Ehala, Olav

Olav Ehala (31. VII 1950 Tallinn), helilooja, pianist, pedagoog ja teatri muusikajuht. Eesti Teatriliidu (1977) ja Heliloojate Liidu liige (1978) ning Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Kooriühingu auliige. Isa Ludvig Ehala. Abikaasa Katrin Ehala, tütar Eeva-Liisa Ehala-Tammiku.

Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsioonierialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Eugen Kapi klass). Olnud Noorsooteatris 1970–75 muusik ja 1975–91 muusikaala juhataja, 1974–90 ühtlasi Läti Noorsooteatris Adolf Šapiro lavastuste muusikaline kujundaja, aastast 1991 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (aastast 2004 professor). Olnud 2001–14 Eesti Heliloojate Liidu esimees, kuulunud selle esindajana mitmesse komisjoni ja nõukokku, sh Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Autorite Ühingu juhatusse.

Mängis 1966–70 klahvpille ansamblis Kristallid, olnud 1970–73 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht ning aastast 1989 ansambli Kiigelaulukuuik helilooja, pianist, arranžeerija ja õhtujuht. Tuntud eeskätt filmi- ja teatriheliloojana, kirjutanud muusika enam kui 50 näidendile ja 60 filmile (sh „Don Juan Tallinnas”, 1971; „Karoliine hõbelõng”, 1985; „Nukitsamees”, 1981, kõik Tallinnfilm; „Tulivesi”, 1994, Tallinnfilm/Faama Film). Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest („Aeg maha”, „Eine murul”, „Ärasõit”, „Papa Carlo teater”, „Hotell E”) rahvusvahelisi auhindu. Loonud palju laule (nende põhjal valmis 1998 muusikafilm „Vaid see on armastus”, Eesti Telefilm), need on kõlanud ka Eesti üld- ja noorte laulupidudel.

Auhindu

  • Eesti muusika aastapreemia (1992)
  • Suure Vankri auhind (1997)
  • Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. (2000, „Lotte” filmigrupis)
  • Valgetähe V klassi teenetemärk (2001)
  • Riho Pätsi nimeline koolimuusika stipendium (2002)
  • Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2005)
  • Eesti Raadio aasta muusik (2005)
  • Eesti muusikaauhind panuse eest Eesti muusikasse (2007)
  • Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2011)

Muusikalid

Muusika teatrilavastustele

  • Marani Tuline jäätis (1970)
  • Tšehhovi Kirsiaed (1971)
  • Tšehhovi Kolm õde (1973 Draamateatris)
  • Ardeni Seersant Musgrave’i tants (1974, Draamateatris)
  • Cocteau’ Hoolimatu armuke (1976, ka osatäitja)
  • A. Christie Kümme neegrit (1976)
  • Ibseni Kui me, surnud, ärkame (1976 Draamateatris)
  • Ibseni Peer Gynt (1980 Läti Noorsooteatris)
  • O’Neilli Elektra saatus on lein (1981)
  • Tšehhovi Metsavaim (1982)
  • Benelli Il Matinello (1984 Läti Noorsooteatris)
  • Turgenevi Isad ja pojad (1985)
  • Kerni Ferdinand Vahva (1985 Nukuteatris)
  • A. Ehini Kalevipoja lood (1988 Nukuteatris)
  • Zālīte Eluvesi (1988 Läti Noorsooteatris)
  • Kivirähki Vanamehed seitsmendalt (1992 Nukuteatris)
  • Tohuvabohu (1993 Nukuteatris)
  • Viplala (1999 Nukuteatris)
  • Sauteri Nukkude teater (2001 Nukuteatris)
  • P.-E. Rummo Aknalaua-Juss ja sõbrad (2002 Nukuteatris)
  • Byströmi Suur Ime (2002 Nukuteatris)
  • Tätte Kaotajad (2003 Tallinna Linnateatris)
  • Kuusi Memme musi (2004 Nukuteatris)
  • Lindgreni Bullerby lapsed (2007 Nukuteatris)

