Üksküla, Aarne

Aarne Üksküla (Aarne-Mati; 21. IX 1937 Tallinn), näitleja ja teatripedagoog. Eesti Teatriliidu (1963) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2006 auliige). Olnud abielus Siina Ükskülaga, aastast 1980 Maria Klenskaja elukaaslane. Sandra Uusbergi ja Kristjan Üksküla vanaisa.

Lõpetas 1956 Tallinna 7. keskkooli, õppis 1956–57 Tallinna Pedagoogilises Instituudis, lõpetas 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1961–68 Rakvere Teatris, 1968–78 Endlas, 1985–88 ja 1993–2002 Draamateatris ning 1988–93 Vanalinnastuudios, olnud 1978–2000 (vaheaegadega) ühtlasi lavakunstikooli õppejõud (1978–82 kateedri juhataja, 1978–82 ja koos Lembit Petersoniga 1982–86 kursuse juhendaja, aastast 1998 professor) ning 1997–99 Eesti Humanitaarinstituudi teatriala õppejõud. Teinud ka lavastusi. Mänginud kuuldemängudes („Mozart ja Salieri”, 1994, „Naksitrallid”, 1997, „Leino läheb Eestisse”, 1998, „Ketas”, 1999, „Hääled”, 2008), telelavastustes („Härra Barnett”, 1980; „Truu naine”, 1982; „Wikmani poisid”, 1995; „Mäng”, 1996; „Ma armastasin sakslast”, 1998), teleseriaalides („V.E.R.I.”, 1995–97; „M Klubi”, 1997–98; „Salmonid”, 1993–95; „Õnne 13”, 1999–2012) ja filmis („Ühe suve akvarellid”, 1966; „Pisuhänd”, 1982, mõlemad Eesti Telefilm; „Peata ratsanik”, 1972, Lenfilm; „Naine kütab sauna”, 1979; „Doktor Stockmann”, 1988; „Sügis”, 1990, kõik Tallinnfilm; „Vana Daami visiit”, 2006, Exitfilm, Eesti Televisioon, Kell Kümme; „Üks mu sõber”, 2011; „Elavad pildid”, 2013, mõlemad Exitfilm). Tuntud ka tekstilugejana (ilmunud heliplaadid), dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animatsioonfilmides.

 

Aunimetusi, auhindu ja autasusid

  • Eesti NSV teeneline kunstnik (1974)
  • Eesti NSV rahvakunstnik (1986)
  • Theodor Altermanni preemia 1985
  • Meesnäitleja preemia 1988
  • Meeskõrvalosa auhind 1997
  • Eesti Raadio näitlejapreemia 1998
  • Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1998
  • Karl Adra nimeline auhind 2005
  • Priit Põldroosi nimeline auhind 2008
  • Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2004 ja 2009
  • Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 2006
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk (1998)
  • Riigivapi IV klassi teenetemärk (2006)

Lavastusi

  • Armastus tuleb ja läheb: Zorini Lahkumine, Saroyani Hei, on seal keegi?, Kinossita Kuresuled ja Galsworthy Päike (1964, ka mängis kõigis)
  • Huovineni ja Üksküla Selle suve sinised mõtted (1967)
  • Traadi ja Üksküla Kohvioad (1975)
  • Zurabovi Lika (1985, diplomilavastus Ugalas, ka tõlge)
  • Haveli Mis te norutate! (1992, diplomilavastus Vanalinnastuudios)
  • Kivastiku Kits viiuli ja õngega (2006, R.A.A.A.M., koos Raimo Passiga)

Osi

George – Aarne Üksküla, Honey – Tiia Kriisa. Albee „Kes kardab Virginia Woolfi?“. (Endla, 1977)

