Volkonski, Peeter

Peeter Volkonski (12. IX 1954 Tallinn), näitleja, lavastaja ja muusik. Eesti Teatriliidu (1978), Lavastajate Liidu (1992), Näitlejate Liidu ja Heliloojate Liidu liige (1998). Helvi Jürissoni poeg. Vanaisa Mihhail Volkonski (1891–1961) oli laulja (bariton), isa Andrei Volkonski (1933–2008) helilooja.

Lõpetas 1972 Keila 1. Keskkooli ning 1976 näitleja- ja lavastajaerialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1976–80 Noorsooteatris, 1980–84 Vanalinnastuudios ja 1986–91 Vanemuises näitlejana, olnud 1993–94 Eesti Instituudi referent vene küsimuses ja 1995–96 Kroonika Tartu toimetaja, aastast 1998 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvaste muusika õppejõud. Tuntud rokkmuusikuna (ansamblites Propeller, Ruja, Hõim, ROSTA Aknad), olnud (koos Jaanus Nõgistoga) Olav Ehala rokkmuusikali „Johnny” kaasautor (1980 Noorsooteatris), loonud tantsulavastuse „Väike prints” (1991 Vanemuises), kirjutanud laulusõnu, teinud muusikalisi ja helikujundusi. Avaldanud ajakirjanduses följetone, tõlkinud näidendeid (Shakespeare’i „Kaheteistkümnes öö”, „Kuningas Lear”, „Othello”, „Nagu teile meeldib”, kõik koos Hannes Villemsoniga) ja luulet (Nareki Grigori „Nutulaulude raamat”, 2017), andnud välja lasteraamatuid („Onu Volgi värsiaabits”, 2004; luulekogu „Karukell ja kellakaru”, 2010), mänginud telelavastustes („Michael Kramer”, 1976) ja filmis („Imelugu”, 1978; „Narva kosk”, 1988, mõlemad Eesti Telefilm; „Surmatants”, 1991, Freyja Film, Sojuztelefilm; „Minu Leninid”, 1997, Faama Film, Lenfilm; „Kallis härra Q”, 1998, Rao Heidmetsa Filmistuudio; „Taarka”, 2008, Exitfilm; „Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest”, 2013, Homeless Bob Production; „Supilinna Salaselts”, 2015, Nafta Films). 

Suure Vankri auhind 1997. Sõnalavastuste žürii eripreemia 2001. Aleksander Kurtna nimeline auhind 2006. Valgetähe V klassi teenetemärk (2001).

Osi

Estragon – Sulev Luik, Lucky – Peeter Volkonski, Vladimir – Aleksander Eelmaa. Becketti „Godot’d oodates”. (Noorsooteater, 1976)

  • Lõoke (Kitzbergi Kosjasõit, 1975, diplomilavastus Draamateatris, ka muusikaline kujundus)
  • Lucky (Becketti Godot’d oodates, 1976)
  • Carabas Barabas (Tolstoi, Šapiro ja Ehala Buratino, 1978)
  • Professor (Žvanetski Ei mingit kahtlust: Eksam, 1980 Vanalinnastuudios)
  • Ernst Heinrich Ernesti (Einstein) (Dürrenmatti Füüsikud, 1981, ka muusikaline kujundus)
  • Ibissov (Suhhovo-Kobõlini Toimik, 1982)
  • Kiivi (Patricku Grupipilt, 1983, ka muusikaline kujundus)
  • vürst Orlovski (Straussi Nahkhiir, 1986)
  • Piromov (Arro Mööda sissetallatud rada, 1987)
  • Lee (Shepardi Tõeline Lääs, 1988)
  • sir Osgood Fielding (Styne’i Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud, 1988)
  • Ärimees (Mäkineni Viimne valss Viiburis, 1989)
  • Leon (Anouilh’ Orkester, 1995 Vanemuises, ka muusikaline kujundus)
  • salongiõhtu Lõpetamata romanss (1996 Vanemuises)
  • Peeter (Kivastiku Peeter ja Tõnu, 1997 Von Krahli Teatris)
  • Reginald Front-de-Boeuf ja vend Vops (Pyle’i, I. Olmaru ja Mäeotsa Robin Hood, 1997 Emajõe Suveteatris)
  • Olovernes (Tammsaare Juudit, 1999 Ugalas, koostöös Eesti Teatri Kompaniiga)
  • vana vürst Bolkonski (Tolstoi ja Mikiveri Sõda ja rahu, 1999 Vanemuises, ka muusikaline kujundus koos Mihkel Kütsoniga)
  • Vaim ja Holm (Kivastiku Vaim, 1999 Vanemuises, ka muusika koos Toomas Lungega ja laulutekstid)
  • Isa (Frieli Aristokraadid, 2000 Draamateatris)
  • Middendorf (Unduski Goodbye, Vienna!, 2002 Tartu Teatrilaboris)
  • Don Juan (Schmitti Don Juani öö, 2003 Ugalas)
  • Theseus (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 2005, Ludus Rusticus, koostöös Leigo Talu ja Võru Teatriateljeega)
  • Frank (Frieli Imearst, 2009 Vanemuises)
  • Peeter Volkonski (Vadi Peeter Volkonski viimane suudlus, 2010 Tartu Uues Teatris)
  • Jutustaja (Rei Toomkiriku müürivaim Volk ja keelatud vili, 2011 Emajõe Suveteatris, ka muusikaline kujundus)
  • Paul Sheldon (Kingi ja Pulveri NO68 Misery, 2011 NO99-s)
  • Vanamoor (Vadi Nukitsamees 2, 2013 Emajõe Suveteatris)
  • Pjotr Nikolajevitš Sorin (Tšehhovi Kajakas, 2014 Vanemuises, ka muusikaline kujundus)

