Laur, Hugo

Hugo Laur (20. III 1893 Käru küla, Salla vald, Simuna kihelkond – 30. XII 1977 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934), Eesti NSV Teatriühingu asutajaliige (1945; 1950–53 juhatuse esimees) ja Eesti Kinoliidu liige (1959). Isa metsavaht.

Õppis 1907–10 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, 1911–13 Riias ehituskoolis ja 1913–14 arhitektuuri erialal professor Berlofi eratehnikumis. Töötas 1911–18 Riias, Muhus ja Tallinnas ehitustehnikuna ja arhitektina. Lavateed alustas 1912 Riia eesti seltsis, oli 1918–49 Estonia ja 1949–65 Draamateatri näitleja ning 1948–50 ühtlasi Eesti Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud (aastast 1949 dotsent). Mängis külalisena enamikus Eesti teatreis, esines balletis, operetis, estraadil ja Eesti Raadios (kuuldemänge: „Surnud hinged”, 1952; „Südamemurdumise maja”, 1957) ja estraadikavades. Mängis Eesti Televisioonis („Avarii”, 1959) ja filmis („Kire lained”, 1930, Berliin; „Elu tsitadellis”, 1947, Lenfilm; „Valgus Koordis”, 1951, „Tagahoovis”, 1956, „Jääminek”, 1962, kõik Eesti Telefilm; „Maja düünides”, 1963, Läti). Tegutses ka lavastajana, dekoraatorina ning deklamatsiooni- ja jumestusõpetajana („Praktilisi nõuandeid näojumestamiseks”, Teater 4–5, 1935). Käis 1930. aastail riigivanema stipendiaadina õppereisil Saksamaal ja Austrias. Eesti NSV Ülemnõukogu liige (1951–54).

Autasud

Lavastusi

Osi

Johann – Hugo Laur. Goetzi „Koer ajus (Menagerie)“ (Estonia, 1920)

Ruggieri – Hugo Laur. Devere’i „Navarra Henrik“ (Estonia, 1921)

Lible – Hugo Laur. Lutsu ja Luige „Kevade“ (Draamateater, 1954)

Soin – Hugo Laur. Lutsu ja Särevi „Tagahoovis“ (Draamateater, 1955)

  • Korobkin, Hlopov ja Ossip (Gogoli Revident, 1918, 1936 ja 1949)
  • Vaida Jaan (Kitzbergi Enne kukke ja koitu, 1919)
  • Küüslauk (Kitzbergi Laurits, 1920)
  • Johann (Goetzi Koer ajus (Menagerie), 1920)
  • Ruggieri (Devere´i Navarra Henrik, 1921)
  • Isa (Lutsu Sootuluke, 1923)
  • Harpagon (Molière’i Ihnus, 1923)
  • Jago (Shakespeare’i Othello, 1924)
  • Osias (Tammsaare Juudit, 1924)
  • Saaremaa Priidu (Kitzbergi Püve talus, 1925, 1929 ja 1934)
  • Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1927, 1931 ja 1938)
  • Andreas (Raudsepa Sinimandria, 1927)
  • Topias (Kivi Nõmmekingsepad, 1927, 1942 ja 1960)
  • Quasimodo (Hugo Pariisi Jumalaema kirik, 1927 Tallinna vene teatris)
  • Asser (Raudsepa Siinai tähistel, 1928)
  • Trinculo (Shakespeare’i Torm, 1929)
  • Kreon (Grillparzeri Medea, 1930)
  • Švejk (Hašeki ja Põldroosi Vahva sõdur Švejk, 1930 Tallinna Töölisteatris)
  • Joosep (Raudsepa Vedelvorst, 1932)
  • Tobias (Shakespeare’i Mida soovite, 1935 ja 1943)
  • Jüri Tomusk (Raudsepa Mikumärdi, 1936)
  • Pearu (Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu, 1938, ja Vargamäe vanad ja noored, 1959)
  • Tääker (Kivika ja Annisti Nimed marmortahvlil, 1939)
  • Prohhor Hrapov (Gorki Vassa Železnova, 1941 ja 1950)
  • Orgon (Molière’i Tartuffe, 1941)
  • Matthias Clausen (Hauptmanni Enne päikese loojangut, 1943)
  • Polonius (Shakespeare’i Hamlet, 1945)
  • Värihein (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1946)
  • Lautri Peeter (Hindi Tagaranna meeste kalakuunar, 1947)
  • Serebrjakov (Tšehhovi Onu Vanja, 1951)
  • Sauna-Madis (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1951, 1958 ja 1966)
  • Gornostajev (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1952)
  • Lible (Lutsu ja H. Luige Kevade, 1954, Lutsu ja Särevi Suvi, 1960, ja Tootsi pulm, 1961)
  • Soin (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1955)
  • kapten Shotover (Shaw’ Südamemurdumise maja, 1957)
  • Punttila (Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti, 1958)
  • Pihiisa Domingo (Schilleri Don Carlos, 1965)

