Lambakasvatus on loomakasvatusharu, mis tegeleb lambaliha, -villa, -karusnaha, -piima ja -rasva tootmisega. Enamikus lambakasvatusmaades on lambaliha peamine sissetulekuallikas. Lambaliha on õrn, peenekiuline ja kergesti seeduv, eriti väärtuslik on noorlamba- ehk talleliha. Lambavilla toodetakse enim Austraalias, Lõuna-Ameerikas ja USA lääneosariikides, lambapiima peamiselt Aasias, Euroopas ja Põhja-Aafrikas.

Eestis kasvatati 18. sajandil ja 19. sajandi algul põhiliselt kohalikke maalambaid, 19. sajandi II veerandist alates peamiselt peenvillalisi meriino lambaid, 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi algul lihalambaid, seejärel hakati kasvatama liha-villalambaid ja 1926. aastast on aretatud kohalikke lambatõuge (eesti tumedapealine lammas, eesti valgepealine lammas). Nüüdisajal peetakse Eestis poolpeenvillalambaid, tegutseb Eesti Lambakasvatajate Selts.

1939 oli Eestis 694 673 lammast ja saadi 1179 t villa, 1989 oli lambaid 134 300. 2003. aastaks oli lammaste arv vähenenud 30 400-ni (uttesid 20 600), villa saadi 57 t. 2007. aastal oli 83 180 lammast ja villa saadi 155 t. Lambaid peetakse põhiliselt taludes, jõudluskontrolli all oli 2003. aastal 46 karja (41 talukarja ja 5 ühistukarja).

Suvel sööb lammas peamiselt karjamaarohtu, talvel söödetakse talle heina või silo ja ka teravilja (oder, kaer), vähem juurvilja. Ute tiinus kestab 5 kuud, ühel poegimisel toob ta ilmale 1–3 talle. Talled võõrutatakse harilikult 3–4-kuiselt. Imevate tallede massi-iive on 250–300 g ööpäevas. Kuni 6 kuu vanuste noorlammaste nuumamisel kulub 1 kg juurdekasvuks 4–5 söötühikut sööta. Lambakarjas on harilikult 70% suguuttesid, 28% noorlambaid (nendest 95% utikuid ja 5% jäärikuid) ja 2% sugujääri. Ute ind kestab umbes 36 tundi ja kui utte ei viljastatud, kordub ind iga 16–17 päeva tagant. Täiskasvanud jäära paarituskoormus on 40-päevalise paaritusperioodi jooksul 35–50 utte, noorjääral 20–30 utte. Paaritusviisidest kasutatakse haarempaaritust, käestpaaritust ja vabapaaritust.

Eestis lamba- ja kitsekasvatusest saadavad lihakogused ei olnud kuni 2000. aastani nimetamisväärsed. 2000. aastal oli lambaid Eestis 31 400, neist 69% olid eesti tumedapealist ja 31% eesti valgepealist tõugu. Aastas saadi lambalt keskmiselt 3 kg villa. Alates 2005. aastast on lammaste ja kitsede arv Eestis kiiresti suurenenud. Lisaks teistele eesti lambatõugudele on taas hakatud kasvatama eesti maalammast. Lambaid kasvatati 2010. aastal kõige enam jätkuvalt Saaremaal – 13 412. Võrreldes 2009. aastaga langes Tartumaa lammaste arvukuselt kolmandalt kohalt viiendaks ja Harjumaa tõusis lammaste arvukuse osas kolmandaks. Kõige enam suurenes 2010. aastal lammaste arv Lääne-Virumaal – 1715 looma. Kitsi kasvatati kõige enam Pärnumaal (662) ja võrreldes 2009. aastaga kasvas seal ka kitsede arvukus kõige rohkem – 213 looma võrra. 2010. aastal kasvas nii lammaste ja kitsede arv kokku kui ka lihatoodang. Lamba- ja kitseliha toodang (eluskaalus) oli 1866 t, mis on 13% rohkem kui 2009. aastal. Lamba- ja kitseliha osatähtsus kogu lihatoodangust oli 1,7%. Tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapeti 4500 lammast ning saadi 85,7 t liha. Võrreldes 2009. aastaga suurenes tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapetud loomade arv 1400 ja saadud liha kogus 29,1 t võrra.

Loe seotud artikleid

• eesti maalammas
• eesti tumedapealine lammas
• eesti valgepealine lammas
• Eesti Lambakasvatajate Selts

Välislingid

• Lambakasvatus Eestis
• Lambad ja kitsed Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu kodulehel

EE 11, 2002; EME 2, 2009 (P. Piirsalu); muudetud 2011