Klenskaja, Maria

Maria Klenskaja (29. I 1951 Tartu), näitleja. Eesti Teatriliidu (1975) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Elukaaslane Aarne Üksküla.

Lõpetas 1968 Tallinna 19. keskkooli ja 1974 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Olnud 1968–70 Noorsooteatris rekvisiitor ja grimeerija, 1974–87 ja aastast 1989 Eesti Draamateatri ning 1988–89 Vanalinnastuudio näitleja. Mänginud filmis („Indrek”, 1976; „Surma hinda küsi surnutelt”, 1978, naisosatäitja II preemia üleliidulisel filmifestivalil Jerevanis; „Keskea rõõmud”, 1987; „Varastatud kohtumine”, 1989, naisosatäitja preemia I üleliidulisel näitlejate festivalil Kalininis; „Lammas all paremas nurgas”, 1992, kõik Tallinnfilm; „Vägev võlur”, 2006, dfm, Average Monkey Film, La Voie Lactée, EG film), telelavastustes („Pihtimuste öö”, 1985; „Elavad surnud“, 1989), teleseriaalides („Salmonid”, 1993–95) ja kuuldemängudes („Ma armastasin sakslast”, 1979; „Reekviem nunnale”, 1979; „Deemon”, 1985; „Ketas”, 1999), dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animafilmides („Naksitrallid” I–II, 1984, 1987, Tallinnfilm; „Karlsson katuselt”, 2002, Svensk Filmindustri, Filmkameratene), lugenud teksti dokumentaalfilmides („Heino Eller. Quinta Essentia”, 2013, F-Seitse).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1986). Naisnäitleja preemia 1987 ja 1997. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1996 (koos Jaan Kruusvalli ja Mikk Mikiveriga). Valgetähe IV klassi teenetemärk (2002).

Osi

  • Helena (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1974, diplomilavastus Draamateatris)
  • Tiina (Kitzbergi Libahunt, 1974, diplomilavastus Draamateatris)
  • Valentina (Vampilovi Möödunud suvel Tšulimskis, 1974)
  • Nukitsamees (Lutsu ja Trassi Nukitsamees, 1974)
  • Mélisande (Maeterlincki Pelléas ja Mélisande, 1975)
  • Penelope Ryan ja Wanda June (Vonneguti Õnne sünnipäevaks, Wanda June, 1976)
  • Kolmas kuningas (Kaplinski Neljakuningapäev, 1977)
  • Ljubov Jarovaja (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1977)
  • Ophelia (Shakespeare’i Hamlet, 1978)
  • Neli (Viidingu ja Rätsepa Olevused, 1980)
  • Alevtina (Zlotnikovi Naiskond, 1982 Vanalinnastuudios)
  • Dina (Pirandello Nii see just ongi (nagu teile paistab), 1983)
  • Ramilda (Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm, 1984)
  • Annie (Ayckbourni Norman Vallutaja, 1985)
  • Ines (Vetemaa Tuul Olümposelt tuhka tõi, 1986, näitlejapreemia)
  • Roxane (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1986 Vanalinnastuudios)
  • Annie (Molnári Mäng lossis, 1988)
  • Maarja (Kalmuse ja Hermaküla Juudas, 1990)
  • Marfa Jegorovna Babakina (Tšehhovi Ivanov, 1992)
  • Eeva Marland (Vilde Tabamata ime, 1992)
  • krahvinna de Saint-Fond (Mishima Proua de Sade, 1992)
  • Gertrud (Söderbergi Gertrud, 1993)
  • Lettice Douffet ja Lotte Schoen (Shafferi Leekrüübe, 1995 Draamateatris, ja sama näidend (Kolm „O”) 1996 Vene Draamateatris, näitlejapreemia)
  • Olga (Tšehhovi Kolm õde, 1996)
  • Elise (Kruusvalli Hullumeelne professor, tema elukäik, 1996, näitlejapreemia ja Kultuurkapitali aastapreemia)
  • Sybil Birling (Priestley Inspektor tuleb, 1997)
  • Naine (Kõivu Stseene saja-aastasest sõjast, 1998)
  • Pamela Willey (Cooney Igaühele oma, 1999)
  • Leida (Saluri Tulek, 2000, Vaba Lava)
  • Marie (Sagani Valentine’i sirelililla kleit, 2000)
  • Saunatädi (Tammsaare ja Mikiveri Tagasi Vargamäel, 2001)
  • Naine, kes kirjutab pühakutest (T. Lindgreni ja Kasterpalu Kumalasemesi, 2001 Tartu Teatrilaboris)
  • Margrethe (Frayni Kopenhaagen, 2002)
  • Florence Unger (Simoni Suured tüdrukud ei nuta, 2003)
  • eri rollid (Cartwrighti 1+1, 2004, diplomilavastus)
  • Opaal (Patricku Kõik armastavad…, 2005)
  • Anna Semjonovna Islajeva (Turgenevi Kuu aega maal, 2006)
  • Brunhild (Kivirähki Uljas neitsi, 2007, Nargen Opera)
  • Aili (Peltola Soome hobune, 2007)
  • Opal Kronkie (Patricku Opal otsib meest, 2008 Vana Baskini Teatris)
  • proua Kuusik (Tammsaare ja Lennuki Wargamäe Wabariik, 2008 Tallinna Linnateatris)
  • Lotte Schoen (Shafferi Leekrüübe, 2008)
  • Mattie Fay Aiken (Lettsi Augustikuu, 2010)
  • Ester (Uusbergi Kuni inglid sekkuvad, 2011)
  • Amira (Edgari Nelipühad, 2012)
  • Annlouise (Mannheimeri Viimasel minutil, 2015)

