Komissarov, Kalju

Kalju Komissarov (8. III 1946 Võru – 6. III 2017 Viljandi), lavastaja, näitleja ja pedagoog. Eesti Teatriliidu (1975) ja Lavastajate Liidu liige (1993). Eha Komissarovi ja Koit Komissarovi vend, Kalju Paaveri õepoeg. Isa rahandus-, ema haldusjuht. Abikaasa Eve Komissarov. Olnud abielus Helle-Reet Helenurmega ja Luule Komissaroviga.

Lõpetas 1964 Tallinna 4. Keskkooli ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Oli 1968–74 Tallinnfilmi režissöör („Valge laev”, 1971; „Metskapten”, 1972; „Tavatu lugu”, 1974), 1974–86 Noorsooteatri ja 1989–91 Ugala peanäitejuht, 1986–88 ja 1991–2000 Ugala lavastaja, 2013–14 Endla kunstiline juht, 1984–96 ühtlasi Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (aastast 1988 dotsent, 1986–95 kateedrijuhataja, 1984–96 kursuste juhendaja) ja aastast 1996 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti õppejõud (aastast 1996 professor, 1999–2002 teatrikateedri juhataja, 2002–09 lavakunstide osakonna juhataja). Mänginud telelavastustes („Bessie Smithi surm”, 1965; „Tagasi kadunud maailma”, 1995), filmis („Surma hinda küsi surnutelt”, 1978; „Ideaalmaastik”, 1981, mõlemad Tallinnfilm; „Hirm”, 2004, Exitfilm) ja teleseriaalis „Kelgukoerad” (2006–13). 2013–14 sihtasutuse NUKU nõukogu esimees, aastast 2013 Polygoni Teatrikooli patroon.

Tunnustusi

  • Eesti NSV teeneline kunstnik (1979)
  • Eesti NSV rahvakunstnik (1987)
  • Ants Lauteri nimeline lavastajapreemia 1976
  • Lavastajapreemia 1987
  • Eesti NSV riiklik preemia 1987
  • Priit Põldroosi nimeline auhind 2000
  • Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia 2015
  • Valgetähe III klassi teenetemärk (2006)
  • Viljandi linna elutööpreemia (2016) 
  • Tartu Ülikooli suur medal (2016)

Osi

  • Tiiger (Bernsteini West Side’i lugu, 1964, diplomilavastus Estonias)
  • Filip (Blažeki ja Rychmani Humalakorjajad, 1967, diplomilavastus Noorsooteatris, ka tõlge koos Vello Rummoga)
  • Luka (Gorki Põhjas, 1968, diplomilavastus Noorsooteatris, ka lavastaja assistent)
  • Mercutio (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1972 Noorsooteatris)
  • Mitja (Volodini Ära jäta mind, 1972 Draamateatris)

