Klas, Eri

Eri Klas (7. VI 1939 Tallinn – 26. II 2016 Tallinn), dirigent. Eesti Teatriliidu (1965) ja Eesti Kinoliidu liige (1972, aastast 1992 auliige). Isa tšellist Eduard Klas-Glass (1907–1941), ema Anna Klas. Olnud abielus Nieves Lepa, Ülle Ulla ja pianist Ariel Klasiga (1952). Tütar Diana Klas.

Lõpetas 1959 koorijuhtimise erialal Tallinna Muusikakooli (õpetaja Arvo Ratassepp) ja 1964 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Gustav Ernesaksa klass), stažeeris 1969–71 Moskva Suures Teatris Boriss Haikini assistendina. Töötas 1959–65 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri löökpillimängijana. Oli aastast 1965 Estonia dirigent, 1975–94 peadirigent ja kunstiline juht, aastast 1994 audirigent ning aastast 2005 Rahvusooper Estonia nõukogu esimees. Ühtlasi oli 1985–89 Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 1991–96 Århusi sümfooniaorkestri peadirigent, 1996–2003 Hollandi Raadio sümfooniaorkestri peadirigent, 1998–2006 Tampere Filharmoonia kunstiline juht (aastast 2006 audirigent) ja aastast 2002 Tallinna Filharmoonia kunstiline juht ning 2006–11 Moskvas Novaja Opera peadirigent. Õpetas 1993–97 Sibeliuse Akadeemias ja aastast 1998 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (erakorraline professor).

Esines ooperi- ja sümfooniaorkestri dirigendina rohkem kui 40 riigis. Leidis tunnustust ka balletidirigendina, tegi 1980.–1990. aastatel Hamburgi Riigiooperis koostööd John Neumeieriga. Oli aastast 2005 Tallinna Pirita kloostris toimuva Birgitta festivali kunstiline juht. Juhatas Estonias üle poolesaja lavastuse, sh Leo Normeti, Eino Tambergi ja Raimo Kangro algupärandite esmalavastusi. Viis trupi külalisesinemistele Pariisi, Kopenhaagenisse, Stockholmi, Helsingisse, Moskvasse, Peterburi jm. Juhatas elu jooksul sadakonda ooperi- ja sümfooniaorkestrit Euroopas, Ameerikas, Aasias ja Austraalias, ka mainekatel festivalidel. Tegi koostööd tänapäeva tippinterpreetidega, tõi maailmaesiettekandele Alfred Schnittke, Arvo Pärdi jmt nüüdishelilooja teoseid. Salvestas rohkesti Eesti Raadios ja ka heliplaate (Melodija, BIS, Ondine). Temast on tehtud telefilmid „Peadirigent” (1985, Eesti Televisioon) ja „Eriline elu” (1990, Soomes). Osalenud filmis „Da Capo” (1984, Soomes).

Oli aktiivne ühiskonnategelane, Eesti Rahvuskultuuri Fondi asutaja ja aastast 1991 selle esimees, Eesti Olümpiakomitee liige.

Tunnustusi

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1973)
Eesti NSV rahvakunstnik (1978)
Eesti NSV riiklik preemia 1985
NSV Liidu rahvakunstnik (1986)
Muusikateatri aastapreemia 1987
Eesti Rahvusmeeskoori audirigent (1989)
Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1991 ja 1998
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor (1994)
Kultuurkapitali aastapreemia 1998
Rootsi Põhjatähe orden (1989)
Soome Lõvi rüütelkonna komandöri märk (1992)
Valgetähe ordeni III klassi teenetemärk (1999)
Tallinna vapimärk (1999)
UNICEFi hea tahte saadik (1999)
Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreema 2009
Sõpruse orden (Venemaa, 2010)
Eesti Olümpiakomitee auliige (2010)
Balti Täht (Venemaa, 2012)

