Ulla, Ülle

Ülle Ulla (Ülle-Valve-Oktavie; 10. XI 1934 Tallinn – 9. IV 2016 Tallinn), baleriin, karaktertantsija, näitleja, tantsupedagoog, varieteelaulja. Eesti Teatriliidu liige (1953). Isa raudteeametnik, ema stenografist-masinakirjutaja (ka Hommikteatri näitleja). Oli 1960–71 abielus Ago-Endrik Kergega ja 1972–91 Eri Klasiga.

Lõpetas 1953 Tallinna 7. keskkooli ja Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (erialaõppejõud Zoja Kalevi-Silla), õppis 1960–63 Tallinnfilmi õppestuudios.

Olnud 1953–66 ja 1970–73 Estonia balletisolist (esines ka ooperis ja operetis) ja 1967–69 Leningradi Music-Halli staar (esinenud paljudes Euroopa riikides), töötanud 1972–85 Viru varietees ning 1990. aastail treeneri ja tantsuõpetajana Eesti Muusikaakadeemias, Draamateatris ja Estonias (lauljatele) ning liikumisjuhina lavastuste juures. Mänginud Tallinna sõnateatrites, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadikavades, Eesti Televisiooni telelavastustes („Leedi Windermere’i lehvik”, 1974; „Michael Kramer”, 1976; „Retro” ja „Tabamata ime”, 1983; „Nota bene – teatriluulud”, 2000) ja filmis („Õhtust hommikuni”, 1962, „Savoy ball”, 1985, mõlemad Tallinnfilm). Jäädvustanud balletiajalugu koos Aime Leisiga kirjutatud raamatutes „Tallinna Balletikool. Lennud 1953–2003” (2003) ja „Ballett sajandivanuses „Estonias”” (2006). Avaldanud mälestusteraamatud „Terpsichore tiiva all” (2003) ja „Ma armastasin Estoniat” (2016, koos Mattias Sonnenbergiga).

Temast on film „Ülle Ulla” (1967, Eesti Telefilm).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1965). Eesti Teatriliidu aasta eripreemia 1991.

Osi

Adagio Printsiga ja Hispaania tantsu solist (Tšaikovski Luikede järv, 1954 ja 1961)
Maria (Karneval, Schumanni muusika, 1954)
Gudule (Pugni, Glieri ja Vassilenko Esmeralda, 1954)
Beatrice ja Tänavatantsijatar (Tšulaki Ebapeig, 1954)
Zarema (Assafjevi Bahtšisarai purskkaev, 1955)
Mari (Austeri Tiina, 1955)
Tantsijatar (Bizet’ Carmen, 1955)
Must kass ja Veteema (E. Kapi Kullaketrajad, 1956 ja 1957)
Hispaania mauri tantsu solist (Glazunovi Raimonda, 1957)
Kaste (Juzeliūnase Mere kaldal, 1958)
Madu ja Stella (Offenbachi Hoffmanni lood, 1958)
Mercedes ja Drüaadide käskijanna (Minkuse Don Quijote, 1958)
Naine (Raveli Bolero, 1959)
Conchita (Grīnblatsi Rigonda, 1960)
Mustlanna (Prokofjevi Kivilill, 1961)
Linda (E. Kapi Kalevipoeg, 1961)
Eeva (Štoki ja Tabatšnikovi Jumalik komöödia, 1963)
Azuri (Rombergi Kõrbelaul, 1963)
Tütarlaps (Jürisalu Tänav, 1963)
Candelas (Falla Suur võlur – armastus, 1964)
Anita (Bernsteini West Side’i lugu, 1965)
sinjoora Capuletti (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1965)
marquise de la Fassade (Straussi Viini veri, 1965)
Sally (Tambergi Raudne kodu, 1965)
Galatea (Oidi Imekaunis Galatea, 1965 Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias)
Mirjam (Ranneti Veripunane roos, 1965 Draamateatris)
Medeia (Barberi Medeia, 1966)
idamaa tantsu solist (Tšaikovski Pähklipureja, 1971)
Mustlanna (Tambergi Joanna tentata, 1971)
Mustlanna (Raudmäe Neli musketäri, 1972)
Niina (Valgre ja Raudmäe Muinaslugu muusikas, 1973)
proua Schneider (Kanderi Kabaree, 1984 Estonias)
Tangolita (Ábrahámi Savoy ball, 1984 Estonias)
Vanem naine (Enquisti Ilvese tund, 1991 Noorsooteatris)
Cecilia-Anhilde (Kálmáni Silva, 1992 Estonia talveaias)
Martha (Albee’ Kes kardab Virginia Woolfi?, 1993 Noorsooteatris)
Juliane Tesman (Ibseni Hedda Gabler, 1994 Draamateatris)
Judith Bliss (Cowardi Heinapalavik, 1995 Draamateatris)
Fonsia Dorsey (Coburni Džinnimäng, 1996 ühenduses Teine Laine)
Lucille (Menchelli Kalmistuklubi, 1997 Draamateatris)
Marha Brewster (Kesselringi Pihlakavein, Draamateatris)
proua Gurmõškaja (Ostrovski Mets, 2000 Vanalinnastuudios)
Jean Horton ( Harwoodi Kvartett, 2001 Draamateatris)
Ambra (Nicolaj´ Sügissonaat, 2002 Vanalinnastuudios)
osatäitja (Christie´ Mäng peeglitega, 2005, MTÜ Kell Kümme)

