Unt, Mati

Mati Unt (1. I 1944 Voore vald – 22. VIII 2005 Tallinn), kirjanik ja lavastaja. Eesti Kirjanike Liidu (1966), Teatriliidu (1969) ja Lavastajate Liidu liige (1992). Isa talunik ja meierei raamatupidaja, ema arveametnik. Oli 1965–68 abielus Ela Tomsoniga, 1968–72 Mare Puusepaga ning aastast 1983 kirjaniku ja jumestuskunstniku Lii Undiga, vahepeal elukaaslane Kersti Kreismann.

Lõpetas 1962 Tartu 8. Keskkooli ja 1967 ajakirjanduse erialal Tartu Riikliku Ülikooli.

Oli 1966–72 Vanemuise ja 1975–81 Noorsooteatri kirjandusala juhataja (tegi ka lavastusi), 1981–92 Noorsooteatri ja 1992–2003 Draamateatri lavastaja, vahepeal ja hiljem vabakutseline.

Kirjutas romaane („Sügisball”, 1979; „Öös on asju”, „Doonori meelespea”, mõlemad 1990; „Brecht ilmub öösel”, 1997), jutustusi ja novelle (teatriteemaline „Via regia”, 1975; „kogumikud "Kuu nagu kustuv päike", 1971; "Must mootorrattur", 1976; "Räägivad ja vaikivad", 1986), alates aastast 1965 ka näidendeid, teatri- ja filmikriitikat ning esseistikat (kogumikud „Kuradid ja kuningad”, 1989; „Theatrum Mundi", 2004), filmistsenaariume („Surma hinda küsi surnutelt”, 1978, „Saja aasta pärast mais”, 1987, mõlemad Tallinnfilm) ja dramatiseeringuid, tõlkis näidendeid jm teoseid (Anatoli Salõnski „Maria”, 1971; Eugenio Barba „Paberlaevuke”, 1999).

Oli 2005 Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Temast on ilmunud mälestusteraamat „Undi-jutud” (2008), tehtud dokumentaalfilm „Unditund” (2015).

Tunnustusi

Lavastusi

Lavastaja Mati Unt ja Sarah Bernhardt'i osatäitja Hilja Varem lavastuse „Päike ja mina” proovis (Noorsooteater, 1987)

  • luuleõhtud Suits pööriöö luhtadelt, Juhan Liivi loomingust (1967 Vanemuises), Hamleti laulud (1978) ja Kas mõistab järeltulev sugu, uus kauge seltsimees? (1979)
  • Tolstoi ja Undi Rästiku pihtimus (1979)
  • Tammsaare ja Undi Ma armastasin sakslast (1980)
  • Lermontovi ja Undi Meie aja kangelane (1980)
  • Dostojevski ja Undi Pihtimus allilmast (1981)
  • Dumas' ja Undi Kameeliadaamid (1981)
  • García Lorca Bernarda Alba maja (1982)
  • Goethe Torquato Tasso (1982)
  • Lutsu Kapsapea ja Kalevi kojutulek (1983)
  • Keyesi Lilled Algernonile (1983)
  • Strindbergi Võlausaldajad (1983 Endlas)
  • Schilleri Röövlid (1983 Vanemuises)
  • Tikkaneni ja Undi Sajandi armastuslugu (1984)
  • Undi Vaimude tund Jannseni tänaval (1984 Endlas)
  • Ibseni Kummitused (1984)
  • Murrelli Päike ja mina (1987, Vene Draamateatris 1988)
  • Strindbergi Preili Julie (1987)
  • Saluri Minek (1988 Soome Rahvusteatris)
  • Genet’ Toatüdrukud (1988)
  • Mrożeki Tango (1989)
  • Raudsepa Vedel vorst (1989)
  • Pinteri Sünnipäevapidu (1990)
  • Witkiewiczi Väikeses häärberis (1990)
  • Mrożeki Portree (1990 Soome Rahvusteatris)
  • Tuglase ja Undi Helene, Marion ja Felix (1990)
  • Tammsaare ja Undi Priius – kallis anne ja Taeva kingitus (1991)
  • Haveli Largo desolato (1991 Draamateatris)
  • Weissi Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel (1992 Noorsooteatris)
  • Ghelderode Vägeva vikatimehe võidukäik (1992 Draamateatris)
  • Mishima Proua de Sade (1992 Draamateatris)
  • Molière’i Naiste kool (1993)
  • Söderbergi Gertrud (1993)
  • Wedekindi Lulu (1994)
  • Gombrowiczi Iwona, Burgundia printsess (1994 Vanemuises)
  • Mameti Oleanna (1995)
  • Tammsaare ja Undi Taevane ja maine armastus (1995 Vanemuises)
  • Ibseni Nukumaja ehk Norbert (1995, televersioon 1998)
  • Corneille’ Näitleja näitab ja vaataja vaatab ehk Illusioon (1996)
  • Dorsti Härra Paul (1996)
  • Anouilh’ ja Undi Lõoke taeva all (1997 Vanemuises)
  • Grillparzeri Esiema needus (1997)
  • Hamleti tragöödia, Undi proosatekst Shakespeare’i järgi (1997 Vanemuises)
  • Shakespeare’i Kuningas Richard Kolmanda tragöödia (1998)
  • Lutsu ja Undi Täna õhta kell kuus viskame lutsu (1998)
  • Becketti Lõppmäng (1999)
  • Gombrowiczi ja Undi Laulatus (2000 Vanemuises)
  • Bulgakovi ja Undi Meister ja Margarita (2000 Vanemuises)
  • Pinteri Majahoidja (2001 Rakvere Teatris)
  • Tšehhovi Kirsiaed (2001 Vanemuises)
  • Mrożeki Tango (revisited) (2002)
  • Undi Hot (Shakespeare'i Othello järgi, 2002 Von Krahli Teatris)
  • Vahingu Potteri lõpp (2002 Vanemuises)
  • Undi Vend Antigone, ema Oidipus (2003 Vanemuises)
  • Johni ja Rice’i Aida (2003 Vanemuises)
  • Undi Stiil ehk Mis on maailma nimi (2003 Von Krahli Teatris)
  • Kivirähki Romeo ja Julia (2004 Vanemuises)
  • Vahingu Suvekool (2004 Rakvere Teatris)
  • Ibseni Ehitusmeister Solness (2004 Vanemuises)
  • Rubinšteini Deemon (2005 Endlas, koostöös XXI Sajandi Orkestriga)
  • Dorfmani Surm ja tütarlaps (2005 Draamateatris)

