Kask, Teet

Teet Kask (8. V 1968 Pärnu), tantsija, koreograaf, lavastaja. Olnud Eesti Teatriliidu liige (1989). Vanaisa Aleksander Kask.

Lõpetas 1986 Tallinna Koreograafiakooli (erialaõppejõud Frunze Stepanjan), 2005 Londoni Linnaülikooli magistriõppe Trinity Labani koreograafia erialal. Töötanud 1986–89 Estonias, 1989–90 Stockholmi Kuninglikus Balletis ning 1990–2003 Oslos Norra Rahvusballetis balletiartistina. Asutanud oma tantsutrupi. Teinud tantsijana koostööd mitme koreograafiga: Mai Murdmaa, Glen Tetley, Jiři Kylián, Mats Ek jt. Aastast 1996 (esimene tantsulavastus „Time to…”, Erkki-Sven Tüüri muusika, 1996 Norra Rahvusballetis) töötanud ka vabakutselise lavastaja ja koreograafina, teinud lavastusi Norra Rahvusballetis, Norra Rahvusooperi balletikoolis, Oslo Kunsti  Kõrgkoolis, Moskva Suures Teatris, Moskva Noorsooteatris, Pompidou keskuses Pariisis, Bonnie Bird teatris ja The Place teatris Londonis, Thbilisis Gruusia Riiklikus Ballettis, Kaunase Riiklikus Muusikateatris, Itaalias Milano teatris, Eesti teatrites jm. Loonud lavastustele koreograafiat, teinud ka tantsufilme. Aastast 2017 töötanud koreograafina Itaalias Milano balletiteatris Balletto di Milano.

Olnud Valgete Ööde Festivali / White Nights Festival (2005 ja 2006 Pärnus) kunstiline juht ja produtsent, Jõhvi Balletifestivali (2012) ja Saaremaa Ooperipäevade (2013) kunstiline juht jne. Osalenud projektis „Eesti tantsib” tantsu autorina (2018).

Hobitegevus: fotograafia ja joonistamine.

Norra ooperi- ja balletiklubi aastapreemia 1997.

Osi

  • tantsija (Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm, 1984 Draamateatris)
  • Franz (Delibes’i Coppélia, 1985, Tallinna Koreograafiakool Estonias)
  • Šokolaad (hispaania tants) ja Jäätis (trepakk) (Tšaikovski Pähklipureja, 1987)
  • Espada (Minkuse Don Quijote, 1988, Oslos 1990)
  • Wilfried ja Metsnik (Adami Giselle, 1988)
  • Rotbart (Tšaikovski Luikede järv, 1988)
  • Mees (Tormise Eesti ballaadid, 1989)
  • Kaks solisti (Murdmaa Nostalgia (Kirgastumine), Pärdi muusika,1989)
  • White (Monotones, Satie’ muusika, 1991)
  • Tybalt (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1992)
  • Surm (Viis viimast laulu, R. Straussi muusika, 1992)
  • Oidipus (Sfinx, Martinů muusika, 1993)
  • Munch (Amori ja Psyche vahel, Søderlindi muusika, 1994)
  • Noor abielumees (La Ronde, Korngoldi muusika, 1995).

Lavastusi

  • Fluxus, E.-S. Tüüri muusika (2002 Vanemuises)
  • Lille Kurb nauding (2005 teatris Varius)
  • w.o.r.k.in progress I, Pärdi ja Sumera muusika (2007, Valgete Ööde Festival Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias)
  • Work in progress II, Pärdi ja Sumera muusika (2007, Valgete Ööde Festival Athena keskuses, ka kunstnik)
  • Isapuue, heli Kiwa (2011, Sõltumatu Tantsu Ühendus Teater NO99-s)
  • Tampopo, Pärdi muusika (2012, Gruusia Riiklik Ballett)
  • Rimski-Korsakovi Tsaari mõrsja (2013, Pärnu ooperifestival PromFest, Kaunase Riiklik Muusikateater ja Endla)
  • Go-mäng kahele, Sumera muusika (2014 Vanemuises)
  • Gurney Sylvia (2015 Draamateatris)
  • Anna Karenina (2015, Balletto di Milano)
  • Tšaikovski Luikede järv (2017, Balletto di Milano)
  • Steineri ja Mölderi Keres (2018, Eesti Muusika Päevade festival ja Vaba Lava)