Muusikajuht

Bernsteini West Side’i lugu (1964)
Hervé Mamzelle Nitouche (1966)
Porteri Suudle mind, Kate (1966)
Gershwini Porgy ja Bess (1966, 1973 Riia ooperi- ja balletiteatris, 1988 Helsingis, Tallinnas ja Moskva Suures Teatris)
Tšaikovski Luikede järv (1967, Moskva Suures Teatris 1971, Helsingis 1993)
Prokofjevi Jutustus tõelisest inimesest (1967)
Bartóki Võlumandariin, Gershwini Ameeriklane Pariisis ja Barokkvariatsioonid, Haydni muusika (1968)
Bizet’ ja Štšedrini Carmen, Minkuse Paquita ja Stravinski Orpheus (1969)
Prokofjevi Romeo ja Julia (1971 ja 1977)
Tambergi Joanna tentata (1971, 2010 Birgitta festivalil)
Puccini Triptühhon (1972)
Labürint: Kompositsioonid (Bachi muusika), Labürint (Pärdi muusika) ja Prokofjevi Kadunud poeg (1973)
J. Straussi Nahkhiir (1973)
L. Normeti Pirnipuu (1973)
Menotti Telefon (1973)
Slonimski Ikaros (1975 Moskva Suures Teatris)
Adami Giselle (1975 Moskva Suures Teatris)
Tambergi Cyrano de Bergerac (1976)
Verdi Attila (1976, Cluj’is 1977)
Šostakovitši Katerina Izmailova (1977)
Tšaikovski Jevgeni Onegin (1978 Prahas, 1983 Helsingis)
balletilavastus Need võluvad helid (1978 Moskva Suures Teatris)
Faliku Oresteia, Stravinski Orpheus ja Šostakovitši Stepan Razini hukkamine (1979)
Mussorgski Boriss Godunov (1980, Helsingis 1997)
R. Kangro Ohver (1981)
Pergolesi Teenija-käskijanna (1981)
Verdi Luisa Miller (1981)
Bizet’ Carmen (1982, Stockholmis 1986)
Donizetti Lucia di Lammermoor (1984, Helsingis 1990)
Wagneri Lendav Hollandlane (1984, Stockholmis 1988)
Verdi Maskiball (1985, ka Stockholmis)
Lazarevi Meister ja Margarita (1985)
Mozarti Võluflööt (1986 Stockholmis, 1991 Estonias)
Puccini Boheem (1986 Stockholmis)
Mussorgski Hovanštšina (1987)
Verdi Traviata (1987 Stockholmis)
Verdi Rigoletto (1987 Helsingis ja Stockholmis)
Boito Mefistofeles (1988)
Mozarti Don Giovanni (1988 Stockholmis, 2012 Birgitta festivalil)
Schnittke Peer Gynt (1989 Hamburgi Riigiooperis, 1992 Stockholmis)
Kuritöö ja karistus, Pärdi muusika (1991)
Donizetti Armujook (1991 Helsingis, 2007 Moskva Novaja Operas)
Verdi Kuningas üheks päevaks (1992)
Prokofjevi Tuhkatriinu (1992 Hamburgi Riigiooperis)
Vahekojad, Mahleri muusika (1994 Hamburgi Riigiooperis)
3 lühiballetti, Straussi ja Pärdi muusika (1995 Helsingis)
Verdi Don Carlos (1995 Helsingis)
Ooperigala (1995 Savonlinna ooperifestivalil)
Orffi Carmina burana (1996 Savonlinna ooperifestivalil ning 2007, 2008 ja 2010 Birgitta festivalil),
Mascagni Talupoja au ja Leoncavallo Pajatsid (1997 Savonlinna ooperifestivalil, 2006 Moskvas)
Tšaikovski Pähklipureja (2005 Helsingis)
Rossini Sevilla habemeajaja (2008 Moskva Novaja Operas, 2010 Birgitta festivalil)
Verdi Reekviem (2008 Birgitta festivalil)

Helikandjaid

Rootsi heliloojate lavamuusika (LP, 1989)
Ooperiaariaid. Jorma Hynninen ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (LP, 1990, CD, 2001)
Ooperiaariaid. Mati Salminen ja Lahti Sümfooniaorkester (CD, 1991)
E. Tubin. Reekviem langenud sõduritele (CD, 1992)
A. Schnittke. Peer Gynt (CD, 1994)
Dilbèr. Aariaid koloratuursopranile. Estonia orkester (CD,1995)
E. Tamberg. Cyrano de Bergerac (CD, 2000)
M. Mussorgski. Boriss Godunov (CD, 2006)

