Taarna, Inna

Inna Taarna (aastani 1939 Trankmann, 1948–65 Järvet, aastast 1965 Länts; 20. VIII 1926 Tallinn – 30. I 2015 Tallinn), näitleja ja teatripedagoog. Eesti Teatriliidu liige (1950) ja Näitlejate Liidu auliige (1997). Isa kõrgem sõjaväelane, ema Nadežda Taarna. Olnud abielus Jüri Järveti ja Kaarel Karmiga (õieti Länts).

Lõpetas 1949 Eesti Riikliku Teatriinstituudi ja 1966 Viljandi Kultuurikooli. Alustas lavategevust 1943 Uljanovskis tantsijana, tantsis 1943–44 Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblitesja 1944–46 Estonias, oli 1950–76 Draamateatri näitleja ning 1973–88 Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitlejameisterlikkuse ja režii õppejõud. Esinenud kontserdilaval, Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis („Vabaduse esimene päev”, 1960; „Michael Kramer”, 1976), mänginud filmis. Koostanud raamatud „Kaarel Karm. Lehitsedes töölehekülgi” (1983), „Mu hing on tuline kui laava…” (1990, Kaarel Karmist), „Ilmar Tammur. Teatrijuht. Lavastaja. Näitleja. Õppejõud.” (1997), „Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool” ja „Tallinna Teatrikool (Draamastuudio eriklass)” (mõlemad 2002), „Eesti Näitlejate Liit ehk Eesti Kutseliste Teatritegelaste Ühing 1917–1940” (2004) ning „Draamateatri kuus tippnäitlejannat” (2010), avaldanud memuaarteose „Vaatan ajas tagasi” (2003, koostaja Lea Arme). Temast on portreefilm „Südame kutse. Inna Taarna” (2005, Rühm Pluss Null).

Priit Põldroosi nimeline auhind 2004.

Osi

Kleopatra – Inna Taarna. Shakespeare’i „Antonius ja Kleopatra“. (Draamateater, 1955)

Orgon – Rudolf Nuude, Dorine – Inna Taarna. Molière’i „Tartuffe“. (Draamateater, 1965)

  • Natalja (Gorki Vassa Železnova, 1950)
  • Aksjuša (Ostrovski Mets, 1950)
  • Bayan Slü (Müsrepovi Laul armastusest, 1951)
  • Rosalind (Shakespeare’i Nagu teile meeldib, 1952)
  • Panova (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1952)
  • Fima (Gorki Päikese lapsed, 1953)
  • Flamina (Goldoni Osav teenijanna, 1953)
  • Zoja (Caragiale Kaotatud kiri, 1954)
  • Kleopatra ja Charmian (Shakespeare’i Antonius ja Kleopatra, 1955)
  • Toaneitsi (Tammsaare Kuningal on külm, 1955)
  • Maša (Tolstoi Elav laip, 1955)
  • Annika (Ranneti Kadunud poeg, 1958)
  • Eboli (Schilleri Don Carlos, 1958)
  • Anna (Liivese Sinine rakett, 1959)
  • Anna (Cipriani Mees hobusekronuga, 1959)
  • Lumekuninganna (Švartsi Lumekuninganna, 1959)
  • Irina (Pogodini Kolmas, pateetiline, 1960)
  • medõde Daša (Hikmeti ja Tuljakova Kaks kangekaelset, 1961)
  • Tüdruk rohelises ja pulmaline (Ibseni Peer Gynt, 1962)
  • Véra (Kundera Need, kelle käes on võtmed, 1963)
  • proua Horst (Tammsaare ja Särevi Pankrot, 1964)
  • Inga (Ranneti Karikas ja madu, 1965)
  • Dorine (Molière’i Tartuffe, 1965)
  • Kassandra (Shakespeare’i Troilus ja Cressida, 1966)
  • Agnia Šabina (Rozovi Vilistlased, 1967)
  • Marta (Goethe Faust I, 1968)
  • Mare (Kallase Mare ja ta poeg, 1970)
  • Jelena Stanislavnovna Bour (Ilfi ja Petrovi ning Baskini 12 tooli, 1971)
  • Claire Floderer (Bahri Mees, naine ja kontsert, 1972)
  • Galina (Roštšini Ešelon, 1975)

Kirjandus

  • I. Taarna. Vaatan ajas tagasi. Koostaja L. Arme. Tallinn, 2003
  • P. Ruuge. Noor näitleja. – Õhtuleht, 6. märts 1952
  • S. Levin. Suuri kordaminekuid väikestes osades: Saajanaine. – Pilt ja Sõna 1963, 5
  • Vastab Inna Taarna. Intervjueerinud G. Kordemets. – Teater. Muusika. Kino 1996, 2
  • J. Kulli. Teatrilegendi tagasivaade: [Vaatan ajas tagasi]. – SL Õhtuleht, 7. veebruar 2004
  • Inna Taarna: minu elust võiks kirjutada bestselleri! Intervjueerinud A. Laasik. – Eesti Päevaleht, 20. veebruar 2004
  • I. Serman. Inimesed hetkelisest maailmast. – Elukiri 2004, 4
  • L. Rass. Teatrilooline bestseller: [Vaatan ajas tagasi]. – Sirp, 5. november 2004
  • A. Toikka. Juubeliaruanne puudumise asjus. – Maaleht, 17. august 2006
  • T. Lõhmuste. Nooruslik ja rahutu hingega Inna Taarna. – Sirp, 18. august 2006
  • „Tühjale kohale ei sünni miski”. Intervjueerinud I. Jeletsky. – Videvik, 14. september 2006
  • Inna Taarna: haridus tasuliseks – gümnaasiumist saadik. Intervjueerinud A. Keil. – Eesti Päevaleht, 28. oktoober 2006
  • M. Valter. Eesti Riiklik Teatriinstituut 1946-1951. Tallinn, 2014
  • [Nekroloog]. – Sirp, 6. veebruar 2015

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T566

Välislinke

Rühmatantsijad Garibaldi Kivisalu, Inna Taarna. Assafjevi „Bahtšisarai purskkaev“. III vaatus. (Estonia, 1945)

Pjotr – Ferdinand Veike, Aksjuša – Inna Taarna. Ostrovski „Mets“. (Draamateater, 1950)

Kozõ-Korpeš – Priit Raudkivi, Bayan Slü – Inna Taarna. Müsrepovi „Laul armastusest“. (Draamateater, 1951)

Toaneitsi – Inna Taarna, Mathias – Olev Eskola. Tammsaare „Kuningal on külm“. (Draamateater, 1955)

Tüdruk rohelises – Inna Taarna, Peer Gynt – Ants Eskola. Ibseni „Peer Gynt“. (Draamateater, 1962)

Imant – Mati Klooren, Mare – Inna Taarna. Kallase „Mare ja ta poeg“. (Draamateater, 1970)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017