Mikiver, Mikk

Mikk Mikiver (4. IX 1937 Tallinn – 9. I 2006 Võsu), lavastaja ja näitleja. Eesti Teatriliidu (1962), Kinoliidu (1977), Lavastajate Liidu (1992) ja Näitlejate Liidu liige (1999, aastast 2005 auliige). Tõnu Mikiveri vend. Vanemad Loksa kooli õpetajad. Oli 1962–71 abielus Riina Gerretziga, 1973–77 Ada Lundveriga ja aastast 1989 Carmen Mikiveriga.

Õppis 1951–53 Tallinna Mäetehnikumis, lõpetas 1955 Tallinna 17. Keskkooli, õppis 1955–57 Tallinna Polütehnilises Instituudis, lõpetas 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötas 1961–65 näitlejana Draamateatris, 1965–74 näitleja ja lavastajana Noorsooteatris (1970–74 peanäitejuht), 1974–88 (1976 peanäitejuhi kohusetäitja, 1978–85 peanäitejuht, 1985–88 võttis osa teatri kollektiivsest juhtimisest) ja 1994–2004 lavastajana Draamateatris, oli 1968–84 (vaheaegadega) lavakunstikateedri õppejõud (1970–74 koos Grigori Kromanoviga ja 1980–84 kursuse juhendaja). Lavastas ka Moskva, Soome, Läti ja Ungari teatreis. Teinud telelavastusi („Ukse taga”, 1966; „Mr. Krappi viimne lint”, 1967), filme („Ants Eskola”, 1968, Eesti Telefilm; „Indrek”, 1976, „Doktor Stockmann”, 1989, mõlemad Tallinnfilm) ja kuuldemänge, mänginud telelavastustes („Draakon”, 1969; „Pagasita reisija”, 1973; „Kosmogoonia”, 1977; „Linnapea ehk Hirmu põhivormid”, 1998; „Sa oled koor minu kohvis”, 1999), filmis („Lindpriid”, 1971/1989; „Rasked aastad”, 1973, mõlemad Eesti Telefilm; „Verekivi”, 1973; „Reigi õpetaja”, 1978; „Surma hinda küsi surnutelt”, 1978; „„Hukkunud Alpinisti” hotell”, 1979; „Karge meri”, 1982; „Rahu tänav”, 1991, kõik Tallinnfilm; „Sõbrad, seltsimehed”, 1990, Filmi-Molle jt; „Surmatants”, 1991, Freyja Film, Sojuztelefilm; „Põletav armastus”, 1997, Eesti Televisioon, SVT Drama, Yleisradio) ja teleseriaalides („Wikmani poisid”, 1995). Oli tuntud ka teatripublitsisti ja luulelugejana. Eesti Teatriliidu juhatuse esimees (1987–94), NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik (1989–91), Eesti Olümpiakomitee (1989) ja Eesti Komitee liige (1990–92).

Temast on filmid „Kuuskümmend aastat sekundis” (1997, Eesti Telefilm) ja „Mikk” (2006, Raamat Film). Asutas 2005 Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures Georg Otsa nimelise allfondi. Võsul asub tema ja Georg Otsa nimeline mälestuspink (2013, Urmas Rauba).

Auhindu ja -nimetusi

Osi

Koolitüdruk – Helgi Ilo, Kiir – Lembit Ulfsak, Toots – Mikk Mikiver, Koolitüdruk – Luule Laanet. Lutsu, Panso ja Küla „Kevade”. Noorsooteater, 1969

Maša – Ita Ever, Veršinin – Mikk Mikiver. Tšehhovi „Kolm õde”. (Draamateater, 1973)

Arkadi – Indrek Sammul, Nikolai Petrovitš – Lembit Peterson, Pavel Petrovitš – Mikk Mikiver. Turgenevi ja Šapiro „Isad ja pojad”. Tallinna Linnateater, 2002

