Kerge, Ago-Endrik
Ago-Endrik Kerge (ka Endrik; 8. IV 1939 Tallinn – 25. IV 2021), tantsija, ballettmeister, lavastaja ja näitleja. Eesti Teatriliidu (1962) ning Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige (2007). Isa üliõpilane, ema kirjastuse toimetaja. Oli 1962–71 abielus Ülle Ullaga ja aastast 1983 Elle Kulliga.
Lõpetas 1959 Tallinna Koreograafiakooli (Kalju Saarekese klass), õppis 1964–66 Viljandi Kultuurikoolis klubitöö erialal, lõpetas 1976 näitleja ja lavastaja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Oli 1959–76 (vaheajaga) Estonia ja 1967–69 Leningradi Music Halli balletisolist (1968–69 ka peaballettmeister), 1976–82 Draamateatri, 1981–84 Estonia, 1983–84 Vanemuise, 1985 Tallinnfilmi, 1985–92 Vanemuise (1985–86 peanäitejuhi kohusetäitja ja 1987–90 kunstiline juht), 1992–95 Teleteatri ja 1995–96 Vanalinnastuudio lavastaja, hiljem vabakutseline, lavastas ka Soomes.
Teinud filme („Pisuhänd”, 1982, „Püha Susanna ehk Meistrite kool”, 1984, „Kahe kodu ballaad”, 1986, kõik Eesti Telefilm; „Savoy ball”, 1986, Tallinnfilm), telelavastusi („Pärast viimast ööd”, 1979; „Kuulsuse narrid”, 1982; „Tabamata ime”, 1983; „Intermezzo”, 1997, neis ka mänginud), Eesti Televisioonis meelelahutus- ja kirjandussaateid (sarjad „Suuri meistreid”, 1981–85; „Nota bene! Teatriluulud”, 2000) ning varietee-etendusi. Esines tantsusolistina varietees ja kontsertrühma koosseisus paljudes välisriikides. Mänginud filmis („Supernoova”, 1966), telelavastustes („Pühapäev on enda jaoks”, 1978, „Kolm rubiini”, 1978) ja teleseriaalis „Õnne 13” (2009–11).
Eesti NSV teeneline kunstnik (1967), Eesti NSV rahvakunstnik (1984). Muusikateatri aastapreemia 1984, Eesti Teatriliidu aasta eripreemia 1992. Valgetähe V klassi teenetemärk (2001).
Osi
- solist (Raveli Bolero, 1959)
- Noormees (Chopiniana, 1959)
- Ako (Grīnblatsi Rigonda, 1960)
- Danila (Prokofjevi Kivilill, 1961)
- Larry (Kara Karajevi Kõue rada, 1962)
- Kunstnik (Sümfoonilised tantsud, Rahmaninovi muusika, 1963)
- Kurat (Stravinski Lugu sõdurist, 1963)
- Carmelo (Falla Suur võlur – armastus, 1964)
- Romeo (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1965)
- Siegfried (Tšaikovski Luikede järv, 1965)
- prints Martsipan (Tšaikovski Pähklipureja, 1965)
- Peremees (Tubina Kratt, 1966)
- don José (Bizet’ ja Štšedrini Carmen, 1969)
- Kloostrivaht (Tambergi Joanna tentata, 1971)
- Isa (Pirandello Kuus tegelast autorit otsimas, 1976, diplomilavastus Draamateatris)
- Dirigent (Žvanetski Allegro moderato, 1977)
- Lemminkäinen (Lönnroti, Kazimiri ja Ortutay Kalevala, 1980, ka liikumine ja tantsud)
- Muromski (Suhhovo-Kobõlini Toimik, 1982 Vanalinnastuudios)
- Eino Leino (Lahti Aino Kalda ja Eino Leino lugu, 1984 Tallinna Kirjanike Majas ja Tartu Riikliku Ülikooli aulas)
- Martin Weller (Coburni Džinnimäng, 1996, Teine Laine)
- Eduard Vilde (Saukase Under, 2006, R.A.A.A.M.)