Näidendeid, dramatiseeringuid, kompositsioone

  • See maailm või teine (1966)
  • Phaethon, Päikese poeg (1968)
  • Charley tädi (Thomase järgi, 1970)
  • Südasuvi 1941 (Kuusbergi järgi, 1970)
  • Punamütsike (1973)
  • Kolm põrsakest ja hea hunt (1973)
  • Epp Pillarpardi Punjaba potitehas (Vallaku järgi, 1974)
  • Good-bye, baby (1975)
  • Tinasõdur, baleriin ja siga (Anderseni järgi, 1976)
  • Kümme neegrit (Christie järgi, 1976)
  • Madame Kollontai (1977)
  • Peaproov (1977)
  • Doktor Noormanni kirjasõprade kokkutulek (1979)
  • Gulliver ja Gulliver (Swifti järgi, 1979)
  • Vennad Lautensackid (Feuchtwangeri järgi, 1985)
  • Tuleingel (Kitzbergi järgi, 1993)
  • Graal! (2001)

Kirjandus

  • V. Vahing. Noor Unt. Tallinn, 2004; 2. tr Tallinn, 2016
  • Undi-jutud: mälestusi Mati Undist. Koostaja K. Kesküla. Tartu, 2008
  • M. Mutt. M. Undi kahest luulelavastusest: [Hamleti laulud, Kas mõistab järeltulev sugu…]. – Kultuur ja Elu 1978, 12; Kõik on üks ja seesama / M. Mutt. Tallinn, 1986
  • J. Viiding. Mati Undi juures. – Teatrimärkmik 1980
  • M. Lauristin. Mati Unt. – Eesti noori kunstimeistreid. Koostaja J. Allik. Tallinn, 1980 (sama inglise ja saksa keeles)
  • M. Unt. „Mulle meeldib kunstilise ruumi organiseerimine…”. Intervjueerinud H.-K. Hellat. – Sirp ja Vasar, 19. august 1983 
  • A. Heinapuu. Igaühele midagi. Üks aspekt Mati Undi 1984. aasta lavastustest. – Teatrielu 1984
  • J. Ruus. M. Undi estica mundi: [Kapsapea, Kalevi kojutulek]. – Teater. Muusika. Kino 1984, 7
  • M. Berg. Pisarad vaataja silmis…: [Vaimude tund Jannseni tänaval]. – Teater. Muusika. Kino 1985, 6
  • L. Vellerand. …Muie vaataja suunurgas: [Vaimude tund Jannseni tänaval]. – Teater. Muusika. Kino 1985, 6
  • M. Unt. Küsimisi ja kostmisi. Intervjeerinud J. Sang. – Looming 1985, 7
  • M. Visnap. Öised pihtimusvisiidid Noorsooteatris. – Õhtuleht, 26. oktoober 1985
  • M. Visnap. Kes kellele liiga teeb?: [Kummitused]. – Teater. Muusika. Kino 1986, 4
  • J. Sang. Päripidi vastukarva. Tallinn, 1987
  • P.  Kruuspere. Mati Undi dramaturgilised tekstid. Tallinna periood: empiiriline katse. – Keel ja Kirjandus 1988, 1
  • A. Heinapuu. Puškin on surnud! – Teater. Muusika. Kino 1988, 3
  • K. Uibo. Matiundilik „Vedel vorst”. – Reede, 19. jaanuar 1990
  • Vastab Mati Unt. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1990, 4
  • M. Visnap. Võrgutava suitsiidimeistri käevangus. Aga kuhu?: [Väikeses häärberis]. – Teater. Muusika. Kino 1991, 2
  • R. Schutting, G. Schutting. Unt – vana ja uus: [Priius – kallis anne, taeva kingitus]. – Päevaleht, 2., 3. märts 1991
  • J. Allik. Tammsaare sotsiaalses ajas ja teatraalses ruumis: [Priius – kallis anne, taeva kingitus]. – Teater. Muusika. Kino 1991, 8
