Viiding, Juhan

Juhan Viiding (1. VI 1948 Tallinn – 21. II 1995 Rapla), näitleja, lavastaja ja kirjanik. Eesti Teatriliidu (1973) ja Kirjanike Liidu liige (1973). Anni Kreemi, Reet Seina ja raadioajakirjanik Mari Tarandi vend. Isa Paul Viiding, ema  Linda Viiding. Oli abielus Riina Viidinguga. Tütar Elo Viiding

Lõpetas 1968 Tallinna 10. töölisnoorte keskkooli ja 1972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötas aastast 1972 Draamateatris. Avaldanud 8 luuleraamatut (1971–91, neli esimest pseudonüümi Jüri Üdi all; postuumselt on ilmunud „Kogutud luuletused”, 1998, 2. trükk 2008). Koostas ja esitas „Lavakavu” (I 1982, II 1984), kirjutas filmistsenaariume („Nipernaadi”, 1983, „Suflöör”, 1993), kirjutas ja tõlkis lavastustele laulutekste („Kolm põrsakest ja hea hunt”, „Buratino”; „Kabaree”), laulis ansamblis „Amor Trio”. 1998 valmis temast telefilm „Vaba vaimu saadik” (režissöör Jaanus Nõgisto), 2014 Heidi Sarapuu näidend „Laborant Viiding”.  Mari Tarand on avaldanud mälestusraamatu „Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga” (2008).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1980). Ants Lauteri preemia 1978, Juhan Smuuli preemia 1984, Juhan Liivi luulepreemia 1985, Eesti Teatriliidu aasta eripreemia 1990. 

Lavastusi

  • Alegria, Viidingu ja Rätsepa Niagaara (1977, koos Tõnis Rätsepaga)
  • Viidingu ja Rätsepa Olevused (1980)
  • Raudsepa Vedelvorst (1981)
  • Coburni Džinnimäng (1983 Ugalas, koos Jaak Allikuga)
  • Tagore Postimaja (1983)
  • Becketti Oodates Godot’d (1986, rühmatöö, mängis Estragoni)
  • Viidingu ja Rätsepa Öötöö (1987 Kirjanike Majas, koos Tõnis Rätsepaga)
  • Kempinski Duett ühele (1988, rühmatöö)
  • Becketti Õnnelikud päevad (1989, rühmatöö, mängis Willie’t)
  • Becketti Mis? Kus? (1990, rühmatöö, ka osatäitja)
  • Ionesco Kiilaspäine lauljanna (1991, mängis Tuletõrjekaptenit)
  • Betsuyaku Väljakäik (1990, mängis Meest) ja Kalmaarkustukumm (1992, mängis Meest)
  • Tšehhovi (Tšehhonte) Armastuse mirage (1995 Theatrumis, koos Olga Majevskaja ja Lembit Petersoniga)

Osi

  • Eero (Kivi ja Panso Täna mängime “Seitset venda”, 1971, diplomilavastus Draamateatris)
  • Kaval-Ants (Kangilaski Kaval-Ants ja Vanapagan, 1972)
  • Edgar (Traadi ja Panso Tants aurukatla ümber, 1973)
  • Noor viiuldaja (Drutse Meie nooruse linnud, 1973)
  • Tusenbach (Tšehhovi Kolm õde, 1973)
  • Luuletaja (Čaksi, Ziedonise ja Pētersonsi Mängi, pillimees!, 1974)
  • reamees Sparky (Ardeni Seersant Musgrave’i tants, 1974)
  • Yniold (Maeterlincki Pelléas ja Mélisande, 1975)
  • Paul Ryan (Vonneguti Õnne sünnipäevaks, Wanda June, 1976)
  • Peer (Ibseni Peer Gynt, 1978)
  • Hamlet (Shakespeare’i Hamlet, 1978)
  • Kohtu-uurija (Tolstoi Elav laip, 1980)
  • Parun (Lenzi Süütute aeg. Süüdlaste aeg, 1983)
  • Voitinski (Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm, 1984)
  • Filosoofiaõpetaja (Molière’i Kodanlasest aadlimees, 1990)
  • herr Kellakägu (Woodi Piparkoogimehike, 1992)
  • Isa (Strindbergi Isa, 1993)