Helikandjaid

  • The Baltic Discography, lk. 31, 33
  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke I, II (LP, 1974)
  • Oskar Luts (LP, 1987)

Kirjandus

  • H. Lumet. Eesti NSV rahvakunstnik Hugo Laur. Tallinn, 1966
  • E. J. Voitk. Mees, kes tahtis ehitada. Hugo Lauriga vestlemas. – Esmaspäev, 28. märts 1938
  • Ed. R. [E. Reining]. Hugo Lauri loomingulisest profiilist. – Teater 1939, 2
  • H. Laur, F. Moor, M. Luts jt. Deklamaatoreil on sõna! – Teater 1940, 4
  • V. Mettus. „Mul on hea süda“. Hugo Laur Prohhor Hrapovina. – Teater 1940, 8/9
  • V. Insel [S. Levin]. Hugo Laur 35 aastat laval. – Tallinna Teatrid 1953, 6
  • A. Särev. Hugo Laur. – Sirp ja Vasar, 15. märts 1968
  • L. Krigul. Hugo Laur 75-aastane. – Edasi, 7. aprill 1968
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975; Tallinn, 2007
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 6. jaanuar 1978
  • K. Kask. Mänguraamat on sulgunud. – Sirp ja Vasar, 6. jaanuar 1978
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1979
  • .K. Kiisk, J. Orgulas, A. Orav. Juttu 100-aastasest Hugo Laurist kunagiste noorte näitlejatega. Intervjueerinud K. Orro. – Teater. Muusika. Kino 1993, 3
  • M. Mikiver. „Aeg on sinu kaaluja!“. – Sirp, 19. märts 1993
  • K. Haan. Hugo Laur 100 ehk näitleja kõikideks aegadeks. – Õhtuleht, 19. märts 1993
  • J. Rebane. „...Kuidas need teatriasjad seal nüüd ka on?“. – Rahva Hääl, 20. märts 1993
  • A. Pulver. Näitleja, kellest ei saanud arhitekti. – Virumaa Teataja, 11. aprill 1998
  • Л. Божич. Жизнь, как сказка. – Cоветская Эстония, 7 апреля 1968

Isa – Hugo Laur, Pime (Soovaim) – Sergei Herman. Lutsu „Sootuluke“ (Estonia, 1923)

Piibeleht – Hugo Laur, Vestman – Paul Pinna. Vilde „Pisuhänd“ (Estonia, 1927)

Joosep – Hugo Laur, Maali – Meta Luts. Raudsepa „Vedelvorst“ (Estonia, 1932)

Mari – Aino Talvi, Sauna-Madis – Hugo Laur. Tammsaare ja Särevi „Vargamäe“ (Draamateater, 1958)

Hertsog Alba – Alfred Rebane, Pihiisa Domingo – Hugo Laur. Schilleri „Don Carlos” (Draamateater, 1965)

Hugo Laur

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2017