Aaloe, Ülev

Ülev Aaloe (17. XII 1944 Tallinn – 23. VII 2017 Tallinn), dramaturg, tõlkija ja teatritegelane. Eesti Ajakirjanike Liidu (1973), Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse ja Eesti Teatriliidu (1977) ning Kirjanike Liidu liige (1990). Ago Aaloe vend. Isa Otto Aloe.

Lõpetas 1962 Tallinna 21. Keskkooli ja 1968 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna soome-ugri keelte eriharu, õppis samas fakultatiivselt rootsi keelt, 1970 täiendas end rootsi keele ja kirjanduse alal Svenska Instituteti stipendiaadina Stockholmi Ülikooli juures. Oli 1966–77 Eesti Raadio rootsikeelsete saadete toimetaja, tehes kaastööd ka Eesti Raadio teistele toimetustele ja Eesti Televisioonile, 1977–82 Kultuuriministeeriumi Teatrite Valitsuse repertuaarikolleegiumi peatoimetaja, 1982–91 ja 1997–98 Endla dramaturg ning 1991–97 kunstiline juht. Töötas 1999 Draamateatri dramaturgina. Oli 1999­–2003 Vanalinnastuudio ja 2003–06 Tallinna Linnateatri kirjandusala juhataja, 2006–09 Ugala dramaturg, hiljem vabakutseline. Olnud 1986–93 ühtlasi Kirjanike Liidu Kirjandusbüroo direktor ja aastail 1994–2012 Eesti Teatri Agentuuri  kunstinõukogu liige ja juhatuse esimees. Töötanud mittekoosseisulise õppejõuna Tallinna Ülikoolis. Kirjutanud teatrialaseid artikleid, juhtinud Eesti Televisioonis teatrisaateid. Koostanud novelli- ja näidendivalimikke. Tõlkinud kokku üle 120 näidendi ja üle 30 raamatuna avaldatud ilukirjandusliku teose – peamiselt rootsi (näiteks Per Olov Enquisti „Magnetisööri viies talv”, 1975; Torgny Lindgreni „Mao tee kalju peal”, 1987; Ingmar Bergmani „Pühapäevalapsed”, 1997, „Erakõnelused”, 1998 ja „Hea tahe”, 1999), aga ka soome (Miika Nousiaineni „Vaarikalaevukesepõgenik”, 2013), taani (Villy Sørenseni „Kummalised lood”, 1976) keelest. Näidendeid tõlkinud ka norra, vene ja inglise keelest. Tõlkinud eesti näidendeid ja teatritekste rootsi keelde (A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1983; Vaino Vahingu ja Madis Kõivu „Faehlmann”, 1983; Oskar Lutsu ja Kalju Komissarovi „Nukitsamees”, 1994). Koostanud ja tõlkinud soomerootsi novellivalimiku „Vastutus” (1977), antoloogia „Taani novell” (1978) jne.

Aleksander Kurtna nimeline auhind 1992 ja 2011, ajakirja Looming proosatõlkepreemia 1998, Rootsi Akadeemia tõlkeauhind 2001, Rootsi Näitekirjanike Liidu aastaauhind 2002, Põhjatähe I järgu orden Rootsi kirjanduse vahendamise eest (2006), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2009). 

Tõlkeid

• A. Strindberg. Valitud näidendid. I, II. Tallinn, 1984, 1999 (ka koostaja)
• P. O. Enquist. Tribaadide öö. Pildimeistrid. Tallinn, 2002
• L. Norén. Öö päeva ema. Vaikne muusika. Tallinn, 2004
• I. Bergman. Lärmab ja veiderdab. Tallinn, 2007
• I. Bergman. Sügissonaat. Tallinn, 2008
• A. Strindberg. Üksi. Tallinn, 2012
• A. Strindberg. Hullu mehe kaitsekõne. Tallinn, 2015