  • Andrus Kaksteist (Smuuli Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol, 1960, diplomilavastus)
  • don Manuel (Calderóni Nähtamatu daam, 1961, diplomilavastus)
  • Endel Kroodu (Liivese Siinpool horisonti, 1961)
  • Schweizerkas (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1962)
  • Tigapuu ja pan Hodkevitš (Tammsaare ja Panso Inimene ja jumal, 1962)
  • Antti (Smuuli Kihnu Jõnn, 1964)
  • Horatio (Shakespeare’i Hamlet, 1966, ka lavastaja assistent)
  • Pavel (Gorki ja Panso Ema, 1967)
  • Galápagose prohvet (Smuuli Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased, 1968)
  • Toots (Lutsu, Panso ja Küla Kevade, 1969)
  • Hjalmar Ekdal (Ibseni Metspart, 1969)
  • Vargamäe Andres (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja revolutsioon, 1970)
  • Fiesco (Schilleri Fiesco vandenõu Genuas, 1971)
  • Jermolai Aleksejevitš Lopahhin (Tšehhovi Kirsiaed, 1971)
  • Aleksandr Ignatjevitš Veršinin (Tšehhovi Kolm õde, 1973 Draamateatris)
  • Richard (Shakespeare’i Richard III, 1975)
  • Zilov (Vampilovi Pardijaht, 1977)
  • Fjodor Vassiljevitš Protassov (Tolstoi Elav laip, 1980)
  • Kalervo (Kivi ja Sipari Kullervo, 1985)
  • assessor Brack (Ibseni Hedda Gabler, 1993 Draamateatris)
  • Vargamäe Andres (Tammsaare ja Pedajase Mauruse kool, 1995)
  • Peer Gynt (Ibseni Peer Gynt, 1997)
  • Peter Stockmann (Ibseni Rahva vaenlane, 1999)
  • Pavel Petrovitš Kirsanov (Turgenevi ja Šapiro Isad ja pojad, 2002 Tallinna Linnateatris)

Lavastusi

Ees vasakult Ester Pajusoo, Liina Pihlak, Ellen Liiger, Ellen Alaküla, taga Jüri Karindi, Heino Mandri, Martin Veinmann, Tõnu Mikiver, Aare Laanemets. Kitzbergi „Tuulte pöörises”. Draamateater, 1979.

  • Kilgase Rist ja roos (1961, koos Hanno Kalmetiga)
  • Anouilh’ Antigone (1967)
  • Lindgreni, Mikiveri ja Oidi Väikevend ja Karlsson katuselt (1967)
  • Kitzbergi Libahunt (1968 Noorsooteatris, 1974, diplomilavastus Kiek in de Kökis, 1986 Rakvere Teatris)
  • Ostrovski ja Mikiveri Kuidas karastus teras (1968)
  • Shakespeare’i Romeo ja Julia (1969)
  • Milleri Proovireisija surm (1970, mängis onu Beni)
  • Osborne’i Vaata raevus tagasi (1971)
  • Liivi Mõtted ja meeleolud (1971)
  • O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse (1971 ja 1994, mõlemad Draamateatris)
  • Anouilh’ Becket ehk Jumala au (1972)
  • Volodini Ära jäta mind (1972 Draamateatris)
  • Becketti Krappi viimane lint (1973 ja 1992, mõlemad Draamateatris)
  • Žuhhovitski Orpheus (1973)
  • Ardeni Seersant Musgrave’i tants (1974 Draamateatris)
