Aaslav-Tepandi, Katri

Katri Aaslav-Tepandi (aastani 2004 Kaasik-Aaslav; 4. VIII 1965 Tallinn), lavastaja, teatripedagoog ja -uurija. Eesti Teatriliidu liige (1992). Vanavanatädi Amalie Konsa. Aastast 2004 abielus Tõnu Tepandiga.

Lõpetas 1982 Tallinna 9. Keskkooli, õppis 1983–85 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas farmaatsiat ja 1985–88 Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonnas, lõpetas 1992 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikooli. Täiendas end 1994 Goethe Instituudi stipendiaadina Müncheni Residenztheateris. Omandas 1997 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis magistrikraadi ja 2008 Tallinna Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi (doktoritöö „Eesti näitlejanna Erna Villmer”, ilmus 2007). Lõpetas 2015 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi, omandas 2019 samas teoloogia erialal magistrikraadi.

Töötanud 1992–93 Ugalas ja 1995–98 Draamateatris lavastajana. Õpetanud 1993–97 Eesti Muusikaakadeemias, olnud 1998–2008 Eesti Kunstiakadeemias režii aluste õppejõud, 2001–08 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias näitlejameisterlikkuse õppejõud (2003–08 ka teatrikunsti õppetooli juhataja) ning 2013–16 teatriajaloo õppejõud. Kirjutanud näidendeid.

Töötanud aastast 2016 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas hingehoidjana ja aastast 2020 Sotsiaalministeeriumis vanemkaplanina, on aastast 2020 Eesti luteri kiriku pastor.

Voldemar Panso nimeline preemia 1990.

Lavastusi

Ibseni Väike Eyolf (1990, diplomilavastus Ugalas)
Albee Bessie Smithi surm (1991, diplomilavastus Ugalas)
Dostojevski ja Kaasik-Aaslavi Valged ööd (1993, Ugala ja Von Krahli Teatri ühistöö)
Ibseni Hedda Gabler (1993 Draamateatris)
Brechti ja Wuolijoki Härra Punttila ja tema sulane Matti (1994 Draamateatris)
Baueri Ühe võõra silmades (1995)
Tšehhovi Onu Vanja (1996)
Tammsaare ja Kaasik-Aaslavi Pikad sammud (1997 Theatrumis)
Enquisti Tribaadide öö (1998)
Claudeli Vahetus (1999 Tallinna Linnateatris)
Shaw’ Pygmalion (2000 Ugalas)
Tšehhovi Kajakas (2001 Rakvere Teatris)
Andrejevi Meie elupäevad (2002 Viljandi Kultuurikolledžis)
Kaasik-Aaslavi ja Vahingu Teatriromanss (2004 Estonias)
Pirandello Kuus tegelast autorit otsimas (2004 Viljandi Kultuuriakadeemias)
Tammsaare Juudit (2006 Estonias)
Aaslav-Tepandi ja Tepandi President 1939 (2008 Estonias)

Artikleid

Ikka enam ja enam mõeldes näitlejale. – Teatrielu 2002
"Nagu päris": läbielamiskunsti ja psühholoogilise realismi tulekust eesti teatrisse. – Akadeemia 2006, 11
Noor eesti teater ja Noor-Eesti. – Methis. Studia humaniora Estonica 2008, 1/2
Hommikteater ja vasakmarss. Teatriuuendus, sotsialismus ja kommunismus. – Teater. Muusika. Kino 2012, 2, 3, 4, 8-9, 12 (koos Tõnu Tepandiga)
Teatrihariduse apoloogia ehk teatrikunsti õpetamisest ja õppimisest 1990. aastatel. Faktid ja läbielamised. – Vaateid eesti nüüdisteatrile. Tartu, 2016.

Kirjandus

T. Kaalep. Esimesi teateid tulijailt. – Teater. Muusika. Kino 1991, 6
K. Kaasik-Aaslav jt. Juughsugh tähendab salakirjas 15. – Teater. Muusika. Kino 1992, 7
K. Kaasik-Aaslav, J. Rohumaa. Mis üks aasta loeb. – Pühapäevaleht, 12. juuni 1993
L. Tormis. Mõttemänge ja lisamärkusi Draamateatri „Hedda Gableri” puhul. – Teater. Muusika. Kino 1994, 6
M. Visnap. Vabalt, Punttila ja Matti! – Eesti Ekspress, 18. november 1994
K. Kaasik-Aaslav. Mängu on lihtne lõhkuda. Intervjueerinud M. Balbat. – Kultuurileht, 25. november 1994
I. L. Piibeleht. Kõnnib pikal sirgel sammul mööda tänavat […]. – Favoriit 1995, 2
M. Mutt. Väikeklassika paneb kukalt kratsima. – Teater. Muusika. Kino 1995, 4
Persona grata: Katri Kaasik-Aaslav. Intervjueerinud R. Weidebaum. – Teater. Muusika. Kino 1996, 3
K. Herkül. Vera, Barbaara, Craig, Grotowski, Kantor, Stein… – Teater. Muusika. Kino 1996, 4
K. Kaasik-Aaslav. Katri, päiksekiir ja maailm. Intervjueerinud R. Weidebaum. – Eesti Päevaleht, 20. september 1996
Ü. Tonts. Elamus elusatest inimestest. – Teater. Muusika. Kino 1997, 2
M. Kapstas. Hedda ja Hamleti vahel. – Teater. Muusika. Kino 1997, 2
M. Balbat. Teadus ja kunst ühes magistritöös koos. – Kultuurileht, 14. märts 1997
M. Mutt. Heinrich enne Indrekut. – Sirp, 30. mai 1997
K. Kaasik-Aaslav. Lavastaja küpseb nagu õun. Intervjueerinud K. Pärn. – Pühapäevaleht, 12. oktoober 1997
A. Vaarik. Näitleja vajab lavastajat. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1998, 2
K. Kaasik-Aaslav. Noor lavastaja ei lahku teatrist. – Sirp, 13. veebruar 1998
M. Unt. Mõnes kunstiliigis liitub vabadusega ka kohustusi. – Sirp, 20. veebruar 1998
G. Kordemets. Teater, mille olemine on talumatult kerge. – Teater. Muusika. Kino 2000, 4
K. Aaslav-Tepandi. Lavastaja ja õpetaja: elu peab teatrisse läbi murdma. Intervjueerinud A. Keil. – Postimees, 4. august 2005
M.-A. Kärmas. Ühe lavastaja mõttematkad. – Anne 2005, 9
E. Arujärv. Tammsaare „Juudit” – jõhkruse ja kurbuse polüfoonia. – Teater. Muusika. Kino 2006, 11
A. Saro. Katri Aaslav-Tepandi pikk tee düünides koos Erna Villmeriga. – Sirp, 14. märts 2008
M. Visnap. Erna Villmer – esimene haritud eesti näitlejanna. – Sirp, 14. märts 2008
Katri Aaslav-Tepandi. Intervjueerinud K. Orro. – Lavakooliraamat. 2. Tallinn, 2010
T. Minnik. Katri Aaslav-Tepandi: surijate saatmine on minu igapäev. – Eesti Päevaleht, 20. november 2020
E. Naab, K. Aaslav-Tepandi. Elu armastuse poolel. Intervjuu Katri Aaslav-Tepandiga. – Kirik ja Teoloogia, 2021, 1
Б. Тух. Четыре поколения. – Современная драматургия 2004, 2

Välislinke

Siin ja praegu: Katri Kaasik-Aaslav-Tepandi. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2000)
Katri Aaslav-Tepandi Eesti Teadusinfosüsteemis

ETBL, 2014 (T. Truuvert); täiendatud 2021