Rohumaa, Jaanus

Jaanus Rohumaa (30. IX 1969 Tartu), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu (1992) ja Lavastajate Liidu liige (1993). Isa ehitaja, ema insener. Olnud abielus Mae Kiviloga.

Lõpetas 1987 Tartu 8. Keskkooli, õppis 1987–88 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat, lõpetas 1992 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri. Täiendanud end 1999 Londonis Royal Court Theatre’i lavastajate ja näitekirjanike õpikojas. Töötanud 1992–2009 Tallinna Linnateatris lavastajana, õpetanud Viljandi Kultuurikolledžis, lavakunstikoolis ja Tallinna Ülikoolis, lavastanud ka kontserte. Olnud 2006–12 Eesti Vabariigi (EV) presidendi kultuurinõunik, 2007–09 EV 90. aastapäeva töörühma ja valitsuskomisjoni liige ning 2009–11 Tallinna kultuuripealinna programmijuht, juhtinud aastast 2012 Riigikantseleis EV 100. aastapäeva korraldustoimkonda. Mänginud teleseriaalides („M Klubi”, 1996–99; „Alpimaja”, 2012; „Viimane võmm”, 2014–15) ja filmis („Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”, 2011, Kuukulgur Film). Kirjutanud näidendeid ja päevalehtedes arvamusartikleid, avaldanud raamatu „Ainus ja igavene elu. Ühe lavastuse lugu” (2013). Euroopa Kultuuriparlamendi liige (2009).

Tunnustused

  • noore näitleja aastapreemia 1993
  • lavastajapreemia 1995
  • Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali aastapreemia 1996
  • Ants Lauteri lavastajapreemia 1997
  • Suure Vankri auhind 1997
  • Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium „Ela ja sära” 2001
  • Eesti Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia 2005
  • Valgetähe V klassi teenetemärk (2004)

Osi

  • Alfred Allmers (Ibseni Väike Eyolf, 1990, diplomilavastus Ugalas)
  • Isa (Pirandello Kuus tegelast autorit otsimas, 1991, diplomilavastus Draamateatris)
  • Alan Strang (Shafferi Equus, 1992 Ugalas)
  • Vince (Shepardi Maetud laps, 1994)
  • Aramis (Dumas’ ja Nüganeni Kolm musketäri, 1995)
  • Luik (Egloffi Luik, 1995)
  • Aramis ehk abee d’Herblay (Dumas’ ja Nüganeni Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem, 2001)
  • Timusk (Tammsaare ja Nüganeni Tõde ja õigus. Teine osa, 2005)
  • David (Fowlesi ja Baskini Eebenipuust torn, 2005, Kell Kümme)

Lavastusi

  • Dostojevski ja Rohumaa Kosjakased 2, „Idioodi” ainetel (1991, diplomilavastus Ugalas, mängis Mõškinit)
  • Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (1992)
  • Saroyani Hei, on siin keegi? (1993)
  • Christie’ Hiirelõks (1993)
  • Visconti Rocco ja tema vennad (1994)
  • Impro 1 – Põhjakonn, Rohumaa kompositsioon Kreutzwaldi ainetel (1995)
  • Rohumaa ja Mari Tuulingu Ainus ja igavene elu (1996, preemia festivalil Draama ’96)
  • Mastersi ja Rohumaa Spoon River (1996, Viljandi Kultuurikolledži diplomilavastus Ugalas, Kultuurkapitali aastapreemia)
  • Rohumaa, Mari Tuulingu ja I. Olmaru Impro 2 – Nanseni pass (1996)
  • Stoppardi Arkaadia (1997, mängis Septimus Hodge’i, preemia festivalil Draama ’97)
  • Rohumaa ja Mari Tuulingu Öö hommik (1998)
  • McDonagh’ Connemara. Üksildane lääs (1999 Rakvere Teatris, ka muusikaline kujundus koos Üllar Saaremäega)
  • Tätte Sild (2000)
  • McDonagh’ Inishmaani igerik (2000)
  • Manni ja Kõivu Võlumägi (2001, ka helikujundus koos Jaan Tootsiga)
  • Brechti Hea inimene Sezuanist (2002, lavakunstikooli diplomilavastus Vanalinnastuudios, mängis Yang Suni)
  • Becketti Oodates Godot’d (2003, ka muusikaline kujundus koos Mirjam Tallyga)
  • Waugh’ ja Sinissaare Sebastian (2004, ka helikujundus koos Jaan Tootseniga)
  • Yeatsi ja Rohumaa Impro 3 – Punane Hanrahan (2005)
  • Rohumaa ja Sinissaare Genoom (2006)
  • Tammsaare ja Lennuki Vargamäe kuningriik (2006, Endla ja Rakvere Teatri ühistöö, ka liikumisjuht koos Teet Kasega)
  • M. Jonesi Kivid sinu taskutes (2007)
  • Jónassoni Murdlainetus (2008)
  • Kruusi, Rahmani, Samolbergi ja Rohumaa Noor Eesti (2011 Rakvere Teatris)
  • Kuurmaa ja Rohumaa Siddharta ehk Tema, kes jõudis kohale (2013 Salme kultuurikeskuses, rühmatöö, mängis Ingmarit)
  • Jalasto Jäämurdja sajand (2014, Lennusadama ja Eesti Meremuuseumi ühistöö)
  • Paasilinna Maailma parim küla (2015 Rakvere Teatris)
  • Shakespeare'i Suveöö unenägu (2016 Tallinna Linnateatris)