  • Ibseni Kui me, surnud, ärkame (1976)
  • Vonneguti Õnne sünnipäevaks, Wanda June (1976)
  • Kaplinski Neljakuningapäev (1977, Pori Linnateatris 1991)
  • Trenjovi Ljubov Jarovaja (1977)
  • Saluri Poiste sõidud (1978, diplomilavastus Draamateatris)
  • Shakespeare’i Hamlet (1978, mängis Claudiust)
  • Kitzbergi Tuulte pöörises (1979)
  • Bondi Bingo (1979)
  • Krossi Pöördtoolitund (1979)
  • Vahemetsa Maailmareis (1980, mängis Viktor Kingisseppa)
  • Lutsu, Panso ja Küla Kevade (1980 Läti Noorsooteatris)
  • Smuuli Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi (1982)
  • Undla‑Põldmäe Viru laulik ja Koidula (1982)
  • Traadi Päike näkku (1982)
  • Kruusvalli Pilvede värvid (1983, preemia festivalil Balti Teatrikevad 1984)
  • Krossi Keisri hull (1984)
  • Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm (1984)
  • Dudaravi Reamehed (1985, mängis Dervojedi)
  • O’Neilli Õli (1985, mängis kapten Keeneyt)
  • Mišarini Seoses üleminekuga teisele tööle (1985, preemia festivalil Balti Teatrikevad 1985)
  • Kruusvalli Vaikuse vallamaja (1987, ka muusikaline kujundus koos Viive Ernesaksa ja Fred Jüssiga)
  • Saluri Minek (1988)
  • Mrożeki Emigrandid (1989 Vanalinnastuudios)
  • Mameti Elu teatris (1991 Draamateatris)
  • Krossi Doktor Karelli raske öö (1991 Soome Rahvusteatris ja 1994)
  • Kallase Bernhard Riives (1992 Draamateatris, mängis Kindralmajorit)
  • Pirandello Kummalised külalised (Kuus tegelast otsivad autorit) (1992 Helsingi Linnateatris, koos Kalle Holmbergiga)
  • Noréni Ja anna meile varjud (1993 Draamateatris)
  • Shakespeare’i Othello (1994 Rakvere Teatris)
  • Tambergi Cyrano de Bergerac (1995 Estonias, muusikateatri preemia)
  • Lermontovi Maskeraad (1995, mängis Jevgeni Aleksandrovitš Arbeninit)
  • Puccini Tosca (1995 Vanemuises, muusikateatri preemia)
  • Milleri Vaade sillalt, 1996, mängis Alfierit, preemia festivalil Draama ’96)
  • Tšehhovi Kolm õde (1996)
  • Kruusvalli Hullumeelne professor, tema elukäik (1996, mängis Elmarit)
  • Rose’i Kaksteist vihast meest (1997 Vanemuises)
  • Verdi Othello (1997 Vanemuises)
  • Priestley Inspektor tuleb (1997)
  • Kõivu Steene saja-aastasest sõjast (1998, ka osatäitja)
  • Tolstoi ja Mikiveri Sõda ja rahu (1999 Vanemuises, mängis Jutustajat)
  • Krossi Vend Enrico ja tema piiskop (2000)
  • Tammsaare ja Mikiveri Tagasi Vargamäel (2001)
  • Schmitti Enigma variatsioonid (2001 Ugalas, mängis Abel Znorkot)
  • Frayni Kopenhaagen (2002)
  • Strindbergi Surmatants (2002, mängis Edgarit)
  • Verdi Maskiball (2002 Vanemuises)