Liikumisseadeid lavastustele

Simoni Jumala soosik (1990 Vanalinnastuudios)
Lermontovi Maskeraad (1995 Draamateatris)
Kalli Kassikuld (1999 Vanalinnastuudios)

Kirjandus

H. Tamm. Ülle Ulla. Tallinn, 1976
Ü. Ulla. Terpsichore tiiva all. Tallinn, 2003
Ü. Ulla. Ma armastasin Estoniat. Kaasautor M. Sonnenberg. Tallinn, 2016
S. Levin. Tõrjuv tants: [Ebapeig]. – Pilt ja Sõna 1954, 11
H. Aassalu. Noortest tantsijatest ja nende arengu perspektiividest. – ENSV Teatrid 1959, 3
H. Aassalu. Rõõmustav lühiballettide õhtu. – Noorte Hääl, 21. jaanuar 1960
L. Metsaalt. Kas ainult karaktertantsija? Ei! – Nõukogude Naine 1961, 12
H. Aassalu. Sihirajajad. – Teatrimärkmik 1962/63
M. Valter. Ja see oli hea tema meelest: [Jumalik komöödia]. – Teatrimärkmik 1962/63
L. Metsaalt. Üht-teist Ülle Ullast. – Noorte Hääl, 27. juuni 1965
Ülle Ulla. Leningrad, „Music-Hall”. Intervjueerinud M. Merilo. – Kultuur ja Elu 1970, 2
Ü. Ulla. Kaheksa küsimust kaelast ära. Intervjueerinud P. Tooma. – Sirp ja Vasar, 7. november 1984
Ü. Ulla. Balletistaar nüüd ka draamalaval: [Ilvese tund]. Intervjueerinud K. Herkül. – Eesti Ekspress, 6. detsember 1991
Vastab Ülle Ulla. Intervjueerinud K. Herkül. – Teater. Muusika. Kino 1992, 5
M. Kapstas. Raskuse vaimuta. – Teater. Muusika. Kino 1992, 6
Ü. Ulla. Igas raskes olukorras on väljapääs. Intervjueerinud T. Kruus. – Postimees : Extra, 5. detsember 1992
Ülle Ulla: Inimene peab ennast kogu aeg ületama. Intervjueerinud M. Kilumets. – Järva Teataja, 22. jaanuar 1994
M. Mutt. Loiud mehed ei rõõmusta neitslikku hunti: [Kes kardab Virginia Woolfi?]. – Teater. Muusika. Kino 1994, 2
Neli vastust Ülle Ullalt sünnipäeva puhul. Intervjueerinud R. Mikkel. – Kultuurileht, 11. november 1994
Ülle Ulla, naine kui võlutud lehvik. Intervjueerinud M. Taggo. – Postimees, 19. detsember 1994
Ülle Ulla. Intervjueerinud U. Ott. – Carte blanche. Tallinn, 1995
M. Kapstas. Ülle Ulla ja Elle Kull heinapalavikus. [Heinapalavik]. – Eesti Päevaleht, 23. september 1995
Ülle Ulla: Teen kogu aeg midagi selleks, et olla. Intervjueerinud E. Klaats. – Maaleht, 3. juuli 1997
M.-H. Hoksch. Kui minevik on helgem kui tulevik. – Eesti Naine 1997, 10
I. Drikkit. Ülle Ulla väärib filmi. – Postimees, 12. november 1999
M. Kapstas. Täht Broadway ja Pariisita. – Eesti Päevaleht, 10. november 1999
K. Saarsen. Ülle Ulla 65-aastane. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 18. november 1999
A. Laasik. Baskin „Metsas” ja vene klassika kallal. – Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 2000
Ü. Ulla, I. Ever. Päästev pihlakavein: [Pihlakavein]. Intervjueerinud M. Kapstas. – Eesti Päevaleht, 9. märts 2000
M. Taggo. Ita Everi ja Ülle Ulla lavatagune elu pärast „Kalmistuklubi”. – Seltskond 2000, 45 (7. november)
M. Kilumets. Ita ja Ülle: mäng neljal käel. – Elukiri 2001, 1
R. Paaver. Küpse isikupära tulevärk: [Kvartett]. – Eesti Päevaleht, 17. veebruar 2001
L. Vellerand. Üksteisega kohanemise kunst: [Kvartett]. – Teater. Muusika. Kino 2001, 5
P. Jaaks. Ülle Ulla – 60 aastat laval. – Postimees, 8. november 2003
Salapärane Ülle Ulla avab end raamatus: [Terpsichore tiiva all]. Intervjueerinud A. Ammas. – Eesti Päevaleht, 8. november 2003
Ülle Ulla räägib asjadest, millest enam juttu ei tehta. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 17. november 2003
I. Serman. Armastusega elatud elu: [Terpsichore tiiva all]. – Elukiri 2003, 12
K. Saarsen. Tantsija Ülle Ulla memuaarkirjanikuna. – Postimees, 4. detsember 2004
Ü. Ulla. Minu elu. Intervjueerinud E. Naaber. – Videvik , 9. juuni 2005
P. Kooli. Ülle Ulla kuuendat aastat peidus. – Naised 2007, 9 (4. mai)
K. Kressa. Ülle Ulla. – Eesti Päevaleht, 10. november 2007
A. Keil. Ülle Ulla – särav eestlanna. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 8. november 2008
Ülle Ulla. Intervjueerinud U. Ott. – Best of I. Koostajad S. Endre jt. Tallinn, 2009
M. Taggo. Ülle Ulla – otsimata leid. – Kuulutaja, 17. oktoober 2014
M. Mikomägi. Tema majasteet Ülle Ulla – kunsti kuninganna. – Maaleht, 6. november 2014
K. Allkivi. Kui elu on sundinud millestki loobuma, on Ülle Ulla alati leidnud uue asja, mida ta hästi valdab. – Õhtuleht, 7. november 2014
Dialoog. Tema majasteet Ülle Ulla. – Teatritasku, 7. november 2014
M. Taggo. Ülle Ulla viimane intervjuu: endast, karjäärist, tütrest ja kauaaegsest abikaasast Eri Klasist. – DELFI: Elutark, 1. märts 2016
[Nekroloog]. – Sirp, 15. aprill 2016
[Nekroloog]. – Estonian World Review (2016).
M. Taggo. Ülle Ulla: mul on olnud huvitav töö, rääkimata kahest õnnelikust abielust, rõõmust tütre ja lapselaste üle. – DELFI: Elutark, 12. detsember 2016.
I. Veidenberg. Tagasihoidlik primadonna Ülle Ulla. – Eesti Päevaleht : LP, 16. aprill 2016
J. Kulli. „Ülle Ulla ütles ikka, et tead, ma pean käima, et end kuidagi vormis hoida.” – Õhtuleht, 10. veebruar 2018
И. Пыдер. Вдохновение. – Молодежь Эстонии, 31 декабря 1963
П. Луговской. Удивительная Юлле Улла. – Советская культура, 24 февраля 1966

