Osvald Tooming (26. I 1914 Jädivere küla, Vigala vald – 6. VI 1992 Tartu), kirjanik, Jaan ja Peeter Toominga isa.

Õppis Raeküla ja Väike-Maarja algkoolis 1921–27, Rakvere (1928–31, heideti välja kommunistliku tegevuse eest) ja Tapa Ühisgümnaasiumis 1931–32. Oli Rakveres ajakirjanik (1936-40 Virumaa Teataja toimetuses) ja tegi kaastööd Tallinna väljaannetele. Õppis 1936–39 Tartu ülikoolis õigusteadust. Oli 1940–41 Rahva Hääle ja Sirbi ja Vasara vastutav sekretär. Saksa okupatsiooni ajal 1941–42 oli vangis. Töötas 1945–47 Rahva Hääle ja 1947–50 Loomingu toimetuses, 1951–55 oli Nõukogude vangilaagris ja Kirovi oblastis asumisel, pärast seda elas kutselise kirjanikuna pikka aega Haljalas, hiljem Viljandis ja Kolga-Jaani lähedal.

Avaldanud 1940. aastatest realistlikku ajakajalist, sageli kõlbelisi konflikte vaatlevat lühiproosat, romaane, näidendeid ja loodushoiuainelist publitsistikat, kirjutas teatritele dramatiseeringuid ja filmistsenaariume.

Eesti Kirjanike Liidu liige (1947–50 ja 1955–92)

Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliige (1966).

Eesti NSV riiklik preemia (1949).

Tööpunalipu orden (1950).

Välislingid

• Osvald Tooming Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Osvald Tooming Eesti monumentide e-kataloogis