  • A. Heinapuu. Mis on revolutsioonil tegemist inimesega?: [Priius – kallis anne, taeva kingitus].  – Teater. Muusika. Kino 1992, 1
  • M. Valgemäe. Tukla(hunt) ja maised naised: [Helene, Marion ja Felix]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 7
  • L. Tormis. Linnulennult Undist ja naistest: [Proua de Sade]. – Teater. Muusika. Kino 1993, 2
  • A. Ots jt. Viimane tango: [Tango]. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 27. veebruar 1993 
  • K. Sisask. „Naera aga naera, parter!”: [Naiste kool]. – Teater. Muusika. Kino 1993, 11
  • M. Visnap. Vaarik, Unt ja „Naiste kool”. – Teater. Muusika. Kino 1993, 11
  • M. Unt. Memuaare. – Teater. Muusika. Kino 1993, 12
  • M. Mutt. Mälestusi ja mõlgutusi Mati Undist. – Looming 1994, 1
  • M. Berg, V. Gross, H.-K. Hellat. Mida arvatakse Mati Undist? – Keel ja Kirjandus 1994, 1 
  • M. Unt. 49-ne Unt. Intervjueerinud Õ. Kahu. – Favoriit 1994, 1
  • O. Remsu. Puudutus muudab kullaks. – Sirp, 7. jaanuar 1994 
  • A. Vaarik. Mati Unt, teatrimees. Intervjueerinud M. Balbat. – Sirp, 7. jaanuar 1994  
  • M. Unt. Sala-Hamlet poola dramaturgiast: [Iwona, Burgundia printsess]. Intervjueerinud A. Tonts. – Postimees, 12. aprill 1994  
  • M. Unt. „Kes ei pinguta, sel ei saagi hästi minna”. Intervjueerinud A. Kivi. – Eesti Sõnumid, 19. november 1994
  • Mati Unt. Intervjueerinud U. Ott. – Carte blanche. Tallinn, 1995
  • L. Tormis. Sink sale proo: [Taevane ja maine armastus]. – Teatrielu ’95
  • M. Visnap. Lavastajatest – alfabeetiliselt, kuid vabalt. – Teatrielu ’95
  • L. Vellerand. Sajandilõpu veidrad lahkumised. – Teater. Muusika. Kino 1995, 5
  • M. Visnap. Ahistatud, represseeritud jänkide maailm ja meie: [Oleanna]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 5
  • M. Kivastik. Unt tuleb välja mõelda: [Taevane ja maine armastus]. – Kultuurileht, 17. mai 1996
  • M. Unt. Mulle ei meeldi äärmised äärmused. Intervjueerinud M. Balbat. – Kultuurileht, 16. august 1996 
  • M. Kivastik. Näitleja vaatab: [Illusioon]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 11
  • L. Vellerand. Unt ja Dorst on taas Draamateatris: [Härra Paul]. – Kultuurileht, 15. november 1996
  • Thespis: meie teatriuuendused 1972/73. Tartu, 1997
  • J. Juhanson. Fragmente fragmentaariumist ehk Sulg ei tule enam kummardama: [Hamleti tragöödia]. – Teatrielu ’97
  • M. Kivastik. Põlen, ei põle, põlen, ei põle?: [Lõoke taeva all]. – Eesti Ekspress, 24. jaanuar 1997 
  • Ü. Tonts. Jeanne on Antigone õde: [Lõoke taeva all]. – Teater. Muusika. Kino 1997, 4
  • L. Vellerand. Saatusetragöödia kummitusprojektiks: [Esiema needus]. – Sirp, 20. juuni 1997 
  • M. Unt. Apokriiva Thespisele. – Teater. Muusika. Kino 1997, 10
  • M. Visnap. Hamlet Undi kastmes: [Hamleti tragöödia]. – Teater. Muusika. Kino 1998, 1