Lavastusi

  • Ehala ja Männi Sabata krokodill (1972 Noorsooteatris)
  • Ehala, Segali, Rummo ja Härmi Oliver ja Jennifer (1972 Noorsooteatris)
  • A. Manni ja Komissarovi Protsess (1975)
  • Undi Good-bye, baby (1975)
  • Väli ja Komissarovi Veri mullal (1976)
  • Undi Peaproov (1977, mängis Matiesenit)
  • Džagarovi Prokurör (1978, mängis Nikonovi)
  • Tšehhovi Kajakas (1978 ja 1995, viimane lavakunstikooli diplomilavastus Draamateatris)
  • J. ja W. Grimmi, Vasara ja Komissarovi Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi (1979 ja 1985)
  • Lagerkvisti ja Komissarovi Kääbus (1979)
  • Brešani „Hamleti” lavastamine Alamkolka külas (1980, ka kunstnik)
  • Šatrovi Sinised hobused punasel luhal (1980, mängis Leninit)
  • Tammsaare Kuningal on külm (1981 Jyväskylä Linnateatris)
  • Razumovskaja Armas õpetaja (1981)
  • Gelmani Silmast silma kõigiga (1982, ka kunstnik)
  • Višnevski Optimistlik tragöödia (1982, mängis Kommentaatorit)
  • Lutsu, Orro ja Komissarovi Kevade (1984, koos Kalju Orroga, mängis Jutustajat ja õpetaja Lauri)
  • Gelmani Pink (1984)
  • Feuchtwangeri ja Undi Vennad Lautensackid (1985 Ugalas)
  • Ajtmatovi, Alliku ja Komissarovi Ja sajandist on pikem päev (1985 Ugalas, mängis Jedigejd)
  • Šatrovi Nii me võidame! (1986 Noorsooteatris, koos Jaak Allikuga, mängis Leninit)
  • Shakespeare’i Hamlet (1986, lavakunstikateedri diplomilavastus Dominiiklaste kloostris)
  • Dozortsevi Viimane jutulesoovija (1986 Noorsooteatris)
  • Rodgersi Oklahoma (1987, lavakunstikateedri diplomilavastus Ugalas)
  • Põldma Teekond punktist A punkti B (1987, lavakunstikateedri diplomilavastus Ugalas)
  • Tšehhovi Kolm õde (1988, lavakunstikateedri diplomilavastus Ugalas)
  • Anouilh’ Becket ehk Jumala au (1989)
  • Shakespeare’i Kuningas Lear (1990) ja Suveöö unenägu (1990, lavakunstikateedri diplomilavastus Ugalas)
  • Undi Keiser Nero eraelu (1990, lavakunstikateedri diplomilavastus Ugalas)
  • Shafferi Equus (1992, mängis Dysarti)
  • Shakespeare’i Macbeth (1992 Mongoolia Riiklikus Draamateatris)
  • Rodgersi Helisev muusika (1993)
  • Ibseni Ehitusmeister Solness (1994)
  • Gorki Põhjas (1994, lavakunstikateedri diplomilavastus Ugalas)
  • Shafferi Amadeus (1995 Draamateatris)
  • Volodini Toboso Dulcinea (1996 Tallinna Linnateatris)
  • Milleri Proovireisija surm (1996)
  • Volkovi Anton (1997 Vene Draamateatris)
  • Tolstoi Elav laip (1998)
  • Molière’i Tartuffe (1999, Viljandi Kultuurikolledži diplomilavastus Ugalas)
  • Muhhina Tanja, Tanja (2000 Rakvere Teatris, ka tõlge)
  • Twaini ja Allaberdi Tom Sawyeri seiklused (2001 Ugalas)
  • Kivi ja Komissarovi Seitse venda (2001, lavakunstikooli diplomilavastus Tallinna Linnateatris)
  • Lennuki Boob teab (2004 Rakvere Teatris)
  • Anouilh’ Orkester (2004 Ugalas)
  • Nuotio, Brännare ja Seppäneni Marilyn (2006 Ugalas)
  • Rostand’i Cyrano de Bergerac (2007 Rakvere Teatris)
  • Kivastiku Kangelane (2007 Endlas)
  • Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti (2009 Ugalas)
  • Lindgreni ja Enckelli Röövlitütar Ronja (2010 Endlas, ka laulutekstid)
  • Gibsoni Imetegija (2011 Endlas)
  • Austeni ja Jory Uhkus ja eelarvamus (2012 Endlas)
  • Kempinski Lahuselu (2013 Rakvere Teatris)
  • Kivastiku Vares (2014)