Kirjandus

  • J. Rohumaa jt. Eesti teatrikool: Juughsugh tähendab salakirjas 15. Intervjueerinud K. Kaasik-Aaslav. – Teater. Muusika. Kino 1992, 7
  • J. Rohumaa, K. Kaasik‑Aaslav. Mis üks aasta loeb. Intervjueerinud M. Kapstas. – Päevaleht12. juuni 1993
  • M. Visnap. Lavastajatest. Alfabeetiliselt, kuid vabalt. – Teatrielu 1995
  • G. Kordemets. Püha perekonna kaks kontseptsiooni. – Teater. Muusika. Kino 1995, 1
  • J. Rohumaa. Tundeline teekond suvisesse Euroopasse. Intervjueerinud K. Orro. – Teater. Muusika. Kino 1995, 2, 3
  • K. Sisask. Kuidas püüda Põhjakonna?  Kultuurileht, 21. aprill 1995
  • J. Rohumaa jt. Intervjuu romantiliste kangelastega. Intervjueerinud G. Kordemets. – Pühapäevaleht, 5. august 1995
  • Persona grata. Jaanus Rohumaa. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1995, 12
  • B. Tuch. Jaanus Rohumaa ja termodünaamika II seadus. – Teatrielu 1996
  • M. Kasterpalu. Tekst ainukordseks esitamiseks. – Teatrielu 1996
  • J. Rohumaa. Ainus ja igavene elu. Intervjueerinud K. Herkül. – Eesti Päevaleht29. märts 1996
  • L. Tormis. Siin ja praegu, igavesti. – Eesti Päevaleht, 7. mai 1996
  • Jaanus Rohumaa: ma ei saa teatrist üle ega ümber. Intervjueerinud A. Koppel. – Postimees19. oktoober 1996
  • Improviseeriv Rohumaa. Intervjueerinud L. Lomper. – Kultuurileht, 20. detsember 1996
  • J. Undusk. Sümpaatia kontra determinism: „Arkaadia” erootiline diskurss. – Teatrielu 1997
  • R. Saluri. Et in arcadia ego. – Teatrielu 1997
  • J. Rohumaa. „Teinekord tahakski olla neljas tornivaht vasakult”. Intervjueerinud R. Saaremäe. – Õhtuleht, 8. veebruar 1997
  • Ühesilbiline Jaanus Rohumaa. Intervjueerinud K. Herkül. – Eesti Ekspress, 21. märts 1997
  • L. Tormis. „Nanseni pass” kui võimalus. – Teater. Muusika. Kino 1997, 4
  • Jaanus Rohumaa. Intervjueerinud K. Garancis. – Sirp, 25. aprill 1997
  • I. Sillar. Arcadia. 1997. – Teater. Muusika. Kino 1997, 8/9
  • J. J. Leppik. Arvekirjade mäng. – Teater. Muusika. Kino 1998, 11
  • Ü. Põlma. Pimeduse lõpp on valguse algus. – Teater. Muusika. Kino 1998, 11
  • K. Herkül. Võitjad või tahtjad? Põlvkond, laine või isiksused? – Teatrielu 1999
  • M. Adorf. Kerjus ja prints. – Sirp, 11. juuni 1999
  • A. Laasik. Mõtleva näitleja taaka kandes. – Eesti Päevaleht, 30. september 1999
  • Jaanus Rohumaa: eksisteerib reaalne režiioskus, mida on võimalik õppida. Intervjueerinud K. Herkül. – Teater. Muusika. Kino 1999, 10
  • P.-R. Purje. „Olgu taevas su ees lahti enne, kui kurat sinu surma märkab”. – Teater. Muusika. Kino 2000, 3
  • M. Kruus. Kimp rahvuslikke sinilolli. – Teater. Muusika. Kino, 2000, 8/9
  • K. Herkül. Ilusate varvastega tüdruk. – Teater. Muusika. Kino 2001, 1