  • Šura (Zaki ja Kuznetsovi Kaks värvi, 1961, diplomilavastus Vanemuises)
  • Pavel (Otčenašeki Romeo, Julia ja pimedus, 1961)
  • Kretšinski (Suhhovo-Kobõlini Kretšinski pulm, 1962)
  • Cary (Mirodani Kuulus 702, 1963)
  • Malvolio (Shakespeare’i Kaheteistkümnes öö, 1964)
  • Halena (Kohouti Kolmas õde, 1964)
  • Wang (Brechti Hea inimene Sezuanist, 1965)
  • Lendur (Saint-Exupéry ja Raidi Väike prints, 1965)
  • don Juan (Frischi Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu, 1966)
  • Lipnik (Lavrenjovi ja Kurtna Viimne lask, 1967)
  • Gustave (Anouilh’ Varaste ball, 1968 Rakvere Teatris)
  • Mees (Choiński Alarm, 1969)
  • Frank (Delaney Armunud lõvi, 1970)
  • Ljamin (Volodini Ärkamine, 1971)
  • doktor Wangel (Ibseni Naine merelt, 1973)
  • esitaja (Liivi ja Normeti Valu, 1973)
  • Niilas (Vallaku ja Undi Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, 1974)
  • Tartuffe (Molière’i Tartuffe, 1975)
  • Väitsa-Mackie (Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1975)
  • Tiit Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1976)
  • Lawrence Shannon (Williamsi Iguaani öö, 1976)
  • George (Albee Kes kardab Virginia Woolfi?, 1977)
  • Sergei Vassiljevitš Bassov (Gorki Suvitajad, 1977)
  • Narr, Joosep, Väeülem, Siseülem jt ülemad (Tammsaare Kuningal on külm, 1977)
  • Anton Semjonovitš Makarenko (Makarenko ja Karusoo Makarenko koloonia, 1979 Noorsooteatris)
  • Ben Jonson (Bondi Bingo, 1979 Draamateatris)
  • Adam (Weskeri Neli aastaaega, 1980 Noorsooteatris)
  • Viktor Mihhailovitš Karenin (Tolstoi Elav laip, 1980 Draamateatris)
  • Al Lewis (Simoni Päikesepoisid, 1981 Draamateatris)
  • Kreon (Anouilh’ Antigone, 1982 Ugalas ja 1998 Theatrumis, viimase eest aastapreemia)
  • Richard (Albee Kõik aias, 1982 Ugalas)
  • Alexandre Amilcar (Jamiaque’i Härra Amilcar, 1983 Noorsooteatris)
  • Ornifle (Anouilh’ Tuuleiil, 1984 Vanalinnastuudios)
  • Sirõi (Mišarini Seoses üleminekuga teisele tööle, 1985)
  • Gustav Kaljas (Kruusvalli Vaikuse vallamaja, 1987, näitlejaauhind)
  • Davies (Pinteri Majahoidja, 1987)
  • Mees kontrabassiga (Süskindi Kontrabass, 1989)
  • Jasper (Gray Finaal, 1990)
  • Robert (Mameti Elu teatris, 1991 Draamateatris)
  • Parun (Mrożeki Küürakas, 1992)
  • Klaver (Anouilh’ Orkester, 1992)
  • Walter (Churchilli Meister, 1993 Draamateatris)
  • Eugene (Norèni Ja anna meile varjud, 1993 Draamateatris)
  • James Tyrone (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1994)
  • Maurus (Tammsaare ja Pedajase Mauruse kool, 1995)
  • Thomas Gray (Sabbathi Poisid sügisel, 1996)
  • Ivan Romanovitš Tšebutõkin (Tšehhovi Kolm õde, 1996, näitlejaauhind)
  • Harald Lusikas (Kivirähki Atentaat, 1997)
  • krahv Zdenko von Borotin (Grillparzeri Esiema needus, 1997)
  • Caribaldi (Bernhardi Harjumuse jõud, 1998, aastapreemia)
  • Willie Clark (Simoni Päikesepoisid, 1998 Vanalinnastuudios)
  • Frank (Russelli Rita koolitamine, 1999, diplomilavastus Theatrumis, ka juhendaja)
  • Wilfred Bond (Harwoodi Kvartett, 2001)
  • Rehepapp (Kivirähki Rehepapp, 2001)
  • Vassili Ivanovitš Bazarov ja Pavel Petrovitš Kirsanov (Turgenevi ja Šapiro Isad ja pojad, 2002 Tallinna Linnateatris, mängis alates 2003 ka Kirsanovi rolli, laureaat festivalil Draama 2003)
  • Vürst (Kivastiku Teener, 2003 VAT Teatris)
  • Porfiri Petrovitš (Dostojevski ja Nüganeni Kuritöö ja karistus, 1999 Tallinna Linnateatris, mängis rolli 2003–05)
  • Sheff (Anouilh’ Linnud, 2003 Vanalinnastuudios)
  • Amandus Adamson jt (Kivastiku Külmetava kunstniku portree, 2004, R.A.A.A.M.)
  • härra Maurus (Tammsaare ja Nüganeni Tõde ja õigus. Teine osa, 2005 Tallinna Linnateatris)
  • Polkovnik (Tomczyki Nürnberg, 2008 VAT Teatris)
  • Pearu (Tammsaare ja Lennuki Wargamäe Wabariik, 2008 Tallinna Linnateatris)