Kirjandus

Eri Klas. Koostaja M. Värk. Tallinn, 1987
E. Klas. Kes ma olen? Tallinn, 1999; helisalvestis 2002
E. Klas. Eri estradeilla. Suomentanut J. Vanhanen. Helsinki, 2002
I. Parbus. Eri Klas: kultuuri suursaadik. Tallinn, 2008
P. Kangur. Eriline Eri Klas. Tallinn, 2014
E. Klas. Mälestuste portfell. Intervjueerinud I. Parbus. Tallinn 2016
V. Kivilo. Värske ja innukas: [West Side Story]. – Õhtuleht, 31. detsember 1964
M. Männiste. Muusikamees. – Noorte Hääl, 20. märts 1965
V. Raun. Dirigent ja aeg. – Kultuur ja Elu 1969, 3
V. Paalma, L. Tormis. Muusika värskus, koreograafia kõnekus: [Joanna tentata].– Rahva Hääl, 20. märts 1971
L. Metsaalt. Lihtne reegel. – Noorte Hääl, 26. november 1972
J. Mamers. Dirigent Eri Klas. – Kodumaa, 25. aprill 1973
A. Alas. Helisev süda. – Noorus 1976, 9
I. Rannap. Muusikasündmus TPI aulas. – Sirp ja Vasar, 21. oktoober 1977
H. Tõnson. Elamuslik ooperilavastus: [Katerina Izmailova]. – Sirp ja Vasar, 2. detsember 1977
E. Klas. Suure Teatri balletiga Pariisis. Intervjueerinud M. Liidja. – Õhtuleht, 5. juuli 1979
T. Šubin. 47 päeva Pariisis. – Sirp ja Vasar, 20. juuli 1979
E. Klas. „Ees on pingeline ja huvitav hooaeg”. Intervjueerinud J. Mamers. – Rahva Hääl, 23. november 1979
M. Vaitmaa. „Ohver” partituuris ja laval. – Sirp ja Vasar, 20. märts 1981
T. Tarum. Eri Klasiga Taanis. – Sirp ja Vasar, 17. juuli 1981
T. Koldits. Kirjad Moskvast, IV. Aplaus Eri Klasile. – Sirp ja Vasar, 24. detsember 1982
Kuidas lõppes aasta, Eri Klas? Intervjueerinud P. Tooma. – Sirp ja Vasar, 13. jaanuar 1984
Reisijuttu Eri Klasiga. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp ja Vasar, 7. detsember 1984
A. Mikk. Eesti NSV riikliku preemia laureaadid: Eri Klas. – Sirp ja Vasar, 19. juuli 1985
M. Põldmäe. Läbi erinevate muusikastiilide. – Aja Pulss 1985, 21
E. Klas. Inventuur. – Teater. Muusika. Kino 1986, 3
N. Vukolov. Eri Klasi Stockholmi-õhtud. – Sirp ja Vasar, 28. märts 1986
Eri Klas „Kodumaa” toimetuses. Intervjueerinud M. Oja. – Kodumaa, 11. juuni 1986
U. Kreen. Eri Klas! – Sirp ja Vasar, 13. juuni 1986
Vastab Eri Klas. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Teater. Muusika. Kino 1987, 10
E. Klas. Olemise väärtus. Intervjueerinud Ü. Ende. – Rahva Hääl, 19. veebruar 1989
E. Klas. Elu on olnud mu vastu lahke. Intervjueerinud E. Rõigas. – Aja Pulss 1989, 11
„Enda arvates olen ikka tarbe kunstnik”, ütleb Eri Klas. Intervjueerinud T. Mattisen. – Reede, 1. märts 1991
M. Rais. Ooper suurest armastusest: [Võluflööt]. – Päevaleht, 28. aprill 1991
E. Klas. „On ütlemata uhke tunne!” Intervjueerinud I. Randalu. – Rahva Hääl, 26. oktoober 1992
Maestro Eri Klas. Intervjueerinud S. Teinemaa. – Esmaspäev, 4. jaanuar 1993
Eri Klas on sel aastal maailmale mitu tiiru peale teinud. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Hommikuleht, 28. september 1993
Pöördehektel.Vastab Eri Klas. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 10. detsember 1993
P. Savolainen. Ariel ja Eri Klasin uudet nuotit. – Eeva 1994, 2
E. Klas. Korraks aeg peatada ja tagasi mõelda. – Kultuurileht, 11. november 1994
