Saukas, Katrin

Katrin Saukas (6. IV 1958 Tapa), näitleja. Eesti Teatriliidu (1982) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa ehitusinsener, ema meditsiiniõde.

Lõpetas 1976 Kadrina Keskkooli ja 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Olnud 1980–86 Noorsooteatri, 1986–92 Pirgu Arenduskeskuse näitetrupi ja aastast 1992 vabakutseline näitleja, 1986 ühtlasi Tallinna Vanalinna Muusikamaja õpetaja, teinud ka lavastusi. Mänginud kuuldemängudes („Audun ja jääkaru”, 1979) ja filmis („Metskannikesed”, 1980, Tallinnfilm; „Kirjad Inglile”, 2011, F-Seitse), kirjutanud näidendeid.

Ants Lauteri nimeline preemia 1989, naisnäitleja preemia 1993.

Lavastusi

  • Saukase Tuult tiibadesse (2009, R.A.A.A.M.)

Osi

Aino Kallas – Katrin Saukas, Juhan Luiga – Tõnu Tepandi. Aaslav-Tepandi ja Vahingu „Teatriromanss” (Estonia, 2004)

  • Veera (Makarenko ja Karusoo Makarenko koloonia, 1979, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Paabu (Traadi ja Karusoo Puud olid, puud olid hellad velled, 1979, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Eeva ja Galina (Brežnevi Dixieland, 1980)
  • Lavinia (O’Neilli Elektra saatus on lein, 1981)
  • Adela (García Lorca Bernarda Alba maja, 1982)
  • Jeanne d’Arc (Shaw’ Püha Johanna, 1982)
  • Teele (Lutsu, Komissarovi ja Orro Kevade, 1984)
  • õde Ratched (Wassermani Lendas üle käopesa, 1985)
  • Kuninganna (Vasara ja Komissarovi Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, 1985)
  • Kristiina Reemet (Saukase ja Karusoo Uka-uka, 1986 Noorsooteatris)
  • Johanne Luise Heiberg (Enquisti Vihmausside elust, 1986 Ugalas)
  • Arsinoë (Molière’i Misantroop, 1986 Noorsooteatris)
  • Ella Kaljas (Karusoo Aruanne, 1987)
  • Margit Viires (Karusoo Haigete laste vanemad, 1988 Draamateatris)
  • osaline (Karusoo August Oja päevaraamat, 1989)
  • osaline (Karusoo Theodor Maripuu kirjad, 1990)
  • Bertha (Moseri Aastapidu, 1991)
  • Karin Paas (Tammsaare ja Karusoo Täieline Eesti Vabariik, 1992 Endlas)
  • Juudit (Karusoo Apokriiva lugu (Juudit), 1994, rahvusvaheline festivaliprojekt)
  • Matilde ja Ludmilla Estman (Vilde Pisuhänd ning Karusoo jt Second‑händ, 1994 Vanemuises)
  • Mari ja Sigrid (Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad, 1997 Draamateatris)
  • Susanne Wrage (Widmeri Top Dogs, 1999 Draamateatris)
  • Vivian Bearing (Edsoni Hingetõmme, 2002 Vanemuises)
  • Aino Kallas (Aaslav-Tepandi ja Vahingu Teatriromanss, 2004 Estonias)
  • Marie Under (Saukase Under, 2006, R.A.A.A.M.)
  • Betty Alver (Saukase Võlg, 2007, Kuressaare Linnateatri ja R.A.A.A.M.-i ühistöö)
  • NKVD julgeolekutöötaja Ivašina (Aaslav-Tepandi ja Tepandi President 1939, 2008 Estonias, koostöös Riigiarhiivi ja Eesti Filmiarhiiviga)
  • Daam (Kivirähki Valged daamid, 2011, R.A.A.A.M.)
  • Naise ema (Teale’i Minu oma, 2012 Ugalas)

Helikandjaid

  • Under (CD, 2006)
  • Betti Alveri luulet (CD, 2007)

