Maran, Iko

Iko Maran (õieti Vladimir Madison, pseudonüüm koos Bernhard Lüllega Lall Kahas; 11. III 1915 Pihkva – 12. XI 1999 Tallinn), laste-, noorsoo- ja draamakirjanik, tõlkija. Eesti Kirjanike Liidu liige (1958), Eesti Teatriliidu liige (1967). Tütretütar  teatriuurija Eva-Liisa Linder.

Sündis sõjaväelase perekonnas, isa langes Esimeses maailmasõjas. Lapsepõlv möödus Pensa linnas. 1922. aastal siirdus perekond Eestisse. Lõpetas 1929 Juuru kihelkonnas Härgla algkooli, õppis 1929–35 Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis, lõpetas 1940 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Töötas 1940–41 ja 1945–51 Eesti Raadio  kirjandussaadete toimetuses, 1953–58 (või 59) Viktor Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris ja 1965–71 Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris kirjandusala juhatajana. Kirjanduslikku tegevust alustas koos Bernhard Lüllega. Nende esimene kahasse kirjutatud näidend „Põlev alus” märgiti ära näidendivõistlusel. Järgnesid Lall Kahase pseudonüümi all näidendid „Aknad valla” (1946), „Pähklimägi” (1957) jt. Koos on kirjutatud veel noorsoojutustused „Sõbrad” (1949) ja „Vabaduskiri” (1961) ning jutukogud „Pisilugusid Jalukselt” (1956) ja „Tere jälle!” (1958). Alates 1964. aastast avaldas lastejutte („Lauri ja Kaie kummaline matk” 1964, „Kirjud lood” 1970, „Londiste, õige nimega Vant” 1973, Juhan Smuuli preemia 1974, „Pikk päev” 1975, „Jass” 1975, „Aga palju kasse! Mõned õpetlikud lood” 1977, „Tuline jäätis” 1978, aluseks samanimeline näidend, „Piki ja Tohotiise” 1980 ja värssjutustuse „Läki metsa!” 1966) ning lastenäidendeid („Tuline jäätis”, 1970 ja „Tõmbenumber”, 1971 Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris, „Küll ma olen ikka hea” Eesti NSV Riiklikus Nukuteatris 1976 jt). Tõlkinud laulutekste (David Woodi näidendile „Lobasuu ja Pingviin” Eesti Draamateatris 1990, Mitch Leigh` muusikalile „Mees La Manchast” Estonias 1971, Jerry Hermanni muusikalile „Hallo, Dolly!” Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris 1974 jt). Viimane raamat „Kuidas kasvatada lastevanemaid: päkapikk ninatarga pajatused” ilmus 1995. 1999  kirjutas kaks  stsenaariumit Tallinnfilmile : „Operaator Kõpsi seiklused” ja „Putukate suvemängud ...”. On tõlkinud proosat, näidendeid ja lastekirjandust vene (Nikolai Nossovi „Totu ja ta sõprade seiklused” 1966, Maria Priležajeva „Põhjataeva all” I–II 1969, Radi Pogodini „Telliskivisaared” 1971 jt), poola (Jan Brzechwa „Lõbusaid värsse” 1964 ja „Vingerpuss kuus” 1974) jt keeltest. Tema teoseid on tõlgitud vene, inglise, saksa, bulgaaria, gruusia, hiina, kasahhi, läti, leedu, moldova, tadžiki, ukraina ja ungari keelde.

Näidendeid

  • Põlev alus : draama 5 vaatuses [koos B. Lüllega]. Tallinn, 1946 (Valga teatris Säde 1946)
  • Aknad valla : näidend kolmes vaatuses [koos B. Lüllega]. Tallinn, 1946
  • Pähklimägi : komöödia 4 vaatuses [koos B. Lüllega]. Tallinn, 1957 (Tallinna Draamateatris 1956)
  • Pähklid [koos B. Lüllega]. –  Kooli näitelava VI. Tallinn, 1958; Meie Repertuaar, 1984, 8
  • Telk [koos B. Lüllega]. – Kooli näitelava VI. Tallinn, 1958
  • Teemärgid [koos B. Lüllega]. – Pioneer, 1959, 8 (kaasanne), Meie Repertuaar, 1977, 10
  • Rääkiv näärikuusk [koos B. Lüllega]. – Pioneer, 1959, 11 (kaasanne); Meie Repertuaar, 1977, 10
  • Puurilind [koos B. Lüllega]. – Meie Repertuaar, 1964, 5
  • Näärinoore võlurohi [koos R. Allaberdiga]. – Pioneer, 1971, 9 (kaasanne)
  • Päevakoer, kes tahtis lennata : nukunäidend 2 vaatuses. – Meie Repertuaar, 1974, 8
  • Ära ole pärdik! – Meie Repertuaar, 1976, 8. (TRA Draamateatris 1977)
  • Heinaritsik, kellele meeldis naljatada.– Lastenäidendeid. Tallinn, 1977. (Eesti NSV Riiklikus Nukuteatris 1973)
  • Lummav pilk : komöödia 2 vaatuses. – Meie Repertuaar, 1980, 8
  • Ühine keel.– Meie Repertuaar, 1981, 1
  • Hirmuotsija.– Meie Repertuaar, 1982, 7. (Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris 1974)
  • Kellukeste pidu : näidend kahes vaatuses. – Meie Repertuaar, 1983, 12; Lasteteater. Tallinn, 1987.

Kirjandus

  • Iko Maran. Kirjanduse nimestik. Koostanud E. Orglaan. Tallinn, 1974 (sisaldab I. Marani autobiograafiat ja H. Väli eessõna)
  • R. Krusten. Iko Maran: portreekatse tema juubeli puhul. – Keel ja Kirjandus 1975, 3
  • B. Kabur. Iko Marani juubel. – Looming, 1975, 3
  • M. Ormisson. Peaasi on mitte lasta ilusatel asjadel meelest minna. Iko Maran 70. – Keel ja Kirjandus 1985, 3
  • A. Pervik. Punase rohelise jälil. – Looming 1985, 3
  • R. Krusten. Tähelepandamatult ja silmapaistvalt. – Keel ja Kirjandus 1995, 3
  • A. Pervik. „Pikka päeva sirvides”. – Eesti Päevaleht, 17. november 1999
  • [Nekroloog]. – Sirp, 19. november 1999
  • [Nekroloog]. – Postimees, 19. november 1999
  • [Nekroloog]. – Looming 2000, 1
  • R. Krusten. Iko Maran lahkunud. – Keel ja Kirjandus 2000, 2

Välislink

  • Iko Maran Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

 EE 14, 2000; loodud 2012 (M. Mauer)