  • J. J. Leppik. Tuuled, lained ja uudised. – Sirp, 19. jaanuar 2001
  • P. Liiv. Jaanus Rohumaa teehakatusel teisele kaldale. – Sirp, 5. oktoober 2001
  • J. Kulli. „Inishmaani igerik” Linnateatris. – Teater. Muusika. Kino 2001, 6
  • E. Paaver. „Võlumägi”: romaan, dramatiseering, lavastus. – Teatri ja teaduse vahel. Tartu, 2002
  • J. Vallikivi. „Võlumäe” lavailm. – Teatri ja teaduse vahel. Tartu, 2002
  • M. Mutt. Ritter Hansu Võlumäe armastus. – Sirp, 25. jaanuar 2002
  • G. Kordemets. Kõrgmäestiku õhk on hõrk ja hõre. – Teater. Muusika. Kino 2002, 3
  • Ü. Aaloe. Vanalinnastuudio, Rohumaa ja üliõpilased. – Sirp, 8. märts 2002
  • K. Nõlvak. Hea olla ja edasi teenida. – Teater. Muusika. Kino 2002, 5
  • J. Rähesoo. Godot̀ ootamine segapaariti. – Teatrielu 2003
  • I. Sillar. Kas põgeneda on parem? – Teater. Muusika. Kino 2004, 8/9
  • A. Laasik. Briti aristokraadid käivad Linnateatri taevalaval alla. – Eesti Päevaleht, 4. november 2004
  • J. Kulli. Geenitehnoloogia imed teatrilaval. – Sirp, 5. mai 2006
  • M. Kolk. Kuningad otsivad lepitust Vargamäe väljade pääl. – Postimees, 20. juuni 2006
  • Maria Lee. Statistidest näitlejaiks. – Teater. Muusika. Kino 2007, 11
  • J. Kaus. Mitmetähenduslikkus ja ideoloogiad. – Sirp, 19. detsember 2008
  • M. Kask. Arbuusisuhkrus tekstitruult, aga mitte autoritruult. – Teater. Muusika. Kino 2009, 4
  • Jaanus Rohumaa. Intervjueerinud K. Orro. – Lavakooliraamat 2. Tallinn, 2010
  • V. Märka. Laps-Eesti nukutuba Rakvere teatriaias. – Sirp, 22. juuli 2011
  • Vastab Jaanus Rohumaa. Intervjueerinud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2012, 3
  • Jaanus Rohumaa: kritiseeritakse, et teha end tähelepanuväärseks. Intervjueerinud T. Tammeorg. – Eesti Päevaleht, 30. detsember 2013
  • V. Märka. Teine ja igavene elu. – Sirp, 7. veebruar 2014
  • Jaanus Rohumaa: Võiks teha üksteise kiitmise peo. Intervjueerinud M. Salu. – Eesti Ekspress, 17. juuni 2015
  • P.-R. Purje. Karuteene ja karu süda. – Sirp, 3. juuli 2015
  • Б. Тух. Князь Мышкин в боксерских перчаках: версия Лукино Висконти и Яануса Рохумаа: [Рокко и его братья]. – День за Днем, 4 ноября 1994
  • Б. Тух. Самый молодой лауреат. – День за Днем, 24 марта 1995
  • Б. Тух. Легенды сцены и чердака. – Вечерниие Вести,  24 мая 1996
  • Б. Тух. Второй закон термодинамики в переложении для театра.– Вести Неделя Плюс,  25 апреля 1997
  • М. Дмитревская. Вторая реальность. – Петербургский театральный журнал 1997, 13
  • Б. Тух. Солнечный мальчик эстонского театра: штрихи к портрету Яануса Рохумаа. – Петербургский театральный журнал 1999, 17
  • Б. Тух. Четыре поколения. – Современная драматургия 2004, 2

Välislinke

ETBL, 2000 (I. Sillar); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017