsiaed, 1971)
  • Huckleberry Finn (Oidi, Twaini ja Allaberdi Tom Sawyeri seiklused, 1974)
  • Ammos Fjodorovitš Ljapkin-Tjapkin (Gogoli Revident, 1975)
  • osaline (Beranger’ ja Undi Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees, 1980)
  • Vadim Konjajev (Galini Idatribüün, 1983)
  • Kristjan Lible (Lutsu, Komissarovi ja Orro Kevade, 1984)

Helikandjaid

  • Rannalinna restoranis (2 CD-d, 2004)

Kirjandus

  • V. Tobro. Teater ja film. Tallinn, 1982
  • K. Saks. Isaga koos. Mälestusi Kaarel Kilvetist. Tallinn, 2006
  • S. Kiin. Laulikud laval: unistused ja tegelikkus. – Teater. Muusika. Kino 1986, 6
  • J. Sang. Pealtnägija tunnistus. – Teater. Muusika. Kino 1986, 12
  • K. Kilvet. Mis juhtus inimestega, maaga. Intervjueerinud B. Viiding. – Õhtuleht, 22. august 1987
  • R. Ruutsoo. „Ma tean, millega see kõik lõpeb...”. – Teater. Muusika. Kino 1988, 3
  • K. Kilvet. Ajaloolis-dokumentaalne ballett „Vanemuise” laval. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1990, 7
  • K. Vanaveski. Üht-teist põrgust pääsemise võimaluste kohta. – Teater. Muusika. Kino 1991, 2
  • T. Kaalep. Miks ta siis ikkagi joob? Ehk näitemäng nagu metallilasu. – Teater. Muusika. Kino 1993, 10
  • K. Kilvet jt. Vastab kuus meest. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1994, 1
  • K. Kilvet. Don Quijote'ist Valge Hobuseni. Intervjueerinud G. Kordemets.–  Pühapäevaleht, 22. jaanuar 1994
  • J. Kulli. Kaarel Kilvet: Pärnu teatri nägu peab hakkama muutuma. – Hommikuleht, 16. august 1994
  • M. Visnap. Lavastajatest. Alfabeetiliselt, kuid vabalt. – Teatrielu 1995
  • K. Herkül. Linn, mees ja teater. – Teater. Muusika. Kino 1995, 7
  • G. Kordemets. Kahe poisi laulud kaheksa kase alt. – Pühapäevaleht, 2. detsember 1995
  • M. Õun. Igaühel oma koeratopis. – Kultuurileht, 19. aprill 1996
  • J. Rähesoo. Toolid. Les Chaises. – Postimees, 3. oktoober 1996
  • P.-R. Purje. Kes võidavad, need kaotavad. – Sõnumileht, 21. november 1997
  • A. Paljasmaa. Haapsalu teater kui võimalus. – Lääne Elu, 10. august 2000
  • K. Kilvet. Iga laul kui näitemäng. Intervjueerinud T. Kaugema. –  Postimees : Arter, 3. veebruar 2001
  • J. Aarma. Ei kõla pill ja kiik ei kägise... . – Maaleht, 5. mai 2005
  • A. Keil. Kaarel Kilvet, Sa aitasid mu lapsepõlve teha ... . – Postimees, 6. mai 2005
  • [Nekroloog]. – Sirp, 6. mai 2005
  • В. Андреев. Как я ездил в гости. – Молодежь Эстонии, 23 июля 1994

Välislingid

Tõnu Mikk, Marje Metsur, Ene Järvis, Rudolf Allabert, Tõnu Saar, Ivo Eensalu. "Oh armastus, sina kallis magus mesi…”. Lavastaja Kaarel Kilvet. (Noorsooteater, 1973)

Movitz – Kaarel Kilvet, Ulla – Maret Mursa. Belmani „Verinoor plika ja pilgeni klaas”. Lavastaja Kaarel Kilvet. (Noorsooteater, 1981)

Vadim Konjajev – Kaarel Kilvet, Mila Kljonõševa – Kaie Mihkelson. Galini „Idatribüün”. (Noorsooteater, 1983)

Rätsep Õhk – Kaarel Kilvet, Tõistre Toomas – Ants Vain. Kitzbergi ja Aimla „Rätsep Õhu meenutused”. (Noorsooteater, 1979)

Lible – Kaarel Kilvet. Lutsu, Komissarovi ja Orro „Kevade”. (Noorsooteater, 1984)

Näitleja, kes sureb – Kaarel Kilvet, El Gallo – Jüri Aarma, Vana näitleja Henry – Rein Oja. Jonesi ja Schmidti „Fäntästiks”. Lavastaja Kaarel Kilvet. (Noorsooteater, 1992)

ETBL, 2000 (A. Kreem); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019