Välislinke

Ülle Ulla (1967) Eesti filmi andmebaasis
Ülle Ulla (foto). – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1984)
Siin ja praegu: Ülle Ulla. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1998).
Ülle Ulla – Misty Town – Sally aaria (Valgesse uttu). – You Tube (avaldati 2014).

Candelas – Ülle Ulla, Viirastus – Verner Loo. Falla „Suur võlur – armastus“. (Estonia, 1964)

Mulatitar – Ülle Ulla, Larry – David Šur. Kara Karajevi „Kõue rada“. (Estonia, 1964)

Sally – Ülle Ulla. Tambergi „Raudne kodu“. (Estonia, 1965)

Poiss – Jaan Tätte, Vanem naine – Ülle Ulla. Proov, Enquisti „Ilvese tund”. (Noorsooteater, 1991)

Martha – Ülle Ulla, George – Raivo Trass. Albee „Kes kardab Virginia Woolfi?”. (Noorsooteater, 1993)

Abby Brewster – Ita Ever, Martha Brewster – Ülle Ulla. Kesselringi „Pihlakavein”. (Draamateater, 2000)

Maria – Ülle Ulla, Noormees – Ilmar Silla. Schumanni „Karneval”. (Estonia, 1954)

Naine – Ülle Ulla, solist – Ago-Endrik Kerge. Raveli „Bolero”. (Estonia, 1959)

Tütarlaps – Ülle Ulla, Noormees – Jüri Lass. Balletiõhtu, I osa, Jürisalu „Tänav“. (Estonia, 1963)

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2018 (E. Värk); täiendatud 2019

Galerii