Lavastusi

  • Tuglase ja Volkonski Jumala saar (1977, ka helilooja)
  • Bordowiczi Non-stop (1977)
  • Jürissoni Edudant ja Franzimor (1979, ka muusikaline kujundus)
  • Jürisalu Püha Susanna (1986)
  • Kunderi Kroonu onu (1987 Rakvere Teatris)
  • Ostrovski Igal lollil oma lõbu (1988, ka tõlge)
  • Rākeši Mõrased (1988, ka tõlge)
  • Humperdincki Hansuke ja Greteke (1989, ka tõlge)
  • Shafferi Eluvaled ja Schisgali Tiiger (1989, ka tõlge)
  • Ojakääru Winnetou (1991)
  • Kerni Teatrilaev (1992 Endlas)
  • Ostrovski Kuum süda (2000 Ugalas, ka tõlge ja muusikaline kujundus)
  • M. Jonesi Kivid taskus (2003 Rakvere Teatris, ka tõlge)
  • Steineri Kosjas (2004 Estonias)
  • trupi Bluusivennad (2006 Komöödiateatris, mängis Transformaatorit)
  • Piazzolla Maria de Buenos Aires (2006 Birgitta festivalil)
  • Capmani ja Petwee’ Spioon Venemaalt (2009 Komöödiateatris)
  • Asjad, inspireeritud Pereci teosest (2011 Cabaret Rhizome’is)

Helikandjaid

  • Poeet ja aeg. J. Barbaruse luule (LP, 1980)
  • The Book of Secrets (CD, 1994)
  • Propeller (CD ja helikassett, 1995)
  • Rosta Aknad (CD, 1997)
  • Hõbepulm! Jube julm! (CD, 2005)
  • Rosta Aknad (2 CD-d + DVD, 2007)

