Kreismann, Kersti

Kersti Kreismann (25. I 1947 Tali küla), näitleja. Eesti Teatriliidu (1973) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993). Andres Raagi ema. Olnud Mati Undi elukaaslane. 

Lõpetas 1965 Kilingi-Nõmme keskkooli, töötas 1965–68 kirjastuses Eesti Raamat ja õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, lõpetas 1972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud aastast 1972 Eesti Draamateatris. Mänginud kuuldemängudes („Duell”, 1971; „Odüsseia, 1980; „Mu pilges õnn, 1982; „Anonüümkirjad, 1982; „Armastus, 1983; „Valged ööd, 1984), telelavastustes („November mere ääres, 1972; „Ööbikute öö, 1975; „Koidu eel, 1977, „Truu naine, 1982; „Lugu N. linna kirurgiast, 1984; „Kohtume alleel, 1989; „Eeskujulik teenijanna, 1990), teleseriaalides („Salmonid, 1993–95; „M Klubi, 1996–98; „Kodu keset linna, 2003–11; „Elu keset linna, 2012–13; Briti sari „Inspektor Banks, 2015) ja filmides („Jõulud Vigalas, 1980; „Perekonnapildid, 1989; „Rahu tänav, 1991, kõik Tallinnfilm; „Libahundi needus, 2005, Shop of Dreams, Eesti Televisioon; „Surnuaiavahi tütar, 2011, Estinfilm, Content Providers). Tuntud luuleesitajana, lugenud raadios järjejutte.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1988). Ants Lauteri preemia 1977, naisnäitleja auhind 2002, 2004 ja 2013. Riigivapi IV klassi teenetemärk 2006. Karl Adra nimeline auhind (2016).

Osi

  • Maie ja Emsi (Raudsepa Mikumärdi, 1972, diplomilavastus Draamateatris)
  • Tiina (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
  • Kadri (Vetemaa Õhtusöök viiele, 1972)
  • Irina (Tšehhovi Kolm õde, 1973)
  • Vennanaine (Saluri Külalised, 1974)
  • Liisa (Gorki Päikese lapsed, 1976)
  • Kõrboja Anna ja Eevi (Tammsaare ja Trassi Kõrboja peremees, 1977)
  • Karin (Tammsaare ja Satsi Lunastus (Karin ja Indrek), 1977 Ugalas)
  • Ophelia (Shakespeare’i Hamlet, 1978)
  • Seitse (Viidingu ja Rätsepa Olevused, 1980)
  • Rosa Luxemburg (Słojewska Alati teie Rosa, 1980 Noorsooteatris)
  • Lavinia (O’Neilli Elektra saatus on lein, 1981 Noorsooteatris)
  • Olja (Razumovskaja Armas õpetaja, 1982 Noorsooteatris)
  • Juudit (Tammsaare Juudit, 1983 Ugalas)
  • Tiina (Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm, 1984)
  • Ainikki (Kivi ja Sipari Kullervo, 1985)
  • proua Keeney (O’Neilli Õli, 1985)
  • Miriam Aarons ja preili Watts (Boothe’i Naised, 1986)
  • Rita (Russelli Rita koolitus, 1987)
  • Chantal (Genet’ Palkon, 1988)
  • Elsa (Fugardi Teekond Mekasse, 1989)
  • Nicole (Molière’i Kodanlasest aadlimees, 1990)
  • proua Smith (Ionesco Kiilaspäine lauljanna, 1991)
  • Anna Petrovna (Tšehhovi Ivanov, 1992)
  • Trude (Walseri Toalahing, 1992)
  • Ema (Kõivu Tagasitulek isa juurde, 1993)
  • Linda Koval (Raua ja Pedajase Kirves ja kuu, 1994)
  • Lotte Schoen (Shafferi Leekrüübe, 1995)
  • Celia ja Sylvie (Ayckbourni Intiimsed tehingud, 1996)
  • Heli ja Imbi (Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad, 1997)
  • proua Nickleby (Dickensi ja Edgari Nicholas Nickleby elu ja seiklused, 1997)
  • Marianne (Bergmani Stseenid ühest abielust, 1997)
  • Yorgi hertsoginna (Shakespeare’i Kuningas Richard Kolmanda tragöödia, 1998)
  • Joyce ja paavst Johanna (Churchilli Tipptüdrukud, 1998)
  • Minna (Kõivu Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta, 1999)
  • Martha Brewster (Kesselringi Pihlakavein, 2000)
  • Leena Tuisk (Ranneti Kadunud poeg, 2001, näitlejaauhind)
  • Karen (Margulies’ Õhtusöök sõpradega, 2001)
  • Nora (Mrożeki Tango, 2002)
  • Maret (Kivirähki Eesti matus, 2002)
  • Helene Alving (Ibseni Kummitused, 2003)
  • Ida (Kõivu Finis nihili, 2004)
  • Giséle (Grumbergi Õmblejannad, 2005)
  • Gustava Sinclaire või majoriproua Samzelius (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 2006)
  • Sonja Serebrjakova (Frieli Järelmäng, 2006, ka lavastaja koos Martin Veinmanniga, kunstnik ja muusikaline kujundaja)
  • proua Sorby (Ibseni Metspart, 2007)
  • Tiiu (Sinissaare Pärija, 2008, Loomine)
  • Véroniqué Houllié (Reza Tapatöö jumal, 2008 Kuressaare Linnateatris)
  • Lettice Douffet (Shafferi Leekrüübe, 2008)
  • Eduviges Dyada (Rulfo ja Vihmari Pedro Páramo, 2009)
  • Gunhild Borkman (Ibseni John Gabriel Borkman, 2010)
  • Gertrude Stein (Wellsi Gertrude Stein saatjaga, 2010 Mõisateatris)
  • leedi Catherine Champion-Cheney (Maughami Ring, 2011, Kell Kümme)
  • Anna Jedlikova (Edgari Nelipühad, 2012)
  • Hilpi (Ruohoneni Yksine, 2012 Kuressaare Linnateatris, näitlejaauhind)
  • Kirsti Lindholm (Ahlforsi Tuhk ja akvaviit, 2013)
  • Suur Mamma (Williamsi Kass tulisel plekk-katusel, 2014)
  • Eha (Keräneni ja Vihmari Kuldne Lurich, 2014)
  • Aila (Lonka Laulud halli mere äärest, 2015)
  • Marianne (Bergmani Saraband, 2017)