- Helge (Ahlforsi Viimane sigar, 2007 Vana Baskini Teatris)
- osaline (Christie Kutse mõrvale, 2009, Banaanikala)
- Salamano (Camus’, Aule ja Vetemaa Võõras, 2010 Polygon Teatris)
- osaline (Vetemaa ja Aule Mängime Valget Daami, 2012 Haapsalu Suveteatris)
Lavastusi
- Kuulbergi Mont Valérien (1972 Vanemuises)
- Kuulbergi Pöördlava (1974)
- Kitzbergi Kosjasõit (1975, diplomilavastus Draamateatris)
- Kruczkowski Kuberneri surm (1976 Draamateatris)
- Podskalský Noore daami külaskäik (1977)
- Ibseni Peer Gynt (1978)
- Szakonyi Saateviga (1979)
- Barrie Peeter Paan (1979)
- Andrejevi Inimese elu (1980, mängis Inimese isa)
- Rossini Sevilla habemeajaja (1981 Vanemuises)
- Kaugveri Nelikümmend küünalt (1981 Rakvere Teatris)
- Mozarti Bastien ja Bastienne ning Teatridirektor (1981 Estonias)
- Kertészi Lesed (1981 Draamateatris)
- Prometi Else, Teeba prints (1982 Draamateatris)
- Ábrahámi Savoy ball (1982 Estonias, ka tantsud)
- Smetana Müüdud mõrsja (1983 Estonias)
- Mozarti Figaro pulm (1983 Vanemuises, aastapreemia)
- Kangro Ohver (1983 Vanemuises, aastapreemia)
- Kanderi Kabaree (1984 Estonias, ka tantsud, mängis Clifford Bradshaw’d)
- Gorki Barbarid (1985 Vanemuises, mängis Mavriki Ossipovitš Monahhovit)
- Tammsaare ja Kerge Aeg tulla – aeg minna (1986, ka Tampere Teatris)
- Shakespeare’i Macbeth (1987)
- Kruusvalli Vaikuse vallamaja (1987)
- Shepardi Tõeline lääs (1988)
- Styne’i Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud (1988, ka tantsud ja laulude tõlge)
- Ernesaksa Tormide rand (1988, ka tantsud)
- Kivika ja Kerge In corpore... (1989)
- Yliruusi Magamistoad (1989)
- Saare ja Kilveti Tartu rahu (1990)
- Gailiti ja Põdra Kas mäletad, mu arm? (1991, mängis Kirjanikku)
- Sallineni Ratsamees (1991 Estonias, eripreemia)
- Äärmaa President (1992)
- Straussi Mustlasparun (1993 Estonias)
- Porteri Can-can (1993 Estonias, ka tantsud)
- Maupassant’i ja Kerge Mina, Bel-Ami (1995)
- Scribe’i, Kerge ja Naissoo Kapten, palun klaas vett! (1995)
- Tammsaare ja Kerge Vanade ja noorte lugu (1997, Vaba Lava)
- Vilde Pisuhänd (1997 Vene Draamateatris)
- Doyle’i ja Kerge Sherlock Holmes ja doktor Watson (1998 Tallinna Linnateatris)
- Haameri ja Kerge Piaf – Pariisi varblane (2000 Vanemuises, koostöös Piafi Projektiga)
- Streuli Elukutse ohver ehk Täna jääb etendus ära (2001 Vanalinnastuudios)
- Raadiku Vargamäe tõde ja õigus (2003 Estonias, ka libreto)
- Tubina Barbara von Tisenhusen (2004 Estonias)
- Bizet’ Carmen (2006, Kaiconsort)
- Bertwee ja Chapmani Elu parim puhkus (2007 Komöödiateatris, ka muusikaline kujundus)
- Loewe Minu veetlev leedi (2008 Estonias, ka tantsuline liikumine)
- Molière’i Ebahaige (2011 Vanemuises)
- Harwoodi Kvartett (2014 Komöödiateatris)
Kirjandus
- U. Väljaots. Ilu, noorus, meisterlikkus. – Kodumaa, 25. juuli 1962
- M. Tõnisson. Neile aplodeeris Pariis. – Kodumaa, 8. aprill 1964
- L. Valgma. Endrik Kerge. – Pilt ja Sõna, 5, 1966
- Ago-Endrik Kerge ja Mati Kuulberg – mõtisklus neist ja nendega. Intervjueerinud S. Endre. – Noorte Hääl, 12. november 1972
- L.-M. Kask. „Mont Valérieni ülistus“. – Looming 1973, 1
- H. Aassalu. Algupärasest balletist, ka „Pöördlavast“ ja „Merineitsist“. – Teatrimärkmik 1973/74
- S. Endre. Kiirustada aeglaselt. – Noorte Hääl, 12. juuli 1974
- R. Neimar. VII lend esines Moskvas. – Sirp ja Vasar, 6. veebruar 1976
- H. Kalda. Kahe kuberneri lood. – Sirp ja Vasar, 19. november 1976
- M. Mutt. Pärast noort daami. – Sirp ja Vasar, 20. mai 1977
- M. Balbat. Andkem väikestele, mis väikeste osa. – Sirp ja Vasar, 16. november 1979
- S. Endre. „Aeg on Ahtista kõnelda...“. – Teatrimärkmik 1980
- M. Vaitmaa. Mozart, Rossini ja Kerge. – Teatrimärkmik 1981
- E. Treier. „Pisuhänd“ uues kvaliteedis. – Sirp ja Vasar, 1. mai 1981