Kirjandus

  • M. Rink. Pelléas ja Mélisande. – Noorte Hääl, 11. jaanuar 1976
  • V. Pütsep. Maria Klenskaja. – Edasi, 5. september 1976
  • A. Jürisson. Kuidas portreteerida hirve? – Kodumaa, 29. märts 1978
  • Kümme küsimust Maria Klenskajale. Intervjueerinud A. Alas. – Noorus 1979, 3
  • M. Visnap. Komödiandid, näitlejad, inimesed. – Teatrielu 1985
  • M. Stein. Maria Klenskaja – näitleja portreevisand. – Teater. Muusika. Kino 1988, 8
  • M. Klenskaja. „Tunda rõõmu juhusest... ”. Intervjueerinud M. Kapstas. – Päevaleht, 28.märts 1992
  • M. Kapstas. Kolmainsus ehk Ka Eestis elab kunstiinimesi. – Teater. Muusika. Kino 1992, 11
  • G. Kordemets. Näitleja. Faktid ja fantaasia. Kuldkingakest maha jättes. – Teatrielu 1995
  • K. Herkül. Marie est malade ehk Ainult keel teeb inimese vabaks ja ajalugu annab talle kuuluvuse. – Teater. Muusika. Kino 1995, 12
  • L. Vellerand. Moodne romanss. – Teatrielu 1996
  • E. Paaver. Omadele võõras, võõrastele oma. – Teater. Muusika. Kino 1997, 3
  • M. Klenskaja. Mariale meeldivad siilid udus. Intervjueerinud M. Kapstas. – Eesti Päevaleht, 22. märts 1997
  • M. Balbat. Ramildast Eliseni. – Kultuurileht, 27. märts 1997
  • Vastab Maria Klenskaja. Intervjueerinud M. Kapstas. – Teater. Muusika. Kino 1997, 5
  • A. Koppel. Maria Klenskaja : kus pole tuuma, seal on kest. – Anna 2001, 1
  • Maria Klenskaja: teatritöö ajab hasarti. Intervjueerinud A. Laasik. – Eesti Päevaleht, 27. jaanuar 2001
  • M. Balbat. Kolmkümmend kolm aastat vabaabielu eesti teatriga. – Maaleht, 1. veebruar 2001
  • M. Kruus. Vikatimehe magus-soolane (une)rohi. – Teater. Muusika. Kino 2001,10
  • A. Laasik. „1+1” – kõva tükk kahe näitlejaga. – Eesti Päevaleht, 13. aprill 2004
  • A. Keil. Maria Klenskaja (57) – absoluutselt usaldusväärne. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 26. jaanuar 2008
  • M. Kapstas. Lihtsalt Maria. – Postimees, 26. jaanuar 2008
  • M. Balbat. Inimene suures plaanis. – Sirp, 28. november 2008
  • Maria Klenskaja: ma loodan, et varsti tuleb kevad. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 10. veebruar 2011
  • H. Sibrits. Kas vanus on piisav vabandus elust loobumiseks? – Postimees, 30. jaanuar 2015
  • P.-R. Purje. Vananemise talutav kergus. – Sirp, 6. veebruar 2015
  • P.-R. Purje. Ooteruum vaikuse ja tantsu piiril. – Postimees, 4. märts 2015

Välislinke

ETBL, 2000 (P.-R. Purje); täiendatud 2015 (T. Truuvert)