Eesti Meremuuseum
Eesti Meremuuseumi peahoone Tallinnas Pikal tänaval
Eesti Meremuuseum on asutatud 1935 Tallinnas, 1940 suleti, 1961 taasavati Eesti Riikliku Meremuuseumina Suure Rannavärava hooneis, praegust nimetust kannab aastast 1989. Muuseumi ülesanne on Eesti merendus- ja kalandusmaterjali kogumine, säilitamine, populariseerimine ja eksponeerimine ning merendusajaloo uurimine. Muuseumi fondide põhjal loodud püsiväljapanek kajastab Eesti meresõidu ja kalapüügi ajalugu esiajast tänapäevani. Aastast 1981 asub püsiekspositsioon suurtükitornis Paks Margareeta, meremuuseumi filiaalid on Miinimuuseum ja Lennusadam. Viimase territooriumil asuvad rahvusvaheliselt olulised arhitektuuri- ja ajaloomälestised – koorikbetoonist vesilennukite angaarid, kus eksponeeritakse ka allveelaeva Lembit. Sadamakai ääres on külastajatele avatud aurik-jäämurdja Suur Tõll. Kail seisavad veest välja tõstetuna kolm meremuuseumi laeva – piirivalvelaev Torm, miinilaev Kalev ja patrullkaater Grif. Mereekspeditsioonideks on muuseumil väike mootorlaev Mare.
Muuseumi kogudes on u 85 000 säilikut, külastajaid 2010. aastal 72 000 (sh filiaalide külastajad).
Direktoreid: Madis Mei (1935–40), Ants Pärna (1961–76 ja 1979–98), Urmas Dresen (aastast 1998).
 Miinimuuseumi ekspositsioon |  Eesti Meremuuseumi püsiekspositsioon |  Laeveksponaadid meremuuseumi filiaali Lennusadama kai ääres. Taamal jäämurdja Suur Tõll (Tallinna merepäevad 2011) |
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2012