Kirjandus

  • N. Andresen. Gorki-lavastustest. – Teatrimärkmik 1967/68
  • M. Stein. Muljevisandeid kolmandast näitlejalennust. – Teatrimärkmik 1967/68
  • R. Heinsalu. Oliveridest ja Jenniferidest. – Teatrimärkmik 1972/73
  • E. Linnumägi. Kalju Komissarov. – Edasi, 7. jaanuar 1973
  • J. Allik. On vaatajalgi psüühika ehk „Musketärianast” ja surnud kaladest. – Teatrimärkmik 1973/74
  • F. Šubin. „Protsess”. – Teatrimärkmik 1974/75
  • Kõnelus Kalju Komissaroviga. Intervjueerinud M. Unt. – Kultuur ja Elu 1976, 5
  • Ants Lauteri nimeline preemia. – Sirp ja Vasar, 9. juuli 1976
  • M. Stein. Kümme aastat kolmandat lendu. – Teatrimärkmik 1977/78
  • H. Kalda. Matiesen. – Teatrimärkmik 1977/78
  • K. Uibo. G. Džagarovi „Prokurör” Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris. – Sirp ja Vasar, 19. mai 1978
  • L. Tormis, R. Neimar. Kas vaatame tähelepanelikult lavale? – Noorte Hääl, 10. juuni 1979
  • L. Vellerand. Paar impressiooni Kalju Komissarovist. – Kultuur ja Elu 1979, 9
  • Eesti noori kunstimeistreid. Koostaja J. Allik. Tallinn, 1980
  • P. Joonatan. Me tuleme minevikust. – Teater. Muusika. Kino 1982, 5
  • L. Tormis. Veel midagi „Optimistlikust tragöödiast”. – Teater. Muusika. Kino 1982, 5
  • L. Vellerand. Midagi Kalju Komissarovist. – Tundelised teatriportreed. Tallinn, 1984
  • K. Kask. Tööhingega inimese rahutusest. – Sirp ja Vasar, 29. november 1985
  • M. Mutt. Jälle totaalsest teatrist. – Teater. Muusika. Kino 1986, 1
  • L. Vellerand. Põlistades totalitarismi. – Teater. Muusika. Kino 1986, 1
  • E. Siimer. Inimene ja kosmos: ühtsusprintsiip. – Teater. Muusika. Kino 1986, 3
  • J. Sang. Pealtnägija ülestunnistus. – Teater. Muusika. Kino 1986, 12
  • M. Mutt. Kõik on üks ja seesama. Tallinn, 1986
  • T. Ritson. Teatrid aega kajastamas. – Teater. Muusika. Kino 1987, 8
  • T. Karro. Kalju Komissarovi poliitilisest teatrist. – Rahva Hääl, 1. detsember 1987
  • Vastab Kalju Komissarov. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1988, 7
  • H. H. Luik. Wish we would never die. – Teater. Muusika. Kino 1988, 7
  • L. Vellerand. Mis toimub Viljandis. – Teater. Muusika. Kino 1990, 9
  • K. Komissarov. Eesti teatrikool. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1990, 11
  • K. Komissarov. On ainult üks inimene, kes kõigile peab meeldima – see on lits! – Eesti Elu, aprill/mai 1990
  • A. Trallmann. Komissarov, Komissarovist, Komissaroviga, „Equusist” ajendet. – Sakala, 17. detsember 1992
  • L. Vellerand. Kakskümmend aastat hiljem. – Teater. Muusika. Kino 1993, 8
  • L. Vellerand. Veel üks Panso kooli „Põhjas”. – Kultuurileht, 9. detsember 1994
  • M. Visnap. Lavastajatest. Alfabeetiliselt, kuid vabalt. – Teatrielu 1995
  • R. Neimar. Tšehhov. Elu ebatäiuslikkus mikroskoobi all. – Teater. Muusika. Kino 1995, 8/9
  • M. Kruus. Pihtas, põhjas! – Teater. Muusika. Kino 1995, 10
  • Kalju Komissarov: usun totaalse teatri tagasitulekut. Intervjueerinud P. Ratassepp. – Kultuurileht, 27. oktoober 1995
  • Tühi ruum ehk Meie elu kunstis. Koostajad R. Neimar, K. Herkül, K. Orro. Tallinn, 1996
  • L. Vellerand. Uitmõtteid Amadeuse ümber. – Kultuurileht, 16. veebruar 1996
  • A. Lepik jt. Järjepidevus. Kolleegid Kalju Komissarovist.  – Kultuurileht, 8. märts 1996
  • L. Tormis. Kus suitsu, seal tuld. Kolmandast lennust. – Eesti Päevaleht, 28. märts 1996
  • K. Komissarov. Teatriüliõpilased – täna veel olematu teatri tegijad. – Teater. Muusika. Kino 1997, 11
  • K. Komissarov. [Intervjuu]. – Sakala, 3. detsember 1997
  • J. Rohumaa. Ohakas ja süda.  – Teatrielu 1999
  • J. Kulli. Peer ja Protassov tuuleveskite vastu. – Teater. Muusika. Kino 1999, 1
  • Lavakunsti õpetaja Kalju Komissarov. Intervjueerinud I. Drikkit. – Postimees : Extra, 2. oktoober 1999
  • J. Allik. Äärmiselt positiivne nähtus. – Eesti Päevaleht, 24. märts 2000
  • Kalju Komissarov.  – Lavastajaraamat. Tallinn, 2001
  • S. Karja. Jah, kui ainult teaks... kui teaks: Vene temaatika tänasel eesti laval. – Teater. Muusika. Kino 2001, 5
  • M. Kolk. Miks tänapäeva luule ei pane komasid? – Sirp, 12. oktoober 2001
  • A. Viira. „Mitte iga teatrimees ei ole teatrit muutnud. Koma muutis.”. – SL Õhtuleht, 8. märts 2006
  • Kalju Komissarov. Intervjueerinud K. Orro. – Lavakooliraamat 1. Tallinn, 2007
  • H. Vaus-Tamm. Väärikas lugu seksisümbolist. – Sirp, 19. jaanuar 2007
  • V.-S. Maiste. Kas saab kangelane hüpata üle rahvuse varju? – Sirp, 2. november 2007
  • G. Kordemets. Ühel emal oli kolm poega. – Teater. Muusika. Kino 2008, 2
  • P.-R. Purje. Kirjutab kukesulega kuu peal. – Teater. Muusika. Kino 2008, 4
  • K. Komissarov. Ei ütle ma teile, et noorus on hukas! Intervjueerinud R. Juurak. – Õpetajate Leht, 14. jaanuar 2011
  • Kalju Komissarov – 65. – Universitas Tartuensis 2011, 3
  • Kalju Komissarov: Minul pole õigust kaagutada ... Intervjueerinud M. Mikomägi. – Maaleht, 14. november 2013
  • L. Vellerand. Kalju Komissarov. – Eesti sõnateater 1965– 1985. I köide. Tallinn, 2015
  • L. Epner. Kalju Komissarov – õpetaja ja lavastaja. – Sirp, 27. veebruar 2015
  • M. Mikomägi. Kalju Komissarov on surnud. Elagu Kalju Komissarov. – Teatritasku, 9. märts 2017
  • [Nekroloog.] – Sirp, 10. märts 2017
  • К. Комиссаров. К уму и сердцу юных. Интервюировала М. Очаковская. – Советская Эстония, 3 декабря 1978
  • Э. Аграновская. В доме на улице Лай. – Молодежь Эстонии, 27 октября 1979
  • Л. Веллеранд. Калью Комиссаров в поиске. – Таллин 1982, 3
  • Я. Аллик. Молодежный театр Калью Комиссарова. – Театр 1982, 7
  • К. Комиссаров. Падать – это еще ничего, упасть – вот в чем мало приятного. Интервюировал Э.Кекелидзе. – Советская Эстония, 31 июля 1990
  • Н. Коцаренко. Не возвышающий обман. – Петербургский театральный журнал 1998, 15