Helikandjaid

Kirjandus

  • M. Kilumets, K. Kreismann. Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul. Tallinn, 2008
  • J. Allik. Tuhkatriinu? – Teatrimärkmik 1976/77
  • R. Neimar. Lambi valgussõõr laes. – Sirp ja Vasar, 22. aprill 1977
  • L. Vellerand. Karin. – Kultuur ja Elu 1978, 8
  • S. Endre. Vaadates silma. – Teatrimärkmik 1980
  • M. Balbat. Eesti noori kunstimeistreid 2. Tallinn, 1985 (sama inglise, saksa ja vene k)
  • L. Vellerand. Sina pead täiskasvanuks saama… – Teater. Muusika. Kino 1988, 9
  • Ema ja poeg – Kersti Kreismann ja Andres Raag. Intervjueerinud T. Kruus. – Postimees, 10. juuli 1993
  • K. Kreismann. Kammitsatest vabaks. Intervjueerinud T. Väljaste. – Favoriit 1995, 2
  • K. Herkül. Marie est malade ehk Ainult keel teeb inimese vabaks ja ajalugu annab talle kuuluvuse. – Teater. Muusika. Kino 1995, 12
  • Vastab Kersti Kreismann. Intervjueerinud J. Allik. – Teater. Muusika. Kino 1997, 1
  • K. Herkül. Tema majesteet komödiant. – Eesti Ekspress, 24. jaanuar 1997
  • K. Kreismann, A. Vaarik. Eestlaste armastusest ja seksuaalsusest. Intervjueerinud R. Veidebaum. – Eesti Päevaleht, 22. märts 1997
  • M. Mutt. Mehe ja naise suur tants. – Sirp 21. november 1997
  • K. Kreismann. Kured tagasi, ilmad head. Intervjueerinud  M. Mutt. – Sirp, 6. aprill 1999
  • M. Kapstas. Näitlejanna iga lavastaja paati. – Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 2000
  • M. Kilumets. Tere K.K.! – Eesti Naine 2001, 3
  • I. Palli. Olin püüdlik ja usin... – Kodukolle 2004, 5
  • M. Kask. Nädal möödub draamateatris Kersti Kreismanni taktikepi järgi. – Postimees : AK : arvamus, kultuur, 20. jaanuar, 2007
  • Undi-jutud. Koostaja K. Kesküla. Tartu, 2008
  • M. Kilumets. Kreispass Kerstiga. – Eesti Naine 2008, 12
  • E. Pormeister. Kersti Kreismanni tundeline teekond mööda kõrrepõldu. – Sirp, 3. jaanuar 2009
  • R. Reiman-Männiste. Tunded, mis toidavad kaua. – Kodutohter 2009, 12
  • K. Kreismann. Kersti päev muusikas. Intervjueerinud T. Efert. – Aplaus 2012, 2
  • K. Kross. Kersti Kreismann – ilus ja isikupärane. – Mood 2013, 1
  • Kersti Kreismann: „Minevik on minu ümber, minuga koos ja ka mu unenägudes”. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 9. märts 2013
  • J. Kulli. Kersti Kreismann: „Suur aitäh sulle, armas Kuressaare Linnateater!”. – Õhtuleht, 8. märts 2013
  • E. Ellermaa. Mati Unt Mustamäe majarägastikus. – Elukiri 2014, 9

Välislinke

Kadri – Kersti Kreismann, Ilmar – Raivo Trass. Vetemaa „Õhtusöök viiele”. (Draamateater, 1972).

Johan – Martin Veinmann, Marianne – Kersti Kreismann. Bergmani „Saraband”. (Draamateater, 2017).

ETBL, 2000 (P.-R. Purje); täiendatud 2015 (T. Truuvert).