• Enquisti Ilvese tund  (1991 Noorsooteatris, rootsi keelest)
• Ahlforsi ja Bargumi Kas Kongos on tiigreid? (1991 ja 2003 Vanalinnastuudios, rootsi keelest)
• Söderbergi Gertrud (1993 Draamateatris, rootsi keelest)
• Noréni Ja anna meile varjud (1993 Draamateatris, rootsi keelest)
• Kerni, Hammerstein II ja Ferberi Teatrilaev (1992 Endlas, inglise keelest)
• Waltari Käbi kukub (1992 Endlas, soome keelest)
• Cowardi Üleannetu vaim (1994 Endlas, 2010 pealkirja all „Püha müristus” Vana Baskini Teatris, inglise keelest)
• Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga (1994 Endlas, 2006 Draamateatris, rootsi keelest, ka dramatiseeringu autor)
• Göthe Koeratopis (1995 Endlas, rootsi keelest)
• Garpe Kõik need päevad ja ööd (1996 Endlas, rootsi keelest)
• Ibseni Rahvavaenlane (1999 Draamateatris, norra keelest)
• Lassila Igiliikur (2000 Kuressaare Linnateatris, soome keelest)
• Nilssoni Mädarõikamaa (2001 Vanemuises, rootsi keelest)
• Whartoni ja Berqvisti Birdy (2005 Tallinna Linnateatris, rootsi keelest)
• Lagerlöfi ja Tunströmi Troll-Poiss (2005 Nukuteatris, rootsi keelest)
• Peltola Soome hobune (2007 Draamateatris, koos V. Taroga, soome keelest)
• Jevreinovi ja Gredeby Kõige tähtsam (2008 Draamateatris, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXIV lennu diplomilavastus, vene ja rootsi keelest)
• Lundáni Tarbetud inimesed (2009 VAT Teatris, soome keelest)
• Emanuelssoni Vaata, ma kukun (2011 Tallinna Linnateatris, rootsi keelest)
• Peltola Väike raha (2011 Ugalas, soome keelest)
• Ahlforsi Tuhk ja akvaviit (2013 Draamateatris, rootsi keelest)
• Ahlforsi Illusionistid (2014 Ugalas, rootsi keelest)
• Kaartineni Amalia (2015 Ugalas, soome keelest)

Kirjandus

• Üks päev nagu kaks. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Kommunist, 29. märts 1984
• Pärnu Draamateatri kirjandusala juhataja Ülev Aaloe. Intervjueerinud M. Tiks. – Teater. Muusika. Kino 1988, 6
• Vastab Ülev Aaloe. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1994, 12
• A. Alas. Ülev Aaloe 50. (Väike pihtimus). – Looming 1994, 12
• Ülev Aaloe soliidne skoor. – Kultuurileht, 16. detsember 1994
• Olen siin sellepärast, et teie siin olete! Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 22. detsember 1994
• U. Reinmaa. Saaga maa ja mere tagant. „Gösta Berlingi saaga” Pärnu Endlas. – Postimees, 27. jaanuar 1995
• O. Volmer. „Gösta Berlingi saagast” Pärnu teatris. – Kultuurileht, 3. märts 1995
• G. Kordemets. Inimvaimu põrgulik jõud ja taevalik sära. – Pühapäevaleht, 29. juuli 1995
• P.-R. Purje. Saaga Pärnu südasuvevalguses. – Eesti Päevaleht, 29. juuli 1995
• Eesti kirjarahva leksikon. Koostaja O. Kruus. Tallinn, 1995
• M. Visnap. „Endla” – kuurortlinna või Pärnu teater. – Teater. Muusika. Kino 1996, 6
• Tõlk ja Endla teatri kirjandusala juhataja Ülev Aaloe: kuum suvi oli tõlketööks viljakas. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 30. oktoober 1997
• Täna juubeldab maailm – Ingmar Bergman saab 80. Pärnu mees Ülev Aaloe on kuulsuse ka eestlastele armsaks tõlkinud. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees,14. juuli 1998
• Ülev Aaloe 55. – Postimees, 17. detsember 1999
• H. Rebane. Tõlge kui luule ja uurimus. – Sirp, 8. september 2000
• Sünnipäevakink Ülev Aaloele. – Postimees, 11. detsember 2004
• I. Palli. Ülev Aaloe: Kahe väikse sutsaka eest maksti väga hästi. – Maaleht, 18. november 2010
• G. Kordemets. Intiimseid üksikasju saja-aastase Endla eraelust. – Teatrielu 2011

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T456

Välislink

• Tõlkijad. Ülev Aaloe. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1992)