Helikandjaid

  • J. SütisteValik luulet (LP, 1970)
  • A. SangValik luulet (LP, 1971)
  • F. TuglasMuutlik vikerkaar (LP, 1972)
  • Eduard Vilde I ja II (LP, 1977)
  • Jüri Järvet (LP, 1977)
  • M. RaudValik luulet (LP, 1977)
  • Ei vaibu. Valik B. Alveri luulet (LP, 1986)
  • ... ja see minu maa, eesti luuletajate luuletusi (LP, 1987)
  • Oskar Luts (LP, 1987)
  • A. ChristieLäänetähe saladus ja teisi jutte (CD, 2004), Egiptuse hauakambri saladusItaalia aadlimehe saladusJuveelirööv „Grand Metropolitanis“ ja Röövitud peaminister (kõik CD-d, 2005)
  • Ennemuistsed lood I–II (CD, 2005)
  • Eesti muinasjutteJaapani muinasjuttePrantsuse muinasjutteVene muinasjutte (kõik CD-d, 2007)
  • A. Kivirähk. Rehepapp (CD, 2007)
  • Tarkus (CD, 2010)

Kirjandus

  • A. Üksküla jt. Tiivasirutus. [Intervjuu]. – Edasi, 28. mai 1961
  • E. Rauer. Tublit tuult tiibade alla. – Sirp ja Vasar, 9. juuni 1961
  • L. Vellerand. Midagi tõsist on juhtumas ka teatris. – Teatrimärkmik 1975/76
  • O. Kruus. Aarne Üksküla. – Pärnu Kommunist, 22. jaanuar 1976
  • L. Vellerand. „Kes kardab Virginia Woolfi?” Pärnu Draamateatris. – Sirp ja Vasar, 18. november 1977
  • A. Šapiro. Lavastaja märkmeid. – Teatrimärkmik 1980
  • M. Balbat. Abstraktselt Aarne Ükskülast. – Teatrielu 1982
  • P. Pii. Üks roll: [Kõik aias]. – Sirp ja Vasar, 11. märts 1983
  • Vastab Aarne Üksküla. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1984, 3
  • A. Üksküla, M. Mikiver. Näitleja loomingupsühholoogiline ankeet. Intervjueerinud R. Neimar, L. Tormis. – Teater. Muusika. Kino 1987, 11
  • M. Visnap. Kui näitlejal on oma etendus. – Teater. Muusika. Kino 1990, 6
  • P.-R. Purje. Aarne Üksküla vaikimine. – Teater. Muusika. Kino 1991, 5
  • Aarne Üksküla ennustab sündimata laste sugu. Intervjueerinud V. Kangur. – Magneet 1993, 4
  • L. Vellerand. Purustatud sidemed, laiali pillutatud saatused. – Teatrielu 1995
  • A. Üksküla, K. Kärner, P. Tooma. Me räägime veel. Intervjueerinud L. Arme. – Kultuur ja Elu 1995, 7
  • A. Üksküla. Lapsepõlvest vaikiva illusionistiga. Intervjueerinud G. Kordemets. – Pühapäevaleht, 6. aprill 1996
  • L. Tormis. Juubilarid Mikk Mikiver ja Aarne Üksküla. – Teater. Muusika. Kino 1997, 8/9
  • A. Üksküla, M. Sööt. Antoniust ja Kleopatrat mängimata. Intervjueerinud M. Kapstas. – Eesti Päevaleht, 13. september 1997
  • T. Kallas. Mees nagu orkester. – Maaleht, 18. september 1997