Helikandjaid

  • Olav Ehala. Laulud (CD, 1992)
  • Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika. (CD, 1998)
  • Muusika filmist „Nukitsamees” (CD, 2001)
  • Burattino (CD, 2001)
  • Kaotajad (CD, 2003)
  • Olav Ehala. Armastatud laulud (CD, 2004)
  • Head lapsed, need kasvavad lauluga (CD, 2005)
  • Olav Ehala. 47 parimat laulu (CD, 2007)
  • Lavastuse „Bullerby lapsed“ laulud (CD, 2007)
  • Lumekuninganna (CD, 2008)
  • Thijl Ulenspiegel ja teisi laule (CD, 2010)

Kirjandus

  • A. Esko. Olav Ehala. – Edasi, 19. august 1973
  • M. Mutt. Noorsooteatri „oma teatri“ otsingud. – Teatrimärkmik 1975/76; Kõik on üks ja seesama / M. Mutt. Tallinn, 1986
  • O. Ehala. Levimuusika puudutusi. Intervjueerinud P. Tooma. – Sirp ja Vasar, 14. jaanuar 1983
  • E. Kekelidze. The music we don't listen to. – A portrait of Estonia. People, events. Tallinn, 1983
  • E. Kekelidze. Musik, die gesehn wird. – Estland heute. Menschen, Ereignisse. Tallinn, 1983
  • H. Kulo. Luksuslaul. – Õhtuleht, 3. veebruar 1990
  • I. Garšnek. Korduse diskreetne võlu. – Sirp, 13. märts 1992
  • Olav Ehala. Intervjueerinud M. Saarna. – Rahva Hääl, 15. august 1992
  • I. Garšnek. Olav Ehala – praegu ja siin. – Sirp, 2. oktoober 1992
  • M.-L. Arujärv. Olq – päikesemuusik. – Favoriit 1994, 5
  • O. Ehala. Oliverist ja Jenniferist Nukitsameheni. Intervjueerinud Meelis Kapstas. – Eesti Päevaleht : Magasin, 31. jaanuar 1999
  • I. Garšnek. „Nukitsamees“ – peremuusikal. – Sirp, 5. veebruar 1999
  • M. Põldmäe. Nii kuulus kui ka kummaline. – Eesti Päevaleht, 31. juuli 2000
  • I. Garšnek. Kontsert küll, kuid mitte ainult porgandipirukale. – Teater. Muusika. Kino 2002, 12
  • O. Ehala. „Kui tahad näha, siis silmad sule“. Intervjueerinud R. Roose, R. Marttila. – Muusika 2003, 1
  • K. Kõrver. Kaotajad. Jaan Tätte, Olav Ehala. – Muusika 2003, 9
  • Who is who in Estonia. Music. Compiled by P. Kuusk, M. Põldmäe. Tallinn, 2004
  • Vastab Olav Ehala. Intervjueerinud A. Remme. – Teater. Muusika. Kino 2005, 1
  • I. Remmel. The songs of Olav Ehala unite hearts and generations. – Music in Estonia 2005, 8
  • S. Normet. Olav Ehala – teatraalne isiksus ja looja. – Nädaline, 12. jaanuar 2006
  • Olav Ehala: maailmas läheb justkui järjest hullemaks, aga inimesed lähevad ikka andekamaks ka. Intervjueerinud Tiina Mattisen. – Sirp, 24. september 2010
  • E. Arujärv. Olku, oma žanri parim. – Sirp, 1. oktoober 2010
  • L. Leis. Seikluslugu muusikas. – Postimees : AK, 29. jaanuar 2011
  • Olav Ehala: „Unistades lähebki kõik korda“. Intervjueerinud Anne Prommik. – Mari 2013. mai
  • O. Ehala. Innustav headus. Intervjueerinud H. Arak. – Kodukiri 2013, august
  • Leelo Tungal ja Olav Ehala – tandem läbi kümnendite. Intervjueerinud J. Rooste. – Maaleht, 1. august 2013
  • Olav Ehala: Ega praegu ennast enam ümber ei tee. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 30. aprill 2015
  • R. Roose. Olav Ehala žanr. – Sirp, 22. jaanuar 2016
  • V. Reest. Olav Ehala kirev maailm piltides. – Elukiri 2016, 2
  • В. И. [В. Игошев]. Олав Эхала – новый председатель Союза композиторов Эстонии. – Таллинн 2002, 25

Välislinke

ETBL, 2000 (A. Kreem); täiendatud 2015 (T. Mattisen)