Eri Klas: kultuuri teatakse tänu tegijatele. Intervjueerinud I. Rapstel. – Eesti Elu, 21. veebruar 1995
E. Klas. Rohkem kui paljalt õhk ja kepivihin. Intervjueerinud E. Väljaots. – Favoriit 1996, 6
Suvine kõnelus Eri Klasiga. Intervjueerinud P. Palm. – Sõnumileht, 5. juuni 1996
Eri Klasi hoiab kinni nähtamatu aed. Intervjueerinud P. Tali. – Pühapäevaleht, 22. juuni 1997
E. Klas. Kilde laulupeolt. Intervjueerinud H. Vainu. – Muusikaleht 1997, 7/8
Suvejutt Eri Klasiga. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 29. august 1997
E. Klas. Tere, Eri! Avatud oopus. Intervjueerinud I. Randalu. – Teater. Muusika. Kino 1998, 3, 5, 7
R. Sule. Eri Klas Ameerika rahvusorkestri ees. – Sirp, 3. aprill 1998
E. Klas. See, mida saab osta raha eest, on odav. Intervjueerinud H. Vainu. – Muusikaleht 1998, 10
H. Vaus-Tamm. Klas särab tuhandetele. – Eesti Päevaleht, 9. veebruar 1999
A. Kuuseoks. Eri Klas – jälle juubilar. – Muusikaleht 1999, 5
E. Arujärv. Dirigent ja postmodernism. – Postimees : Kultuur, 29. mai 1999
I. Mihkelson. Dirigent ja fookus: [Tulla, et minna]. – Postimees : Kultuur, 5. juuni 1999
A. Remme. Hauakambrilugu muusikas: [Don Giovanni]. – Eesti Päevaleht, 7. juuni 1999
I. Rannap. Üldrahvalik sünnipäevapidu. – Muusikaleht 1999, 6/7
E. Klas. Elu nagu raamatus. Intervjueerinud R. Veidemann. – Eesti Päevaleht, 31. detsember 1999
T. Mattisen. Eri Klas mõtleb, enne kui ütleb „jah”. – Sirp, 21. september 2001
A. Heino. Elämänmakuinen Eri Klas. – Classica 2002, 6
E. Klas. Ristiisast kunstiliseks juhiks. Intervjueerinud T. M. [T. Mattisen]. – Sirp, 6. september 2002
Eri Klas: Kõrgeima kullaproovi tagab haridus. Intervjueerinud I. Randalu. – Muusika 2002, 11
Eri Klas. Intervjueerinud P. Makarov. – Persona. Tallinn, 2003
I. Randalu. Suite libre in E of Eri Klas . – Life in Estonia 2003, 2
L. Emanuelsson. Tiikeri hennon kuoren alla. – Rondo Classic 2004, 6
I. Mihkelson. Bravissimo Eri Klasi ja Beethoveniga. – Postimees, 6. detsember 2004
T. Velmet. Eri Klas ja Tampere filharmoonikud. – Sirp, 10. juuni 2005
Ü. Tuulik. Eri Klasiga Kielis. – Sirp, 7. oktoober 2005
E. Klas. Iga päev on sünnipäev! Intervjueerinud K. Karja. – Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli aastaraamat 2005-2006 [Võrguteavik]. Tartu, 2005
R. Luik. Vaatame, mis õhtul saab, jääme sõpradeks. – Postimees, 25. mai 2006
T. Levald. Birgitta festival, Eri Klas ja Muusika. – Sirp, 1. september 2006
I. Garšnek. Klas koos Pärdi ja Bachiga. – Sirp, 7. aprill 2006
E. Võsu. „Kuldsed ooperikümnendid”: Märkmeid ooperilavastuste kohta Estonias 1960.-1980. aastatel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
H. Vaus-Tamm. Klas ja ERSO Wagneri maailmas. – Sirp, 5. aprill 2007
J. Piirsalu. Eri Klas dirigeerib Moskvas Wagneri „Lohengrini”. – Eesti Päevaleht, 21. jaanuar 2008
T. Hirv. „Dirigendi kõla” – ilusa eesmärgiga tehtud film. – Eesti Päevaleht, 24. jaanuar 2008
O. Remsu. Assotsiatsioonid, kaadrid ja muusika: [Dirigendi kõla]. – Sirp, 1. veebruar 2008