Koreograafiat lavastustele

Kirjandus

  • T. Kask. Eesti noormees tantsib Norra Rahvusballetis. Intervjueerinud E. Vilgats. – Eesti Sõnumid, 3. august 1995
  • L. Teder. Teet Kase edu maailmas: [Ursula X]. –Sirp, 21. mai 1999
  • T. Šalda. Eesti tantsija vallutab maailma. – Sõnumileht, 12. august 1999
  • K. Garancis. Eesti koreograafid kui energiadoonorid: [Ursula X]. – Postimees, 19. november 1999
  • K. Garancis. Teet Kase uudisteos Oslos: [Shadowgraph]. – Sirp, 30. märts 2001
  • T. Kask. Mees, kes tulistab tantsupiltidega. Intervjueerinud K. Garancis. – Eesti Ekspress : Areen, 19. aprill 2001
  • K. Garancis. Maitseelamus Agape keskuses: [Lighthouse]. – Sirp, 13. juuli 2001
  • T. Kask. Elujaatav „Võlumägi”. Intervjueerinud T. Sinisaar. – Lava 2001, 9
  • P. Tali. Teet Kask sööb elu kuumalt. – Stiil 2001, 10
  • T. Tuumalu. Puhta tantsu pidu. – Postimees, 27. mai 2002
  • Tantsija Teet Kask jagab end Eesti ja Norra vahel. Intervjueerinud K. Nielsen. – Pärnu Postimees, 12. juuli 2002
  • K. Talts. Fluxus – tants läbi aja ja ruumi. – Sirp, 22. november 2002
  • V. Joamets. „Fluxus” - voog, mis algab pimedusest. – Muusika 2003, 3
  • H. Einasto. Geomeetrilised maastikud. Kolm näidet Teet Kase koreograafiast. – Teater. Muusika. Kino 2003, 4
  • M. Goltsman. Peegel, vari ja sisemine mina läbi tantsu ja hääle: [Amor Vincit Omnia]. – Teater. Muusika. Kino 2005, 8/9
  • A. Lass. Kask lahkab Labani põhimõisteid: [Kurb nauding]. – Eesti Päevaleht, 1. november 2005
  • Koreograaf Teet Kask mõtleb Eestisse naasmisele. Intervjueerinud E. Vilgats. – Pärnu Postimees, 11. november 2005
  • A. Villmann. Teet Kask – noor pensionär? – Linnaleht, 20. jaanuar 2006
  • M. Säde. Tantsiv kurbus Taevalaval: [Kurb nauding]. – Teater. Muusika. Kino 2006,  2
  • T. Kask. Miks rääkimine hõbe ja vaikimine kuld, küsib tants: [W.o.r.k in progress II]. Intervjueerinud T. Tuumalu. – Postimees, 6. september 2007
  • T. Laks. Teet Kask – sünteesija. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 3. mai 2008
  • Pealelend. Teet Kask. Intervjueerinud T. Kaugema. – Sirp, 4. veebruar 2011
  • Teet Kask – teel lihtsuse poole. Intervjueerinud R. Luik. – Postimees : Peegel,  [20.] mai 2011
  • T. Tuumalu. Gruusia baleriin tellis eestlaselt balleti. – Postimees, 16. märts 2012
  • Teet Kask: „Mina olen ju kass, kes kõnnib omapead. Või – Kask, kes kõnnib omapead.” Intervjueerinud A. Viira. – Õhtuleht, 5. oktoober 2013
  • Vastab Teet Kask. Intervjueerinud T. Hirv. – Teater. Muusika. Kino 2013, 11 
  • T. Kask. Sumera muusika – mõtteline tantsija. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 3. oktoober 2014
  • Koreograaf Teet Kask tõi Vanemuise lavale balleti Lepo Sumera muusikale. – Õhtuleht, 27. oktoober 2014
  • K. Garancis. Mäng üksildusega: [Go – mäng kahele]. – Sirp, 5. detsember 2014
  • T. Kask. A. R Gurney „Sylvia”. Intervjueerinud E. Paaver. – Eesti Draamateater 2015, 13 (aprill)
  • Teet Kask: „Nagu sina kehale, nii keha sulle tagasi.” Intervjueerinud J. Hellerma. – Eesti Ekspress, 13. mai 2015
  • Teet Kask Milanos: teatrihällis tehakse tööd suure kirega. Intervjueerinud K. Kressa. – Eesti Päevaleht, 16. november 2015
  • T. Kask. Veel viimaseid kordi sel suvel: Karenini reinkarnatsioon Tapal. – Eesti Ekspress, 29. juuli 2016
  • K. Toomemets. Teet Kasest saab koreograaf Milano balletiteatris! – Õhtuleht, 12. september 2017
  • Teet Kask toob Milanos lavastatud balleti Eestisse. – Postimees, 19. detsember 2017
  • E. Lagle, A. Ruusma. Piiritute valikute hoovuses hulpimise vaev: [Anna Karenina]. – Teater. Muusika. Kino 2018, 7/8
  • Teet Kask: tantsukunst võimaldab väikesest rahvast rääkida suurel areenil : [Keres]. Intervjueerinud K. Virro. – Eesti Päevaleht : LP, 1. september 2018
  • K. Kotta. Kui üldistuse asemele astub abstraktsioon: [Keres]. – Muusika 2018, 10
  • K. Garancis. Ideelt ja muusikalt uljas „Keres”. – Sirp, 12. oktoober 2018
  • G. Nõmm. Teet Kask: Keres jäi küll teiseks, aga rahva jaoks oli ta alati esimene. – Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaal, 3. september 2018
  • T. Kornsten. Teet Kask: „Jõhvi on fenomen ja meil võiks neid Jõhvisid rohkem olla!” – Põhjarannik, 29. jaanuar 2019

Välislinke

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2018 (E. Värk); täiendatud 2019