Helikandjaid

  • F. Tuglas. Muutlik vikerkaar (LP, 1972)
  • J. Semper. Valik luuletusi (LP, 1975)
  • Heiastused (LP, 1981)
  • Mikk Mikiver (LP, 1983)
  • Maa meis ja maa maailmas… (CD, 2000)
  • J. Kaplinski, W. Whitman. Teele selle poole, millel pole lõppu ja pole ka algust (CD, 2004)

Kirjandus

  • Mikk Mikiver. Bibliograafia. Koostajad M. Mauer, M. Saarepera. Tallinn, 2002
  • Mikk Mikiver : teater. Koostaja L. Vellerand. Tallinn, 2008
  • M. Mikiver, V. Panso, A. Üksküla jt. Tiivasirutus. – Edasi, 28. mai 1961
  • E. Rauer. Tublit tuult tiibade alla. – Sirp ja Vasar, 9. juuni 1961
  • M. Valter. 1967. aastast alates: [Ukse taga, Antigone, Väikevend ja Karlsson katuselt]. – Teatrimärkmik 1965–67
  • H. Grabbi. Jooni Eesti palges. Sügis 1968: [Libahunt]. – Mana 1968, 34
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975; 2 tr. [Tallinn], [2007]
  • M. Mikiver, L. Tormis, K. Kask jt. Väljavõtteid „Hamleti“ arutelust ETÜ kriitikasektsioonis. – Teatrimärkmik 1978/79
  • L. Tormis, R. Neimar. Kas vaatame tähelepanelikult lavale?: [Hamlet, Kajakas]. – Noorte Hääl, 3., 10. juuni 1979
  • N. Krõmova. Lev Tolstoi näidend Eesti laval: [Elav laip]. – Teatrimärkmik 1980
  • A. Šapiro. Lavastaja märkmed: [Elav laip]. – Teatrimärkmik 1980
  • V. Tobro. Teater ja film. Tallinn, 1982
  • L. Vellerand. Tundelised teatriportreed. Tallinn, 1984
  • M. Visnap. Eesti proosa kahest tõlgendusest Draamateatris: [Keisri hull, Armastus ja surm]. – Teatrielu 1984
  • L. Siimisker. Tammsaare ja Mikiver: [Armastus ja surm]. – Sirp ja Vasar, 30. november, 7. detsember 1984
  • Vastab Mikk Mikiver. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1986, 2
  • M. Mikiver, A. Üksküla. Näitleja loomingupsühholoogiline ankeet. – Teater. Muusika. Kino 1987, 11
  • K. Haan. Loomingu väärikus. – Õhtuleht, 26. märts 1988
  • M. Visnap. Minekule määratud rahva selginevad kontuurid: [Vaikuse vallamaja]. – Teater. Muusika. Kino 1989, 1
  • E. Link. M. Mikiver. Tunnustus Mikk Mikiverile. Intervjueerinud E. Link. – Reede, 19. jaanuar 1990
  • T. Kändler. Stseenid ühest teatrielust. – Teater. Muusika. Kino 1991, 5
  • Mikk Mikiver. Intervjueerinud T. Kruus. – Postimees, 15. juuni 1992
  • M. Mikiver. Poeg on väike võrdne inimene. Intervjueerinud E. Allikmaa. – Hommikuleht, 3. juuli 1993
  • M. Mikiver. Tagasi Draamateatris. Intervjueerinud M. Balbat. – Sirp, 24. detsember 1993
  • L. Priimägi. „Teise reaalsuse“ illusioon: [Ja anna meile varjud]. – Kultuurileht, 11. veebruar 1994
  • L. Vellerand. Võõrandumisest, täie tundejõuga : „Pikk päevatee kaob öösse“ Eesti Draamateatris. – Postimees, 5. aprill 1994
  • Mikk Mikiver. Intervjueerinud U. Ott. – Carte blanche. Tallinn, 1995
  • L. Vellerand. Purustatud sidemed, laiali pillutatud saatused: [Vaikuse vallamaja]. – Teatrielu ’95
  • M. Visnap. Lavastajatest. Alfabeetiliselt, kuid vabalt. – Teatrielu ’95
  • M. Vaitmaa. Ooperi „Cyrano de Bergerac“ kolmas elu. – Kultuurileht, 3. märts 1995
  • Tühi ruum ehk Meie elu kunstis. Koostajad R. Neimar, K. Herkül, K. Orro. Tallinn, 1996
  • L. Vellerand. Moodne romanss : üks partnerlus - Maria Klenskaja Elise ja Mikk Mikiveri Elmar lavastuses „Hullumeelne professor, tema elukäik“. – Teatrielu ’96
  • L. Vellerand. Mängurid, salasepitsejad ja need kergeusklikud teised. Ühest aspektist Mikk Mikiveri kahes lavastuses: [Maskeraad, Othello]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 3
  • M. Mikiver. „Minu jaoks on tähtis, et muusikal oleks ruumi“: [Tosca]. Intervjueerinud P. Palm. – Sõnumileht, 14. mai 1996
  • K. Herkül. Ajateater, kohateater - päris teater?: [Kolm õde]. – Eesti Ekspress, 28. juuni 1996