- A.-E. Kerge. Mis tehtud, mis teoksil, mis plaanis. Intervjueerinud Ü. Ojatalu. – Televisioon, 26. juuli – 1. august 1982
- H. Aumere. Mõtisklus kahe teatrisündmuse ümber. – Teater. Muusika. Kino 1983, 1
- T. Elmanovitš. Tagasitulek. [Filmist „Musta katuse all“]. – Teater. Muusika. Kino 1983, 4
- Lavastaja Ago-Endrik Kerge. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Edasi, 25. juuni 1983
- M. Vaitmaa. „Müüdud mõrsja“ kevadhooajast. – Teater. Muusika. Kino 1983, 10
- E. Treier. Leo Saalep teleekraanil. – Sirp ja Vasar, 7. oktoober 1983
- R. Mikkel. 25 korda „Kabarees“. – Teatrielu 1984
- Kõnelus Ago-Endrik Kergega. Intervjueerinud E. Link. – Sirp ja Vasar, 10. august 1984
- E. Treier. Vargamäe panoraam ja vargamäelased. – Sirp ja Vasar, 19. ja 26. september 1986
- Vastab peanäitejuht Ago-Endrik Kerge. Intervjueerinud E. Paaver. – Edasi, 1. märts 1987
- M. Visnap, M. Põldmäe. Quo vadis, Ago-Endrik Kerge. – Teater. Muusika. Kino 1987, 4
- T. Karro. Ikka edasi. – Sirp ja Vasar, 15. mai 1987
- J. Rähesoo. Shakespeare'i naasmine? – Teater. Muusika. Kino 1988, 4
- Ü. Tonts. „Palju tööd teha on asjade normaalne seis“. – Sirp ja Vasar, 7. aprill 1989
- P. Põldmäe. Sõjateatri diskreetne võlu. – Teater. Muusika. Kino 1989, 8
- A.-E. Kerge. Mitmekülgseks jääda! Intervjueerinud L. Priimägi. – Edasi, 16. september 1989
- M. Põldmäe. Ago-Endrik Kerge Ratsamehest. – Sirp, 10. jaanuar 1992
- T. Väljaste. Elle Kull ja Ago-Endrik Kerge: teatris ja eluteatris. – Favoriit 1995, 1
- Ago-Endrik Kerge ja „Pisuhänd“. Intervjueerinud T. Tukk. – Kultuurimaa, 10. detsember 1997
- O. Kruus. Käesurveks on vaja kahe isiku kätt. „Pisuhänd“ Vene Draamateatris. – Kultuurimaa, 7. jaanuar 1998
- A. Laasik. Kelle luulud, kadund kuulsus. – Eesti Päevaleht, 24. aprill 2000
- L. Tormis. Millist Vargamäed me õieti otsime? – Teater. Muusika. Kino 2003, 5
- Estonias ja Toompeal rabav Ago-Endrik Kerge: „Mulle kohutavalt meeldib mitte midagi teha“. Intervjueerinud R. Kerge. – SL Õhtuleht, 20. november 2004
- V. Ernesaks. Viiv. Meenutusi eluteest, loomingust ja loojatest. Tallinn, 2006
- Estonia esimene sajand. Koostanud V. Paalma. Tallinn, 2007
- L. Tormis. Kooskõlas kompromissitu Shaw'ga. Kirja pannud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2008, 6
- I. Palli. Ago-Endrik Kerge: see oli minu esimene filmitöö. – Maaleht, 24. märts 2011
- I. Palli. Ago-Endrik Kerge: Küllap olen minagi saanud August Gailiti põlve peal istuda. – Maaleht, 3. jaanuar 2013
- T. Väljaste. Ago-Endrik Kerge hüpped ja piruetid enne „Kosjasõitu“. – Elu Lood : Eesti Naine 2014, 6 (kevad)
- U. Vahe. Ago-Endrik Kerge: Tundsin end õpetaja Kalju Saarekese tõelise pailapsena. – Õhtuleht, 23. september 2015
- Ago-Endrik Kerge: kulus 70 aastat, enne kui kohtusin oma õega. Intervjueerinud R. Ranne. – LP : Eesti Päevaleht, 20. jaanuar 2016
- П. Луговской. Первые радости Эндрика Керге. – Советскя Эстония, 30 августа 1960
- Х. Аассалу. Ждем новых творческих побед. – Советскя Эстония, 3 декабря 1963
- О. Немировская. Скандал в буржуазном семействе. – Огонёк 1982, 40
- Э. Керге. То, что рождает споры. Интервьюировала Е. Скульская. – Молодёжь Эстонии, 15 января 1983
- Г. Бродская. Без Каарела Ирда. – Театр 1990, 2
Välislinke
- Imet tabamas: Ago-Endrik Kerge. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1984)
- Lennud: Lavakunstikooli VII lend (1972–1976). – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1992)
- Teatrilood. 14. saade. Ago-Endrik Kerge. „Kaunimad aastad mu elus”. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2004)
- Tähelaev: Ago-Endrik Kerge. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2011)
- Ago-Endrik Kerge Eesti filmi andmebaasis
- Ago-Endrik Kerge Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu kodulehel
ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2021