Helenurm, Helle-Reet

Helle-Reet Helenurm (1967–71 Komissarov; 26. I 1944 Paide – 23. II 2003 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1969) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa äritegelane, ema raamatupidaja. Oli abielus Kalju Komissaroviga.

Lõpetas 1962 Paide Keskkooli, õppis 1962–64 Tallinna Pedagoogilises Instituudis inglise keelt ja muusikat, lõpetas 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötas 1968–94 Draamateatris ja 1994–95 Vanalinnastuudios, hiljem oli vabakutseline. Esines estraadil ja varietees, Eesti Raadio lugemistundides, „Meelejahutaja” saatesarjas ja kuuldemängudes („Juudit”, 1978), mängis telelavastustes („Leedi Windermere’i lehvik”, 1974), filmis („Aeg maha!”, 1975, Eesti Telefilm) ja teleseriaalis „Õnne 13” (aastast 1994).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1986).

Osi

  • Leena (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1970)
  • Carol Melkett (Shafferi Must komöödia, 1970)
  • leedi Milford (Schilleri Salakavalus ja armastus, 1971)
  • Juuli (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
  • Nastenka (Arbuzovi Õnnetu inimese õnnelikud päevad, 1972)
  • Lea Viires (Smuuli Lea, 1972)
  • Jelena (Gorki Päikese lapsed, 1976)
  • Saci (Szakonyi Saateviga, 1979)
  • Anna (Kertészi Lesed, 1981)
  • Krõõt (Kruusvalli Pilvede värvid, 1983)
  • Molli (Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm, 1984)
  • Maria (Dudaravi Reamehed, 1985)
  • missis Campbell (Kilty Armas luiskaja, 1989 Noorsooteatris)
  • Mathilde Lasberg (Bricaire’i ja Lasaygues’i Silme ees läheb mustaks ehk Kentsakas meesterahvas, 1990)
  • Maie (Raudsepa Mikumärdi, 1990)
  • Toby Landau (Simoni Piparkoogileedi, 1990)
  • Lehma-Liisi (Falli Lõbus talupoeg, 1991)
  • Jeanette Fisher (Simoni Viimane romantiline armastaja, 1994 Vanalinnastuudios)
  • Anna (Anouilh’ Õnnelikud lõpud, 1994)
  • madame Walter (Maupassant’i ja Kerge Mina, Bel-Ami, 1995)

Kirjandus

  • L. Vellerand. Nastenka. Portreevisand: Helle-Reet Helenurm A. Arbuzovi „Õnnetu inimese õnnelikes päevades”. – Teatrimärkmik 1971/72
  • M. Stein. Kümme aastat kolmandat lendu. – Teatrimärkmik 1977/78
  • M. Visnap. Kui näitlejal on oma etendus. – Teater. Muusika. Kino 1990, 6
  • T. Kallas. Proua Nurm Õnne tänavast. – Postimees, 26. veebruar 2003
  • [Nekroloog]. – Sirp, 28. veebruar 2003
  • V. Leivak. „Kõik oli nii, et küll me veel kohtume...”. – SL Õhtuleht, 28. veebruar 2003
  • A. Veesaar. Helle-Reet Helenurm: lavasära kiuste üksik ja ligipääsmatu. – Elukiri 2014, 10
  • Л. Веллеранд. Хелле-Рээт Хеленурм – актриса. – Молодёжь Эстонии, 17 февраля 1973

Välislinke

ETBL, 2000 (L. Vellerand); täiendatud 2015 (T. Truuvert)