Helikandjaid

  • Kuuldumus liblikaväljade puhkemisest. Jolle Fardo helipõimik eesti luulest (LP, 1978)
  • Katarsis tardumuskrampides. Jolle Fardo helipõimik Jüri Üdi luulest (LP, 1978)
  • 3. 12. 1984 (LP, 1985)
  • Amor Trio 1972 (helikassett, 1993)
  • No tere Juhan (CD, 1998)
  • Juhan Viiding (5 CD-d, 2004)
  • Juhan Viiding. Osa 2: Juhan Viidingu laule ja luuletusi (CD, 2010)

Kirjandus

  • A.-M. Rulkov. Juhan Viiding: loomingu ülevaade ja personaalnimestik. Bakalaureusetöö. Tallinn, 1997
  • M. Tarand. Ajapildi sees: lapsepõlv Juhaniga. Tartu, 2008
  • Juhan Viiding, eesti luuletaja. Koostajad M. Laak, A. Pilv. Tartu, 2010
  • L. Tormis. Draamateatri „Kolm õde” mõnede ajalooliste ja praegusaegsete võrdluskoordinaatidega. – Teatrimärkmik 1973/74
  • V. Panso. 1x6=85. Näpunäiteid noorele näitlejale Juhan Viidingule. – Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975; Tallinn, 2007
  • R. Heinsalu. Kuidas mõista „Niagaarat”.  – Sirp ja Vasar, 3. juuni 1977 
  • M. Balbat. Juhan Viiding – näitleja. – Teatrimärkmik 1977/78
  • M. Mutt. Juhan Viiding. Portreevisand. – Rahva Hääl, 20. august 1978 
  • Väljavõtteid „Hamleti” arutelust ETÜ kriitikasektsioonis. – Teatrimärkmik 1978/79
  • L. Tormis, R. Neimar. Kas vaatame tähelepanelikult lavale?: [Hamlet]. – Noorte Hääl, 3. juuni 1979
  • Ü. Aaloe. Juhan Viiding. – Eesti noori kunstimeistreid. Koostaja J. Allik. Tallinn, 1980
  • Ü. Aaloe. Juhan Viiding. – Junge Künstler Sowjetestlands. Zusgestelt von J. Allik. Tallinn, 1980
  • Ü. Aaloe. Juhan Viiding. – Young masters of Estonian art. Compiled by J. Allik. Tallinn, 1980
  • A. Šapiro. Lavastaja märkmeid: [Elav laip]. – Teatrimärkmik 1980
  • N. Krõmova. Lev Tolstoi näidend Eesti laval: [Elav laip]. – Teatrimärkmik 1980
  • M. Unt. Kaunis kevadõhtu prügimäel: [Olevused]. – Teatrimärkmik 1980
  • J. Eilart. Assotsiatsioonid: [Olevused]. – Edasi, 10. september 1980
  • L. Vellerand. Kolm portreed: Inimene, kes loobus elust. – Teatrielu 1983
  • L.-M. Piila. Juhan Viiding: Viron ikioma hovinarri pelkää vulgäärikysyntää. – Aikamerkki 1984, 8
  • Vastab Juhan Viiding. – Teater. Muusika. Kino 1985, 12; Vastab ... . Tallinn, 2005
  • J. Sang. Tõe ja lihtsuse vaim: [Lavakava]. – Päripidi vastukarva. Tallinn, 1987
  • G. Schutting. Autoportreed maskidega. – Teater. Muusika. Kino 1990, 4
  • M. Kapstas. Lihtne keeruline „realistlik” teater: [Kalmaarkustukumm]. – Päevaleht, 21. mai 1992
  • T. Kaalep. Juhan Viiding läheb läbi tühja ruumi. – Teater. Muusika. Kino 1992, 6
  • R. Schutting, G. Schutting. Kord püüdis Hamlet kinni...: Juhan Viidingu teatrist. – Teater. Muusika. Kino 1992, 6
  • Ü. Tonts. „Me ju ainult ajame juttu”: [Kalmaarkustukumm]. – Postimees, 17. august 1992
  • Ü. Tonts. „Isa” ehk võitlus võimu pärast. – Teater. Muusika. Kino 1993, 6
  • J. Jõerüüt. Suri Juhan Viiding. – Päevaleht, 22. veebruar 1995
