Komissarov, Luule

Luule Komissarov (aastani 1964 Proos, aastani 1969 Laanet, aastani 1974 Paljasmaa; 11. VIII 1942 Haapsalu), näitleja. Eesti Teatriliidu (1966) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2014 auliige). Isa ekspediitor, ema lasteaiakasvataja. Olnud abielus Aivo Paljasmaaga ja Kalju Komissaroviga.

Lõpetas 1961 Lihula Keskkooli ja 1965 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1965–92 Noorsooteatris ja aastast 1996 Ugalas, vahepeal vabakutselisena. Esinenud estraadil ja Eesti Raadio meelelahutussaadetes, mänginud filmis („Metskapten”, 1972; „Naine kütab sauna”, 1979; „Karoliine hõbelõng”, 1985; „See kadunud tee”, 1991, kõik Tallinnfilm), telelavastustes („Kala neljale”, 1979; „Lehekandja nr. 17”, 1980; „Lumekuninganna”, 1986; „Väikevend ja Karlsson katuselt”, 1988; „Härra Lapsti lasteteater”, 1993–96) ja teleseriaalides („Õnne 13”, aastast 1993).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1983). Oskar Lutsu huumoripreemia 2003. Eesti Näitlejate Liidu auraha 2016. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2004). Viljandi linna elutööpreemia (2016).

Osi

  • Anka (Andrejevi ja Mikiveri Otsustage meie üle, inimesed, 1965)
  • Majasokk (Lindgreni, Mikiveri ja Oidi Väikevend ja Karlsson katuselt, 1967, ja Karlsson tembutab jälle, 1972)
  • Roxane (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1968)
  • Tiina (Kitzbergi Libahunt, 1968)
  • Alison (Osborne’i Vaata raevus tagasi, 1971)
  • Valeria (Žuhhovitski Isekeskis, ingliteta, 1971)
  • Dunjaša (Tšehhovi Kirsiaed, 1971)
  • Anna Schilling (Broszkiewiczi Kuuenda raamatu lõpp, 1973)
  • Margareta (Kilveti Oh armastus, sina kallis magus mesi…, 1973)
  • osaline (Undi Good-bye, baby, 1975)
  • Evi/Eeva (Undi Peaproov, 1977)
  • Elja Smirnova (Petruševskaja Cinzano, 1978)
  • Maša (Tšehhovi Kajakas, 1978)
  • N. K. Krupskaja (Šatrovi Sinised hobused punasel luhal, 1980)
  • Õpetaja (Razumovskaja Armas õpetaja, 1981)
  • Nataša Golubeva (Gelmani Silmast silma kõigiga, 1982)
  • Eléonore (Jamiaque’i Härra Amilcar, 1983)
  • Naine (Gelmani Pink, 1984)
  • Eleanor (Goldmani Lõvi talvel, 1985)
  • Valgre ema (Saare Valge tee kutse, 1985)
  • Madeleine Béjart (Bulgakovi Molière, 1987)
  • Lydia Lee (Christie Mõrv jõuluööl, 1989)
  • Martine (Molière’i Arst vastu tahtmist, 1990)
  • Halie (Shepardi Maetud laps, 1994 Noorsooteatris)
  • Paula (Örkény Kassimäng, 1994 Salong-Teatris)
  • Linda (Milleri Proovireisija surm, 1996)
  • Hanna Kennedy (Schilleri Maria Stuart, 1997)
  • Anna Pavlovna (Tolstoi Elav laip, 1998)
  • Leena (Kivastiku Õnne, Leena!, 1999)
  • Margaret (Williamsoni Sõbrad ja raha, 1999)
  • proua Chasen (Higginsi ja Carrière’i Harold ja Maude, 2000)
  • Zoja Viktorovna (Razumovskaja Prantsuse kired Moskva lähistel, 2001)
  • Filumena Marturano (De Filippo Abielu Itaalia moodi, 2001)
  • missis Durrell (Durrelli ja Suumani Minu pere ja muud loomad, 2002)
  • krahvinna de la Roche-Piquet (Schmitti Don Juani öö, 2003)
  • Arina Panteleimonovna (Gogoli Naise võtmine, 2004)
  • Anne-Mai (Vetemaa Püha Susanna ehk Meistrite kool, 2005)
  • Zenta (Zālīte Sirelikassid, 2007)
  • Hilkka Karlsson (Kylätasku Runar & Kyllikki, 2007)
  • Serts (Reza Kunst, 2008)
  • Fonsia Dorsey (Coburni Džinnimäng, 2008 Komöödiateatris)
  • Maarika (Blomi Maakad, 2010)
  • Ema (Peltola Väike raha, 2011)
  • Ida (Menchelli Kalmistuklubi, 2012)
  • Evelyn Townsend (Home’i Vana õngitseja, 2013, Ugala ja Kuressaare Linnateatri ühistöö)
  • Paruniproua (Õnnepalu Sajand, 2013)
  • Mari (Tammsaare ja Parksepa Vanad ja noored, 2013)
  • Maggie (Morgani Lovesong. Ühe armastuse lugu, 2014)
  • Kõrboja Madli (Tammsaare ja Lennuki Kõrboja perenaine, 2016)
  • Agnes Borck (Bergmani, Aedmaa ja Puki Vanaema ja Issand Jumal, 2016)

