soopart

Soopardi emaslind

soopart, pahlsaba-part (Anas acuta; ingl pintail, vn шилохвость), Holarktise suur ujupart, eriti arvukas on ta Euraasia metsatundras, kuid kohatakse ka tundra ja metsavööndi ning metsastepivööndi veekogude ääres. Soopart on levinud ka Põhja-Ameerika kesk- ja loodeosas.

Isane on emasest märksa suurem, olles 61–76 cm pikkune, tiiva siruulatusega 80–95 cm. Isasel on pikk ja terav saba, emasel pikk kael, ka nokk on tal üsna pikk. Sööb valdavalt taimset toitu. Pesa on maapinnal taimede varjus, vooderdatud paksu udusulekihiga. Kurnas on 7–10 muna (mõnikord ka rohkem). Euroopa pardid talvitavad põhiliselt Lääne- ja Lõuna-Euroopas jõesuudmealadel, luhtadel ja paduritel. Põhjamaadel tähtis jahilind.

Eestis on soopart haruldaseks jäänud haudelind, kuid tavaline läbirändaja. Pesitseb luhaniitudel ja madalsoodel taimestikurohkete veekogude ääres, mõningal määral ka rannaniitudel ja saartel. Soopart saabub meile aprilli I poolel ja lahkub septembris-oktoobris. Mõnikord on jäänud ka talvitama. Looduskaitse II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohualdiste kategooria liik.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• hanelised
• merelinnud
• part
• partlased
• veelinnud

Kirjandus

• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

• Soopart veebisaidil eElurikkus
• Soopart veebisaidil LuontoPortti (inglise keeles)