  • P.-R. Purje. Saatuse valgus: [Vaade sillalt]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 9
  • M. Visnap. Nii vähe teatraalsust heas teatris: [Hullumeelne professor, tema elukäik]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 12
  • L. Kärk. Sõmerduv aeg: [Hullumeelne professor, tema elukäik] – Kultuurileht, 7. veebruar 1997
  • L. Vellerand. Näitleja ja tema roll. Ainult otsida tõe müsteeriumi: [Peer Gynt]. – Teater. Muusika. Kino 1997, 4
  • L. Tormis. Juubilarid Mikk Mikiver ja Aarne Üksküla. – Teater. Muusika. Kino 1997, 8/9
  • L. Vellerand. Juubelitervitus. – Sõnumileht, 4. september 1997
  • T. Aav. Ta peab veel palju lavastama. – Kultuurimaa, 10. september 1997
  • A. Üksküla. Rõõmuga mul silmad näevad... – Kultuurimaa, 10. september 1997
  • M. Põldmäe. „Othello“ sündis, täis elujõudu. – Sirp, 12. september 1997
  • H. Varblane. Marmorkülma taeva juures vannuvad nad: [Othello]. – Eesti Ekspess, 19. september 1997
  • M. Mikiver. Olen sisemiselt õrn ja haavatav. Intervjueerinud E. Klaats. – Maaleht, 2. oktoober 1997
  • I. Sillar. Kaksteist vihast meest. – Teater. Muusika. Kino 1997, 11
  • M. Mikiver. Näitleja maht : Mikk Mikiveriga näitlejast. Intervjueerinud L. Vellerand. – Teatrielu ´99
  • I. Drikkit. Mikiveri rõõm ja valu on inimene. – Postimees : Extra, 6. märts 1999
  • M. Mikiver. Krossi aja kangelane. Intervjueerinud M. Kapstas. – Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2000
  • M. Mikiver. Lavastus elus tihti sõnastamata jäävast kõige tähtsamast. Intervjueerinud M. Kasterpalu. – Postimees, 21. september 2000
  • M. Mikiver. Meretagune asi. Intervjueerinud M. Kasterpalu. – Postimees : Arter, 30. september 2000
  • V.-S. Maiste. Mikiveri lavastused kui kaasaegse teatri normaalparadigma: [Tagasi Vargamäel, Enigma variatsioonid]. – Teatrielu 2001
  • Mikk Mikiver. Lavastajaraamat : 12 intervjuud Eesti lavastajatega. Tallinn, 2001
  • Mikk Mikiver : ja nii ei saanudki minust korralikku inimest. Intervjueerinud J. Pino. – SL Õhtuleht, 18. august 2001
  • A. Viira. Mikk Mikiver 65. – Postimees, 4. september 2001
  • M. Jürgen. Mikk Mikiver. – Eesti Ekspress, 23. detsember 2004
  • M. Mikiver. Ma ei ole midagi kellelegi võlgu. Intervjueerinud P. Makarov. –  Persona. Tallinn, 2003
  • A. Šapiro. On õnneliku saatusega teatreid. – Minu Linnateater. Koostajad Ü. Aaloe, T. Sinissaar, K. Orro. Tallinn, 2006
  • M. Veinmann. Mikk Mikiver in memoriam. – Eesti kutseline teater 100. Koostaja K. Simmo. Tallinn, 2006
  • A. Laasik. Möödunud sajandi Eesti teatri tippmees Mikk Mikiver läks ära. – Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 2006
  • H. Toompere. Minek peab sees olema. – Postimees, 10. jaanuar 2006
  • I. Grünfeldt. Lavastaja jälg näitlejas kui vaalade hääl - maagiline ja jääv. – Virumaa Teataja, 11. jaanuar 2006
  • M. Mikiver. Mu elu on olnud sisutihe : kokkuvõte telesaadetes toimunud jutuajamistest Mikk Mikiveriga aastatel 2000-2005. Intervjueerinud P. Makarov. – Postimees, 11. jaanuar 2006
  • E. Siimer. Rahva saatuse mõjutaja. – Sakala, 11. jaanuar 2006
  • M. Mikomägi. Hõbedane, suursugune, väärikas, viimane. – Nädaline, 12. jaanuar 2006
  • A. Paljasmaa. Mikk Mikiver, tundlik ja nurgeline. – Lääne Elu, 12. jaanuar 2006
  • H. Talinurm. Mälestusi Mikk Mikiverist. – Nädaline, 12. jaanuar 2006
  • M. Tõnson. Salavaikne Mikk Mikiver. – Eesti Ekspress : Areen, 12. jaanuar 2006
  • [Nekroloog]. – Sirp, 13. jaanuar 2006
  • K. Eberhart. Hüvasti, Mikk Mikiver. – Eesti Päevaleht, 14. jaanuar 2006
  • J. Kulli. Viimane vestlus. – SL Õhtuleht, 14. jaanuar 2006