Kirjandus

  • P. Pii. Tegelikkuse tulnukad. Või kuidas? – Sirp ja Vasar, 11. detsember 1981
  • M. Balbat. Gelman & Komissarov. – Sirp ja Vasar, 19. november 1982
  • P. Pii. Tõeliselt hea komöödia. – Sirp ja Vasar, 27. mai 1983
  • F. Šubin. Kahekesi pingil. – Sirp ja Vasar, 6. juuli 1984
  • S. Kiin. Laulikud laval. – Teater. Muusika. Kino 1986, 6
  • Näitleja Luule Komissarov: Minu 1. Intervjueerinud I. Drikkit. – Postimees : Extra, 7. august 1999
  • J. Allik. Luule Komissarov kütab prantsuse kirgi. – Lava, 30. märts 2001
  • K. Kivi. Proosaline Luule. – Eesti Naine 2002, 2
  • J. Paet. Vastu tahtmist näitlejaks. – Elukiri 2004, 4
  • L. Komissarov. Lihtsalt Lull. Intervjueerinud H. Sibrits. – Postimees : Arter, 19. veebruar 2005
  • B. Püve. Luule Komissarov. – Eesti Ekspress, 8. september 2005
  • A. Tuuling, I. Lepik. Ma jutustan teile oma loo. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri teisest lennust. Tallinn, 2006
  • Luule Komissarov: Poksist on saanud mu suur lemmik. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 6. november 2008
  • M. Balbat. Lavastus, mis püsib kahel näitlejatööl. – Sirp, 6. jaanuar 2012
  • A. Viira. Luule Komissarov: Näitemäng ei meeldinud mulle nooruses mitte üks põrm. – Õhtuleht, 8. august 2015
  • M. Haav. Plikaliku energiaga daam, kuradikesed silmis. – Postimees, 13. august 2015
  • Luule Komissarov: Küll on tore, kui vanemat inimest ka meeles peetakse!. Intervjueerinud A. Viira. – Õhtuleht, 28. märts 2016
  • Luule Komissarov: ootan päevi, kui ei pea öösärgist üldse välja tulema. Intervjueerinud U. Nõu. – Eesti Päevaleht : LP, 27. mai 2016
  • Luule Komissarov 75: mul siiani süda puperdab üllatuse eest... – Postimees, 11. august 2017

Välislinke

Anka – Luule Laanet, Trifon Budoragin – Tõnu Mikk, taga Enn Kraam, Helgi Ilo jt. Andrejevi ja Mikiveri „Otsustage meie üle, inimesed” (Noorsooteater, 1965)

Baron von Tuuros – Rudolf Allabert, Margareta – Luule Paljasmaa, August von Blentheim – Tõnu Mikk. Kilveti „Oh armastus, sina kallis magus mesi…” (Noorsooteater, 1973)

Charlotte Heckendorf – Ita Ever, Cäcilie Heckendorf – Luule Komissarov, Clementine Heckendorf – Ines Aru. Kohlhaase ja Zimmeri „Kala neljale” (Eesti Televisioon, 1979)

ETBL, 2000 (A. Kreem); täiendatud 2017 (T. Truuvert)