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T684

Välislinke

Lukaa – Kalju Komissarov, Satin – Jaan Tooming. Gorki „Põhjas”. (lavakunstikooli III lennu diplomilavastus, 1968)

Jennifer – Marje Metsur, Oliver – Lembit Ulfsak. Segali, Rummo ja Ehala „Oliver ja Jennifer”. Lavastaja Kalju Komissarov. (Noorsooteater, 1972)

Marje Loorits, Mati Unt ja lavastaja Kalju Komissarov Tšehhovi „Kajaka” proovis. (Noorsooteater, 1978)

Bojan – Rudolf Allabert, Uurija – Kalju Komissarov, Prokurör – Ago Roo. Džagarovi „Prokurör”. Lavastaja Kalju Komissarov. (Noorsooteater, 1978)

Lavastaja Kalju Komissarov proovis, Kaarel Kilvet (Rätsep Õhk). Kitzbergi ja Aimla „Rätsep Õhu meenutused”. (Noorsooteater, 1979)

Ansambel „Ruja”, laulab Johnny – Urmas Alender, Kaks parvest – Merle Talvik, Jüri Aarma. Komissarovi ja Undi „Johnny”. Lavastaja Kalju Komissarov.(Noorsooteater, 1980)

Paša – Kalju Orro, Õpetaja – Luule Komissarov, Volodja – Toomas Lõhmuste. Razumovskaja „Armas õpetaja”. Lavastaja Kalju Komissarov. (Noorsooteater, 1981)

Jedigej – Kalju Komissarov. Ajtmatovi, Alliku ja Komissarovi „Ja sajandist on pikem päev”. Lavastaja Kalju Komissarov. (Ugala, 1985)

Adolf Hitler – Rein Malmsten, Oskar – Tõnu Kark. Feutchwangeri ja Undi „Vennad Lautensackid”. Lavastaja Kalju Komissarov. (Ugala, 1985)

ETBL, 2000 (R. Neimar); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019