A. Remme. Eri Klasi eluvalss. – Teater. Muusika. Kino 2008, 7
Eri Klas: See oli mulle üks elu reise. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 9. aprill 2009
Eri Klas. Intervjueerinud M. Vabamäe. – Muscle & Fitness 2009, 5
Kes sa oled, Eri Klas. Intervjueerinud T. Velmet. – Sirp, 5. mai 2009
V. Valme. Bertman, Klas, Aints ja Taiwani rituaaletendus. – Postimees, 20. mai 2009
Eri Klas: Dirigent mängib pillimeeste närvidel. Intervjueerinud H. Vaus-Tamm. – Kultuuri KesKus 2009, 6
R. Veidemann. Elav legend Eri Klas. – Postimees, 6. juuni 2009
Eri Klas: elu ise on ju kingitus, mida ei kulutata, vaid mis on antud jagamiseks. Intervjueerinud R. Veidemann. – Postimees : AK : arvamus, kultuur, 6. juuni 2009
M. Tuomisto. Eri Klas ja Aika rakastaa. – Rondo Classic 2009, 7
Eri Klas, eesti rahva südametunnistus. Intervjueerinud I. Veidenberg. – Postimees : Arter, 9. jaanuar 2010
R. Luik. Dirigent Eri Klas. – Investeeri 2012, 1
H. Tedre. ERIline ooper. – Sirp, 2. märts 2012
E. Klas. Ahned on need, kellel pole annet. Intervjueerinud M. Parijõgi. – Õpetajate Leht, 15. juuni 2012
E nagu Eri Klas, elamise rõõm ja esprii. Intervjueerinud K. Kossar. – Aplaus 2012, 5 (sügis)
E. Klas. Mõtlesin, et olen igavene. Aga ma ei ole. Intervjueerinud I. Veidenberg. – Eesti Päevaleht : LP, 20. oktoober 2012
R. Veidemann. Maestro Eri Klas. – Postimees, 15. veebruar 2013
V. Leivak. Eri Klasi hommikud on õhtutest paremad. – Postimees : Arter, 27. aprill 2013
M. Taggo. Eri Klas, avatud partituur. – Eesti Naine : Elu Lood 2014, 7 (suvi)
T. Velmet. Kes Sa olid, Eri Klas? – Muusika 2016, 4
R. Veidemann. Eri Klasi viimane aasta. – Postimees : AK : arvamus, kultuur, 11. juuni 2016
Э. Клас. Дирижер. Лицом к залу. Перевод с эстонского И. Сунделевича. Москва, 2006
Эри Клас. Интервьюировал П. Макаров. – Credo. Таллинн, 2004

Arhivimaterjale

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M112

Välislinke

Keskööprogramm. Õhtujuttu Eri Klasiga. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1974)
Rahvakunstnikud: Eri Klas. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1981)
„Carmen”. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1984)
Teletutvus – Eri Klas. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1989)
KÖP. Persona. Eri Klas. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1995)
Eri Klas ja tema sõbrad. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1999)
Uusaastakontsert. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2003)
Klassika koos Klasiga. Prokofjev. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2004)
Tähelaev: Eri Klas. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2012)
Batareja intervjuu. Eri Klas. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2001)
Reporteritund. Hüvasti, Eri Klas! – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2016)
In memoriam Eri Klas. – Rahvusarhiivi ajaveeb (2016)
In memoriam Eri Klas. – Arvo Pärdi Keskus (2016)
Eri Klas Eesti Muusika Infokeskuse kodulehel
Eri Klas Eesti filmi andmebaasis

ETBL, 2000 (M. Topman); täiendatud 2017 (R. Alaküla)