Kirjandus

  • P. Volkonski. ISBN 978-9985-9980-6-9. [Tallinn], 2009
  • Peeter Volkonski iseendast, teatrist ja elust üldse. Intervjueerinud U. Lillepruun, M. Saartson. – Noorus 1979, 3
  • Pisut tõde Peeter Volkonskist. Intervjueerinud V. Vaher. – Noorus 1987, 12
  • V. Vahing. „Winnetou“ - Peeter Volkonski lahkumislavastus. – Postimees, 6. detsember 1991
  • K. Murutar. Teatrilaev, purjed pooles mastis : Peeter Volkonski lavastatud muusikal „Teatrilaev“ Pärnu „Endlas“. – Postimees, 30. detsember 1992
  • Peeter Volkonski arvab. Intervjueerinud M. Kadanik. – Noorus 1993, 4
  • Salanõunikuga avameelselt : Peeter Volkonski. Intervjueerinud J. Holvandus. – Esmaspäev, 23. august 1993
  • P. Tooma. Sound of the Music: [Teatrilaev]. – Teater. Muusika. Kino 1993, 9
  • J. Malin. Vürst Peeter Volkonski pidas oma 40. juubelit. – Rahva Hääl, 17. september 1994
  • S. Karja. Vanemuise orkester : Naistega „Orkestrist“, teatrist ja midagi ka Peeter Volkonskist. – Päevaleht, 24. märts 1995
  • Peeter Volkonski elueesmärk on õndsaks saada. Intervjueerinud K. Soans. – Sõnumileht, 29. juuni 1996
  • Peeter Volkonski : Ma olin element. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Maaleht, 22. august 1996
  • Vabadus, armastus ja Peeter Volkonski. Intervjueerinud A. Hansen. – Eesti Ekspress, 4.aprill 1997
  • Peeter Volkonski. Intervjueerinud I. Juhani. – Pärnu Postimees, 4. juuli 1997
  • Peeter Volkonski : etiketti rikkuda võib ainult seda tundes. Intervjueerinud J. Pino. – Postimees : Extra, 9. august 1997
  • P. Volkonski. Vürst, kes tahab õndsaks saada. Intervjueerinud T. Oja. – Postimees : Kultuur, 22. mai 1998
  • Näitleja Peeter Volkonski küsib. Teatrikriitik Margot Visnap vastab. Intervjueerinud U. R. Kübar. – Favoriit 1998, 11
  • T. Sarv. Peeter Volkonski, mees, kelle vaimset sügavust varjab vildakas väliskest. – Sakala, 5. juuni 1999
  • E. Vatsar. Vürst ... Bolkonski või Volkonski? – Teater. Muusika. Kino 2000, 4
  • M. Kasterpalu. Volkonski, Peeter ja vürst. – Postimees, 13. juuni 2000
  • H. Villemson. Sünnipäev : Peeter Volkonski 47. – Postimees, 12. september 2001
  • P. Volkonski. 50 küsimust sürrealistlikust elust. Intervjueerinud J. Laos. – DI 2002, 4
  • Vastab Peeter Volkonski. Intervjueerinud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2003, 1
  • Peeter Volkonski ja Maria Volkonskaja. Intervjueerinud I. Lindve. – Eesti Naine 2003, 2
  • A. Alavainu. Geeniustest kolme näite varal. – Hiiumaa, 4. märts 2004
  • Peeter Volkonski - 50 aastat vulgaarses maailmas. Intervjueerinud A. Keil. – Postimees, 4. september 2004
  • Mees naistest : Peeter Volkonski. Intervjueerinud A.-M. Alver. – Annabella 2005, 5
  • Tüüp : Peeter Volkonski. Intervjueerinud A. Mägi. – KesKus, mai 2005 (8)
  • P. Volkonski. Vürst Volkonski. Intervjueerinud L. Unt. – Stiil 2005, 8
  • P. Volkonski. Volkonski tähistab sünnipäeva Gruusias. Intervjueerinud A. Raun. – Postimees, 12. september 2005
  • Meie vürstlik Peeter Volkonski. [Intervjuu]. – Hea Laps ja Tema Sõbrad ja Sugulased 2006, 2
  • A. Keil. Peeter Volkonski 53. – Eesti Päevaleht, 8. september 2007
  • P. Volkonski. Volkonski : kuulun vaieldamatult eesti kultuuriruumi. Siin ei ole mitte mingisugust kahtlust! Intervjueerinud R. Kerge. – Õhtuleht, 12. september 2009
  • P. Volkonski. Ilveilijä, ruhtinas, nero. Intervjueerinud H. Rinne. – Elo : Tuglas-seuran jäsenlehti 2012, 4
  • Peeter Volkonski : vananeda on huvitav, iga päevaga saad targemaks. Intervjueerinud R. Kerge. – Õhtuleht, 3. august 2013
  • Peeter Volkonski : Kuhu aeg kaob? Ma ei tea... Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 11. september 2014
  • P. Volkonski. Juubilar Volkonski : olen siiani teotahteline poiss! Intervjueerinud J. Mellik. – Õhtuleht, 12. september 2014
  • E. Ninn. Peeter Volkonski : Ma ei tunne ennast absoluutselt 60sena. – Naisteleht 2015, 3 (15. jaanuar)

Välislinke

Lavastaja Voldemar Panso ja helikujundaja Peeter Volkonski proovis. Shakespeare’i „Richard III”. (Draamateater, 1975)

Proloog : Peeter Volkonski. Shaw’ „Sonettide tõmmu daam”. (Noorsooteater, 1977)

Carabas Barabas – Peeter Volkonski. Ehala, A. Tolstoi ja Šapiro „Buratino”. (Noorsooteater, 1978)

Professor – Peeter Volkonski, Tudeng – Roman Baskin. Žvanetski „Ei mingit kahtlust: Eksam”. (Vanalinnastuudio, 1980)

Leon – Peeter Volkonski. Anouilh’ „Orkester”. (Vanemuine, 1995)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019