  • Andrus Vaarik – Mati Unt: näitleja ja lavastaja suvedialoog. – Sirp, 6., 13., 19. august 1999
  • T. Sillaste jt. Kolm tundi laulatuseta: [Laulatus]. – Teater. Muusika. Kino 2000, 6
  • M. Unt. Inimkond postapokalüptilisel teel. Intervjueerinud V.-S. Maiste. Postimees : Kultuur, 24. detsember 1999
  • Mati Unt. – Lavastajaraamat : 12 intervjuud Eesti lavastajatega. Tallinn, 2001
  • P.-R. Purje. Koduhoidjad: [Majahoidja]. – Teater. Muusika. Kino 2001, 10
  • S. Põdersoo, A. Pilv. Näitlemise piiripealsusest: [Stiil ehk Mis on maailma nimi?, Meister ja Margarita]. – Teatrielu 2003
  • M. Mutt. „Hot” Von Krahlis. – Sirp, 5. aprill 2002
  • M. Mutt. Lavastaja laskumine stiihiasse: [Potteri lõpp]. – Sirp, 24. mai 2002
  • O. Karulin. Mati Unt. – Eesti dramaturgia 10 aastat. Tallinn, 2005
  • Ü. Tonts. „Ehitusmeister Solness” aastal 2004. – Teater. Muusika. Kino 2005, 2
  • T. Hirv. Eksperiment „Unt ooperisse” õnnestus: [Deemon]. – Muusika 2005, 7
  • T. Kaalep. Geenius lahkub lõplikult. – Eesti Ekspress, 25. august 2005
  • [Nekroloog]. – Sirp, 26. august 2005
  • H. Liivrand. Lisandusi Undi teatrile. – Eesti Ekspress : Areen, 30. august 2007
  • O. Karulin. Mees kassi varjuga. – Sirp, 5. september 2008
  • A. Lill. Kreeka tragöödia mütoloogilised arhetüübid Mati Undi pilgu läbi: [Vend Antigone, ema Oidipus]. – Looming 2012, 12
  • A. Valton. Mati Undist. – Artikleid, ettekandeid. Tallinn, 2014
  • L. Epner. Mati Unt. – Eesti sõnateater 1965–1985. I. Tallinn, 2015
  • L. Priimägi. Unti välja kutsudes: [Unditund]. – Sirp, 2. oktoober 2015
  • A. Ruben. Undi lapsesilmad vaatasid jälle meisse: [Unditund]. – Teater. Muusika. Kino 2016, 2
  • A. Saro. 101 Eesti teatrisündmust. Tallinn, 2017
  • L. Epner. Mati Undi teatrimängud. – Mängitud maailmad. Tallinn; Tartu, 2018
  • Я. Аллик. Молодежный театр Калью Комиссарова. – Театр 1982, 7
  • М. Очаковская. Поиски гармонии. – Театральная жизнь 1982, 22
  • Л. Веллеранд. Режиссер находит свою пьесу. – Советскя Эстония, 8 марта 1985 
  • М. Унт. Я убежденный индивидуалист. Интервьюировала Р. Неймар. – Таллинн 1990, 5
  • М. Унт. Кошка в джунглях. Интервьюировала Р. Кречетова. – Театральная жизнь 1996, 3
  • Б. Тух. Новое поколение выбирает. – Таллинн 1996, 3/4

Välislinke

Lermontovi ja Undi „Meie aja kangelane” (Grušnitski – Paul Laasik, Petšorin – Andres Ots). Noorsooteater, 1980

Undi „Vaimude tund Jannseni tänaval” (Lydia Koidula – Helle Kuningas, Aino Kallas – Siina Üksküla, Muuseumitöötaja – Rein Laos). Endla, 1984

Tammsaare ja Undi „Priius – kallis anne” (Otstaavel – Paul Laasik, Indrek – Jaan Tätte). Noorsooteater, 1991

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2020 (T. Truuvert)