  • R. Veidemann. Jumalaga, Mikk. – Postimees, 14. jaanuar 2006
  • R. Veidemann. Mikiveri pihtimuslik testament: [Mikk]. – 28. august 2006
  • O. Remsu. Kummardus Mikk Mikiverile: [Mikk]. – Sirp, 1. september 2006
  • L. Vellerand. Hüvastijätt: [Mikk]. – Teater. Muusika. Kino 2006, 11
  • J. Allik. Mees, kelle elu ja loomingut juhtis vastutustunne. – Postimees, 4. september 2007
  • K. Eberhart. Teatrimaag Mikk Mikiveri sünnist möödub 70 aastat. – Eesti Päevaleht, 4. september 2007
  • V.-S. Maiste. Mikiver - elus, ent võõras: [Mikk]. – Sirp, 7. september 2007
  • M. Jürgen. Mikk Mikiver : tükiga töötades see päev läheb. – Kõik puha omad joped. Tallinn, 2009
  • A. Jürisson. Draamateatri raamat : teatrist ja teatriperest aegade voolus. [Tallinn], 2010
  • V. Panso. Mikk : Portreevisand. – Sirp, 1. oktoober 2010
  • P. Sauter. Mikk Mikiveri (ja teiste) kooliõpetaja juttu. – Teater. Muusika. Kino 2014, 8-9
  • L. Vellerand. Mikk Mikiver. – Eesti sõnateater 1965-1985. Tallinn, 2015
  • J. Allik. Fjodor Vassiljevitš Protassov ja teised: [Elav laip].  – „Kihnu Jõnnist“ „Savisaareni“. [Viljandi], 2016
  • J. Kulli. „Mikk võis tunduda tugeva ja jõulisena, kuigi sisemiselt oli ta pigem õrna hingega“. – Õhtuleht, 9. jaanuar 2016
  • A. Veesaar. Mikk enne, kui temast sai Mikk Mikiver. – Elukiri 2016, 12
  • M. Mikomägi. Tõnis Mägi Mikk Mikiverist : ta oli kui mereäärne üksik puu. – Maaleht, 31. august 2017
  • М. Очаковская. Всегда в поиске. – Таллин 1980, 6 
  • Л. Веллеранд. Путь поисков, попыток, риска. – Таллин 1983, 6
  • М. Швыдкой. Магический кристалл сцены : Заметки о моих эстонских друзях. – Дружба Народов 1983, 12
  • Б. Тух. Императорский отравитель, императорский вольноотпущенник. – День за Днём, 31. jaanuar 1995
  • М. Микивер. Выхода нет сказал Пансо - придётся ставить : Люди и годы Молодёжного театра. Интервьюировал Б Тух. – Вечерние Вести, 2. veebruar 1996
  • М. Микивер. Школа Пансо. Интерьюировала Э Кекелидзе. – День за Днём,  28. november 1997
  • М. Микивер. „Пансо подарил мне глаза, чтобы видеть“.  Интервьюировала Э. Кекелидзе. – Таллинн 1998, 10
  • Микк Микивер : решись плыть против течения. Интервьюировал Б. Тух. –  Вести Неделья Плюс, 29. september 2000
  • М. Микивер. И в конце концов выходиш к цели. – Таллинн 2002, 25
  • М. Микивер. Я прожил пёструю, интересную, богатую жизнь. Интервьюировал П. Макаров. Персона. Tallinn, 2003
  • Микк Микивер : моя жизнь была насыщенной. Интервьюировал П. Макаров. – Postimees : на русском языке, 10. jaanuar 2006
  • Б. Тух. „Я - свободный человек“. – День за Днём, 13. jaanuar 2006
  • Б. Тух. Рыцарь театра. – ЛаДА 2006, 3, 4
  • А. Шапиро. По праву и навсегда - выдающийся : прощальное слово о Микке Микивере. – Таллинн 2006, 3

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T520

Välislinke

Andres – Mikk Mikiver. Tammsaare ja Panso „Inimene ja revolutsioon”. (Noorsooteater, 1970)

Richard III – Mikk Mikiver. Shakespeare’i „Richard III”. (Draamateater, 1975)

Protassov – Mikk Mikiver, Maša – Elle Kull. Tolstoi „Elav laip”. (Draamateater, 1980)

Krõõt – Helle-Reet Helenurm, Isa – Rein Aren, Leida – Helle Pihlak. Kruusvalli „Pilvede värvid”. Lavastaja Mikk Mikiver. (Draamateater, 1983)

Leonti Väin – Rein Aren, Edgar Vahtramäe – Enn Nõmmik, Gustav – Aarne Üksküla. Kruusvalli „Vaikuse vallamaja”. Lavastaja Mikk Mikiver. (Draamateater, 1987)

Abel Znorko – Mikk Mikiver, Erik Larsen – Tõnis Mägi. Schmitti „Enigma variatsioonid”. Lavastaja Mikk Mikiver. (Ugala, 2001)

ETBL, 2000 (P.‑R. Purje); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019