Loit, Uno

Uno Loit (30. IV 1925 Tapa – 2. XI 1984 Kihnu), näitleja. Eesti NSV Teatriühingu liige (1948–69). Isa raamatupidaja, ema Lydia Liblikmann. Olnud abielus Herta Elviste ja Lia Tarmoga.

Lõpetas 1943 Tallinnas tööstuskooli, õppis 1943–45 Riiklikus Draamastuudios. Töötas 1945–47 Draamateatris, 1947–52 ja 1958–69 Endlas (viimases ka lavastanud), oli 1969–78 Pärnu Rajooni Kultuurimaja direktor. Mänginud filmis („Pimedad aknad”, 1968, Eesti Telefilm; „Mis juhtus Andres Lapeteusega?”, 1966, „Keskpäevane praam”, 1967, mõlemad Tallinnfilm; „Tahan uskuda”, 1965, Dovženko‑nimeline stuudio; „Punane väljak”, 1970, Mosfilm; „Varastatud rong”, 1970, Bulgaaria).

Lavastusi

  • Kaugveri Kõrgeim määr (1965, mängis Sõdurit)
  • Lācise ja Kaugveri Kaluri poeg II (1966, mängis Oskarit)
  • Schwarzi Isemoodi tüdruk (1968)

Osi

  • Turkka (Pakkala Parvepoisid, 1948)
  • Võllamäe Päärn (Vilde ja P. Rummo Mahtra sõda, 1952)
  • Mäeotsa Peeter (Koidula Säärane mulk, 1958)
  • Fouquier (Feuchtwangeri Lesk Capet, 1959)
  • Tammaru peremees (Kitzbergi Libahunt, 1961)
  • Novikov (Aljošini Palat, 1962)
  • Becker (Karvaši Püha öö, 1963)
  • Oskar (Lācise ja Särevi Kaluri poeg I, 1964)
  • doktor Sagamore (Shaw’ Naismiljonär, 1966)
  • Kreutzwald (Undla‑Põldmäe Viru laulik ja Koidula, 1967)
  • Georges (Cocteau’ Hirmsad vanemad, 1968)
  • Boriss Glebov (Arbuzovi Pihtimuste öö, 1968)

Kirjandus

  • S. Levin. Suuri kordaminekuid väikestes osades. – Pilt ja Sõna 1965, 11
  • U. Loit. Kivi kotti! Intervjueerinud A. Vinn. – Pärnu Kommunist, 6. veebruar 1966
  • V. Jallas. Punaarmeelane Uno Parts ehk pärnulane Uno Loit. – Pärnu Kommunist, 6. aprill 1971

Ludmilla – Asta Talpsepp, Šablov – Uno Loit. Ostrovski „Hiline armastus”. (Endla, 1948)

Fouquier – Uno Loit. Feuchtwangeri „Lesk Capet“. (Endla, 1959)

Justiina – Hilja Varem, dr. Stenius – Uno Loit. Wuolijoki „Justiina“. (Endla, 1960)

Mary Tudor – Ellen Alaküla, Simon Renard – Uno Loit. Hugo „Mary Tudor”. (Endla, 1967)

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2017