Kall, Toomas

Toomas Kall (pseudonüüm Uku-Ralf Tobi; 16. X 1947 Tallinn), humorist, näitekirjanik, stsenarist ja tõlkija. Eesti Kirjanike Liidu liige (1984). Anu Saluääre abikaasa. Isa pangaametnik.

Õppis 1955–66 Tallinna 21. keskkoolis, 1966–69 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu ja 1970–72 eesti filoloogiat. Töötas 1971–78 ajalehes Sirp ja Vasar toimetajana, 1980–87 Vanalinnastuudio kirjandusala juhatajana, oli 1988 ajakirja Pikker vastutav sekretär ja 1989 peatoimetaja asetäitja ning 1989–90 Tallinnfilmi repertuaarijuht. Oli 1990–94 kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Aastast 1994 vabakutseline.

Alustas karikaturistina, õppinud Heinz Valgu käe all (karikatuurikogumik „Siin triumfikaare all”, 1977). Alates 1970 hakkas avaldama humoreske ja paroodiaid. Raamatutena on ilmunud „Ajaloo tajumine” (1982), „Eliase lohe. Valik tekste viimasest ja eelviimasest ajast” (1999), „Armas aeg” (2004), „Rüütel rahva keeles ja meeles” (2006). Kirjutanud Vanalinnastuudiole komöödiaid: „Lõunavaheaeg” (1984), „Lihtne ja ilus” (1987), „Tähetolm” (2001) ja „Päikesekontsert” (2002) ning „Pehmed ja karvased saavad jalad alla” (2004, Draamateater); estraadinäidendeid: „Meie õhtused rõõmud” (1986), „Prügikast ehk Alguse asi” (1993, koos Eino Baskiniga), „Raadio Null” (1997), „Juubelitort” (2000), „Viimane vint” (2004, kõik Vanalinnastuudios) jmt. Trükis on ilmunud raamat "Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus" (1988).  Vana Baskini Teatris tulid lavale „Viimane sent” (2005), „Kolme lillekese juubel” (2006), „Tähtede sadu” (2007), „Prügikast 3 ehk Eesti masurka” (2009). Dramatiseerinud Oskar Lutsu „Tagahoovis” (1996, Draamateater).

On paljude filmistsenaariumide autor: joonisfilmid „Värvipliiatsid” (1973) ja „Ärasõit” (1991) ning nukufilmid „Sõlm” (1983), „Kevadine kärbes” (1986), „Magus planeet” (1987, kõik Tallinnfilm), mängufilmid „Rahu tänav” ( 1991, Tallinnfilm) ja „Minu Leninid” (1997, Faama Film koostöös Lenfilmi, Soome YLE TV ja Eesti Televisiooniga; koos Ott Sandraki ja Hardi Volmeriga), dokumentaalfilmid „Eesti valik 2001” (2002, Raamat Film) ja Priit Pärna portreefilm „Mees animatsioonist” (2005, Acuba Film), teleseriaalid „M klubi” (1995–98, Eesti Televisioon), „Pehmed ja karvased” (2001–13, Eesti Televisioon; 2010, Kanal 2; üks autoritest) ja koomiline märuliseriaal „Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1118” (2001, TV3).

Tõlkinud vene keelest arvukalt näidendeid, millest enamik on lavastatud Vanalinnastuudios (Aleksandr Suhhovo-Kobõlini „Toimik”, 1982; Viktor Merežko „Anekdoot”, 1983; Nikolai Gogoli „Revident”, 1987; Aleksandr Ostrovski „Mets”, 2000 jne), aga ka teistes teatrites (Nikolai Erdmani „Enesetapja”, 1988, Rakvere Teater ja 2013 NO99; Anton Tšehhovi, Aleksandr Adabašjani, Nikita Mihhalkovi „Pianoola ehk Mehhaaniline klaver”, 1995; Max Bitter juuniori „Põhhjas”, 2000 ja Ivan Turgenevi „Isad ja pojad”, 2002 Tallinna Linnateater; Ljudmila Razumovskaja „Prantsuse kired Moskva lähistel”, 2001, Ugala).

Eestindanud vene keelest proosateoseid, millele kirjutanud eessõnad ja kommentaarid (Nikolai Bulgakovi „Ma lähen õue”, 1980; Ilja Ehrenburgi „Kolmteist piipu”,1983; Boris Bernsteini „Vana kaev”, 2009; Alexander Genisi „Dovlatov ja tema ümbrus, 2013; Marina Moskvina „Kuuromaan”, 2014). Koostanud Eesti karikatuurialbumi „Kuueteistkümnemäng” (1982), „Pärnograafia: Priit Pärna joonistusi 1964–2006” (2006). Pseudonüümi Uku-Ralf Tobi all avaldas „Minu päeviku” (2000). Kirjutanud ka kirjandus- ja teatrikriitikat.

Autasud

  • II auhind rahvusvahelisel karikatuurinäitusel Skopjes (1977 ja 1978)
  • grand prix üleliidulisel karikatuurinäitusel Leningradis (1981)
  • Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1985, komöödia „Lõunavaheaeg”)
  • Oskar Lutsu huumoripreemia (1996)
  • Suure Vankri auhind (1996, teleseriaal „M klubi”, stsenarist)
  • Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (1997, mängufilm „Minu Leninid”, stsenarist)
  • Meie Matsi huumoripreemia (1998)
  • Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2005, Priit Pärna portreefilm „Mees animatsioonist”, stsenarist)
  • Riigivapi IV klassi teenetemärk (2006)

Kirjandus

  • Toomas Kall: parim nali sünnib seltskonnas. Intervjueerinud J. Pino. – Postimees: Extra, 13. aprill 1996
  • Toomas Kall: roos revääril ei aita, kui pintsak narmendab. Intervjueerinud S. Lättemäe. – Maaleht, 20. juuni 1996
  • R. Baskin. Üks partii ehk Filmimata film ehk Toomas Kall 50. – Looming 1997, 10
  • Toomas Kall eelistab mõtestatud naeru. Intervjueerinud S. Lättemäe. – Maaleht, 2. aprill 1998
  • Toomas Kallile ei meeldi kirjutada. Intervjueerinud V. Märka. – Postimees: Extra, 4. aprill 1998
  • T. Kall. Läbi kolme aastakümne. [Sirbi juubeli puhul]. Intervjueerinud M. Mutt. – Sirp, 6. oktoober 2000
  • Toomas Kall: Ma ei õõnesta Eesti Vabariiki. Intervjueerinud M. Balbat. – Maaleht, 25. juuli 2002
  • A. Kivirähk. Nädala nägu: Toomas Kalli õilis elu. [Pehmed ja karvased]. – Eesti Päevaleht, 15. november 2003
  • Toomas Kalli 40 aastat nalja. Intervjueerinud G. Kiiler. – Sakala, 19. oktoober 2004
  • T. Kall. (humo)rist ja viletsus. – Eesti Päevaleht: Laupäev: Kultuur, 21. november 2009
  • T. Kall. Tarbetu suvetöö. – Ajast, mis pole minevik. Tallinn, 2010

Välislink

ETBL, 2014 (M. Mauer)