  • I. Ever, E. Baskin, M. Sööt. Näitleja, kes võib mängida kõike. – Maaleht, 18. september 1997
  • A. Šapiro. Üksküla: elegantne, lummav ja kitsi. – Eesti Ekspress, 19. september 1997
  • G. Kordemets, A. Lepik, A. Vaarik. Õnne sünnipäevaks, Suur Illusionist! – Sõnumileht, 21. september 1997
  • M. Balbat. Mees nagu teater. – Kultuurimaa, 24. september 1997
  • Näitleja Aarne Üksküla ootab aega, kui saab linde kuulata. Intervjueerinud K. Nielsen. – Postimees, 2. oktoober 1999
  • A. Üksküla. Üksküla õppis Rakveres käima. Intervjueerinud A. Mäe. – Virumaa Teataja, 29. veebruar 2000
  • G. Kordemets. Suur Illusionist Aarne Üksküla. – Postimees, 21. detsember 2002
  • Aarne Üksküla: „Aitab ka juba. Ei taha enam igal õhtul mängida“. Intervjueerinud J. Kulli. – SL Õhtuleht, 24. aprill 2003
  • M. Balbat. Hugo Treffnerist, Maurustest ja teistest. – Elukiri 2005, 5
  • Aarne Üksküla. Intervjueerinud K. Orro. – Lavakooliraamat, I. Tallinn, 2007, 2010
  • P.-R. Purje. Kuraditosin näitlejat hiirelõksus. Tallinn, 2007
  • A. Lamp. Minu õpetaja Aarne Üksküla. – NO99. Koostaja E. Epner. Tallinn, 2007
  • P. Pullerits. Tabamatu Aarne Üksküla, vastumeelne juubilar. – Postimees, 22. september 2007
  • A. Keil. Kes kardab Aarne Üksküla? – Eesti Päevaleht, 29. september 2007
  • L. Tormis. Priit Põldroosi nimeline auhind – Aarne Üksküla. – Sirp, 28. märts 2008
  • M. Visnap. Üksküla – maailma parim küla. – Sirp, 20. veebruar 2009
  • A. Üksküla. Üksküla 75! Intervjueerinud K. Orro. – Postimees, 21. september 2012
  • Б. Тух. Три роли Аарне Юкскюла. – Советская Эстония, 17 марта 1985

Välislinke

Veerake – Sirje Raudsik, Šura – Aarne Üksküla. Zaki ja Kuznetsovi „Kaks värvi“. (TRK lavakunstikateedri I lennu diplomilavastus, 1961)

Pavel – Aarne Üksküla, Ester – Siina Üksküla. Otcenašeki „Romeo, Julia ja pimedus“. (Rakvere Teater, 1961)

Juliette – Dolores Vegman, Gustave – Aarne Üksküla. Anouilh’ „Varaste ball”. (Rakvere Teater, 1968)

Mees – Aarne Üksküla. Choinski „Alarm“. (Endla, 1969)

Tütarlaps – Maret Mursa, härra Barnett – Aarne Üksküla. Anouilh’ „Härra Barnett”. Eesti Televisioon, 1981)

Epp Pillarpart – Hilja Varem, Niilas – Aarne Üksküla. Vallaku ja Undi „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“. (Endla, 1974)

Frank – Aarne Üksküla, Nora – Maimu Pajusaar. Delaney „Armunud lõvi“. (Endla, 1970)

ETBL, 2000 (P.-R. Purje); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017