eesti valgepealine lammas, liha-villalambatõug. Aretatud kohalikku parandatud valgepealist maalammast peamiselt ševioti, kuid ka romnimarši ja ildefransi tõugu lammaste ja soome lambaga ristates. Eesti valgepealiseks lambaks nimetati see tõug 1958. Valge poolpeen vill on 10–11 cm pikkune, selle peenusklass on 50–58. Sar­vedeta ja villata pea on keskmise suurusega, kael lühike ja jäme. Villata kehaosi katab lühike valge ohekarv. Looma rind on lai ja sügav, turi lihaseline, selg pikk ja sirge, jalad tugevad ja madalad, saba pikk ja seda katab vill. Eesti valgepealine lammas on varavalmiv. Täiskasvanud jäär kaalub ligikaudu 100 kg, utt 60–64 kg; aastane pügi vastavalt 5,5–6,0 ja 3,2–3,4 kg villa. Tõuaretust juhib Eesti Lambakasvatajate Selts. Eesti valgepealine lammas on vastu­pidav ja vähenõudlik, teda peetakse rohkem Kagu-Eestis ja saartel.

Loe täiendavalt artiklit Eesti lamba- ja kitsekasvatus.

EME 1, 2008 (E. Musto); muudetud 2011