  • V. Vaher. Juhan Viiding.  – Eesti Aeg, 1. märts 1995
  • [Nekroloog]. – Kultuurileht, 3. märts 1995
  • V. Luik. Mänguseltsiline Juhan. – Eesti Ekspress, 3. märts 1995
  • M. Unt. Mitte elav, aga surnud etteheide. – Eesti Ekspress, 3. märts 1995
  • T. Liiv. Juhan Viiding: teater, mälestus, ENSV. – Postimees, 7. märts 1995
  • M. Valgemäe. „Olevused” Torontos. – Teater. Muusika. Kino 1995, 4
  • J. Viiding. Ööst luuletatakse päeval, päevast öösel? Intervjueerinud T. Kall. – Looming 1995, 4
  • A. Langemets. In memoriam Juhan Viiding. – Looming 1995, 4
  • M. Lauristin. Ikka Juhan Viidingust mõeldes. – Favoriit 1995, 5
  • C. Hasselblatt. Armas Juhan! Göttingen, kevadel 1995. – Looming 1995, 5
  • R. Ruutsoo. In memoriam Juhan Viiding. – Keel ja Kirjandus 1995, 5
  • T. Liiv. Juhan Viiding. – Keel ja Kirjandus 1995, 5
  • S. Kiin. Elu või surma sõnum? – Rahva Hääl : Rahva Nädalaleht, 3. juuni 1995
  • P.-E. Rummo. Juhan Viidinguga rahu otsimas. – Eesti Ekspress, 9. juuni 1995
  • O. Remsu. Jaaniööl Juhan Viidinguga. – Eesti Aeg : Suveaeg, 28. juuni 1995
  • V. Vahing. Kuniks hüvasti, Beckett. – Postimees, 22. detsember 1995
  • Vastab Kersti Kreismann. Intervjueerinud J. Allik. – Teater. Muusika. Kino 1997, 1
  • S. Kiin. Mälestusi Juhan Viidingust. – Looming 1998, 6
  • Juhan Viiding. – Sajandi sada Eesti suurkuju. Koostaja T.  Kändler. Tallinn, 2002
  • M. Mutt. Juhan Viiding – Eesti Hamlet. – Sirp, 28. mai 2004
  • T. Savola. Isiklikke mälestusi eesti teatrist ning Soome ja Eesti teatrisuhetest. – Teatrielu 2005
  • L. Lapin. Juhan Viidingu ja Jüri Bärgi lahkumine. – Looming 2008, 11; Olejad ja minejad. Tallinn, 2015
  • A. Pilv. Juhan Viidingu ja Jüri Üdi bibliograafia. – Juhan Viiding, eesti luuletaja. Koostajad M. Laak, A. Pilv. Tartu, 2010
  • A. Jürisson. Juhan Viiding. – Draamateatri raamat. Tallinn, 2010
  • S. Kiin. Juhan Viidingu tähendus. – Looming 2014, 1, 5
  • T. Rätsep. Vastulauseid väidetele Sirje Kiini kirjutisesJuhan Viidingu tähendus”. – Looming 2014, 8
  • K. Roots. Juhan Viiding. – Eesti sõnateater 1965–1985, I. Tallinn, 2015
  • Вийдинг, Ю. Стихом и шлагой. Интервьюировал М. Левин. – Mолодёжь Эстонии, 27 марта 1980
  • Вийдинг, Ю. „Преподаватель, ...”; Аптека: „Ну что же, стало проясняться...”. Интервьюировал С. Семененко. –  Радуга 1987, 12
  • Вийдинг, Ю. „Нельзя обмануть самого себя. Интервьюировал О. Серебряков. – Cоветская Эстония, 25 мая 1991

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T521

Välislinke

Sõdur – Ilmar Mikkor, Iniold – Juhan Viiding. Maeterlincki „Pelléas ja Mélisande”. (Draamateater, 1975)

Åse – Salme Reek, Peer Gynt – Juhan Viiding. Ibseni „Peer Gynt”. (Draamateater, 1978)

Juhan Viiding esitamas Kirjanike Majas „Lavakava”, klaveril Tõnis Rätsep, 10. oktoober 1983.

ETBL, 2000 (P.-R. Purje); täiendatud 2016