Suur Tõll
 |
| Nimi | Suur Tõll |
| Laeva tüüp | jäämurdja |
| Vette lastud | 1913 |
| Veeväljasurve | 4579 t |
| Pikkus | 75,6 m |
| Laius | 17,5 m |
| Süvis lastis | 6,8 m |
| Süvis praegu | 5,3 - 5,7 m |
| Peamasinate võimsus | 5800 ind hj |
| Sõukruvid | 2 sõukrivi ahtris, 1 vööris |
Suur Tõll, eesti jäämurdja; ehitatud 1914 Stettinis (Szczecinis) tööks Läänemere põhjaosas, peamiselt Soome lahes, ja Tallinna sadama teenindamiseks. Teda on mitu korda ümber ristitud: algne nimi Tsaar Mihhail Fjodorovitš muudeti pärast oktoobripööret Volõnetsiks (Volõõnia polgu auks, mis esimesena läks bolševike poolele). Osales 1918 Jääretkes ja sama aasta 23. märtsil hõivasid laeva soomlased, kes ristisid selle Väinämöiseks. Anti Tartu rahulepinguga Eestile ja nimetati Suureks Tõlluks. Teise maailmasõja algul oli selle kapten H. Tõnissoo, kes tegi laeva ja iseenda väga kuulsaks: läbi sakslaste miinitõkete ja õhurünnakute sooritati 6 reisi Tallinnast Leningradi, kusjuures Suur Tõll oli juhtlaev laevakaravanidele, millega evakueeriti tehaste seadmeid, mitmesugust varustust, eestlastest mobiliseerituid ja sõjaväge; viimasel retkel 28. augustil oli pardal ka osa Eesti NSV valitsusest. Meeskond viidi (25. X 1941) Leningradi blokaadist Uljanovskisse ja sealt tööpataljonidesse.
Oktoobris 1988 toodi Suur Tõll (Volõnets) Kroonlinnast Tallinna ja anti Eesti Meremuuseumile. Käis (puksiiris olles) juulis 1993 Kotka merepäevadel ja osales Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998. aastal. On esimene laev, millele taastatud Eesti Vabariigis anti lipupatent (patent nr 001; 1992. aastal).
Renoveerimine
Esimesed riiklikud investeeringud (3,5 miljonit krooni) laeva renoveerimiseks eraldati 1997. aastal, kui õnnestus teostada laeva dokkimine Balti Laevaremonditehases. Tööd on jätkunud kaptenisilla, peateki siseruumide ning masina- ja katlaruumide juures. Põhilised finantsid on saadud riigivahenditest, viimastel aastatel ka eraannetajatelt. Alates 26. I 2004 on laeva kaikoht Lennusadamas.
MerLe, 1996; muudetud 2012