Kirjandus

  • S. Endre. „Püha Johanna” aastal 1982. – Teatrielu 1982
  • M. Mutt. „Püha Johanna”. – Sirp ja Vasar, 7. jaanuar 1983
  • K. Saukas jt. Kohtumised „Püha Johanna” ümber. Intervjueerinud S. Endre. – Noorte Hääl, 26. märts 1983
  • P. Pii. Üks roll: [Elektra saatus on lein]. – Sirp ja Vasar, 14. oktoober 1983
  • I. Grünfeldt. Üks elu... võib-olla: [Vihmausside elust]. – Teater. Muusika. Kino 1987, 10
  • R. Ruutsoo. Teateid ühest elust: [Aruanne]. – Kultuur ja Elu 1988, 6
  • Katrin Saukas: „Karini lähtepunkt on armastus, ei muud”: [Täieline Eesti Vabariik]. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 7. mai 1992
  • L. Vellerand. Braavo, „Täieline Eesti Vabariik”. – Eesti Ekspress, 8. mai 1992
  • Ü. Tonts. Abielu ja õnn Täielises Eesti Vabariigis. – Teater. Muusika. Kino 1992, 9
  • L. Vellerand. ...kuid näitleja jääb. – Teater. Muusika. Kino 1992, 11
  • Koos Katrin Saukasega kesk täielist Eesti Vabariiki. Intervjueerinud I. Punga. – Esmaspäev, 7. detsember 1992
  • K. Saukas. Jäärapäiselt õnnelik. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 3. aprill 1993
  • M. Balbat. Katrin Saukase Karin: [Täieline Eesti Vabariik]. – Eesti Elu, 19. aprill 1993
  • K. Saukas. Teater on pidev meeldetuletamine. Intervjueerinud S. Endre. – Kultuur ja Elu 1993, 5
  • K. Saukas. Mitte vabakutseline, vaid sõltumatu. Intervjueerinud P. Pedajas. – Eesti Ekspress, 17. detsember 1993
  • K. Saukas. Kogemus on hea asi. Intervjueerinud A. Tonts. – Postimees, 29. november 1994
  • I. Sillar. Näitleja jäävuse seadus küsimärgi all? – Teater. Muusika. Kino 1994, 12
  • A. Laasik. Saukas ja Karusoo tõid Marie Underi elu teatrilavale: [Under]. – Eesti Päevaleht, 25. november 2006
  • L. Epner. Omadraama kuldajastu künnisel? – Looming 2007,  4
  • A. Merilai. Unetuma ülemlaul: [Under]. – Teater. Muusika. Kino 2007, 4
  • K. Saukas. Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes. Intervjueerinud V. Valme. – Postimees, 28. november 2007
  • L. Randjärv. Katrin Saukase õpetlik „Võlg”. – Nädaline, 29. märts 2008
  • K. Saukas. Salapärane ja helisev poetess Marie Under. Intervjueerinud S. Joon. – Pärnu Postimees, 13. aprill 2007
  • Katrin Saukas: Midagi ei ole mängimata – küll jõuab! Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 3. aprill 2008
  • K. Väli. Ühel häälel Underit ja Alverit esitamas: [Võlg, Under]. – Teater. Muusika. Kino 2008, 5
  • Katrin Saukas: Ma tahan olla see kuningas, kes vastutuse võtab. Intervjueerinud M. Mikomägi. – Nädaline, 6. detsember 2008
  • Katrin Saukas: ma ei õppinud arstiks, sest olin laisk! Intervjueerinud D. Reinolt. – Naised 2013, 47 (21. november)

Välislinke

Ezra Mannon – Sulev Luik, Lavinia – Katrin Saukas. O’Neilli „Elektra saatus on lein” (Noorsooteater, 1981)

Jeanne d’Arc – Katrin Saukas. Shaw’ „Püha Johanna” (Noorsooteater, 1982)

Ella Kaljas – Katrin Saukas. Karusoo „Aruanne” (Pirgu, 1987)

Margit Viires – Katrin Saukas, Ema – Silvia Laidla. Karusoo „Haigete laste vanemad” (Draamateater, 1988)

Karin Paas – Katrin Saukas. Tammsaare ja Karusoo „Täieline Eesti Vabariik” (Endla, 1992)

Marie Under – Katrin Saukas, Ants Laikmaa – Egon Nuter. Saukase „Under” (R.A.A.A.M., 2006)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert)