Kromanov, Grigori

Grigori Kromanov (8. III 1926 Tallinn – 18. VII 1984 Lahe küla, Rakvere rajoon), lavastaja, pedagoog ja näitleja. Eesti NSV Teatriühingu (1953) ja Kinoliidu liige (1964). Isa raamatupidaja. Oli 1950–56 abielus Eva Novekiga, 1957–64 Ellu Puudistiga, 1964–75 grimeerija Silvia Kromanovaga ja aastast 1978 leedu teatrikriitiku Irena Veisaitė-Kromanoviga. Poeg ajakirjanik Igor Kromanov.

Lõpetas 1946 Tallinna 6. keskkooli, õppis 1946–49 Eesti Riiklikus Teatriinstituudis, lõpetas 1953 Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi eesti stuudio. Oli 1953–56 Draamateatri näitleja, 1956–61 Eesti Televisiooni režissöör ja 1962–63 pearežissöör (telelavastusi: „Varas paradiisis”, 1959; „Avarii”, 1959; „Bessie Smithi surm”, 1965), 1961–62 ja 1963–81 Tallinnfilmi režissöör („Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1964, koos Jüri Müüriga; „Mis juhtus Andres Lapeteusega”, 1966; „Viimne reliikvia”, 1970; „Briljandid proletariaadi diktatuurile”, 1975, "„Hukkunud Alpinisti” hotell”, 1979), 1981–82 Vene Draamateatri peanäitejuht ja 1966–84 (vaheaegadega) Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri erialaõppejõud. Temast on Jüri Sillarti dokumentaalfilm „Griša” (1996). 

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1975).

Lavastusi

  • Broszkiewiczi Ma jutustan teile oma loo (1966 Noorsooteatris)
  • Gorki Põhjas (1968, lavakunstikateedri diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Saja Pühajärv (1971 Draamateatris)
  • Vetemaa Õhtusöök viiele (1972 Draamateatris)
  • Frischi Santa Cruz (1973 Draamateatris)
  • Shakespeare’i Suveöö unenägu (1974, lavakunstikateedri diplomilavastus Draamateatris)

Osi

Kirjandus

  • Lavastaja Grigori Kromanov. Mälestused. Artiklid. Kirjad. Koostaja I. Veisaitė-Kromanova. Tallinn, 1995
  • V. Tobro. Grigori Kromanovist mõeldes. – Õhtuleht, 31. oktoober 1970
  • „Noorte Hääle“ lugejate küsimustele vastab Eesti NSV teeneline kunstitegelane Grigori Kromanov. – Noorte Hääl, 21. detsember 1976; Meie sõbrad, meie tuttavad. III. Tallinn, 1980
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 27. juuli 1984
  • K. Komissarov. Viimased kuud Griša Kromanoviga. – Sirp ja Vasar, 10. august 1984
  • Vastab Grigori Kromanov. Intervjueerinud M. Balbat. – Teater. Muusika. Kino 1984, 9
  • T. Elmanovitš. Grigori Kromanovi filmid. – Looming 1987, 2
  • M. Kapstas. Apostlite ilmutused teatriaastasse 1995. – Teatrielu ’95
  • M. Kapstas. Raamat teatrielus. Kellele Mozart, kellele Salieri.... – Teater. Muusika. Kino 1996, 3
  • Vastab Raimund Felt. Intervjueerinud J. Ruus. – Teater. Muusika. Kino 1996, 3
  • M. Kapstas. Kunstisugemetega dokumentalistika aastafilm 1996. – Teater. Muusika. Kino 1997, 4
  • H. Korjus. Grigori Kromanov ja Aleksandrs Leimanis – Griša ja Ottovitš. – Teater. Muusika. Kino 2009, 12
  • GITIS. Eesti stuudio Moskvas 1948–1953. Koostajad I. Lepik, A. Tuuling. Tallinn, 2011
  • P. Kangur. Viimne reliikvia. Pilk legendi taha. Tallinn, 2011
  • R. Neimar, L. Epner. Teatriprotsess üldvaates. Teatrikeele uuenemine. – Eesti sõnateater 1965–1985. 1. Tallinn, 2015
  • L. Tormis. Grigori Kromanov. – Eesti sõnateater 1965–1985. 1. Tallinn, 2015
  • [Некролог]. – Cоветская Эстония, 22 июля 1984
  • В. Поплавский. „Святое озеро“ Григория Кроманова. – Театр 1985, 9
  • Э. Кекелидзе. Нити жизни. – Эстония, 17 октября 1992

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T602

Välislink

Griša – Jaanus Orgulas, Tsõgankov – Grigori Kromanov. Gorki „Barbarid“ (GITIS-e eesti stuudio diplomilavastus, 1953)

Krahvinna – Aasa Käsi, Almaviva – Grigori Kromanov. Beumarchais’ „Figaro pulm“. (GITIS–e eesti stuudio diplomilavastus, 1953)

Afremov – Grigori Kromanov. Tolstoi „Elav laip“. (Draamateater, 1955)

Grigori Kromanov Eesti Televisioonis montaažilaua taga, 1966.

Lukaa – Kalju Komissarov, Satin – Jaan Tooming. Gorki „Põhjas” Noorsooteatris (1968, lav Grigori Kromanov).

Vetemaa „Õhtusöök viiele”. Draamateater, 1972. Kadri – Kersti Kreismann, Ilmar – Raivo Trass.

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2017