Normet, Ingo

Ingo Normet (8. VI 1946 Tallinn), lavastaja ja teatripedagoog. Eesti Teatriliidu (1971) ja Lavastajate Liidu liige (1992). Leo Normeti ja Dagmar Normeti poeg. Olnud 1967–73 abielus Kaarin Raidiga, aastast 1974 Tiia Kriisaga.

Lõpetas 1964 Tallinna 10. Keskkooli ja 1969 draamalavastaja erialal GITIS‑e (juhendaja Anatoli Efros), õppinud 1981–84 Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudi assistentuuris. Töötanud 1969, 1970–73 ja 1974–82 Endlas lavastajana ning 1982–91 peanäitejuhina, 1973–74 Tallinnfilmis režissöörina, juhendanud 1977–79 koos Linda Rummo ja Aarne Ükskülaga Endla õppestuudiot. Olnud 1991–92 Teleteatri pearežissöör, aastast 1990 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli õppejõud (1990–94 ja 1996–2008 kursuste juhendaja, 1995–2011 juhataja, aastast 1996 professor, aastast 2011 emeriitprofessor). Õpetanud külalisena Eesti Kunstiakadeemias ning Soome, Saksamaa, Belgia, Kreeka ja Suurbritannia teatrikoolides, korraldanud eraviisil kursusi eneseväljenduskunsti alustest. Lavastanud Eesti Televisioonis („Vaim ja tuluke”, 1971; „Tuglase elu”, 1986; „Koera süda”, 1988; „Otto Almari nägemus”, 1991; „1991”, 1992) ja Soome teatreis, juhtinud venekeelset raadiosaatesarja „Igihaljas teatripuu” (2005). Kirjutanud lastenäidendeid („Jaapani muinasjutt”, 1975; „Hirvepoiss”, 1978) ja teatriteoreetilisi artikleid (ilmunud kogumik „Teatrist”, 2002), koostanud „Lavastajaraamatud” I ja II (2001 ja 2013) ning Anatoli Efrose teoste valimiku „Lavastaja kutse” (2014, ka tõlge), avaldanud teatrikooliaabitsa „Ujuda selles jões” (2011). Olnud 1986–91 Eesti Teatriliidu juhatuse sekretär ja hiljem konsultant erialakirjanduse väljaandmisel, aastast 1991 Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu aseesimees.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1986). Ants Lauteri preemia 1979, Priit Põldroosi nimeline auhind 2002. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001).

Lavastusi

  • Arbuzovi Pihtimuste öö (1968 Endlas, ka tõlge koos Kaarin Raidiga)
  • Patricku Kummaline missis Savage (1969, diplomilavastus Endlas)
  • Weissi Kuidas härra Mockinpott hädast ja viletsusest pääses (1969)
  • Lassila ja I. Normeti Tuletikke laenamas (1971)
  • Christie’ Hiirelõks (1971)
  • Lutsu ja I. Normeti Vaikne nurgake (1972)
  • Vahingu Suvekool (1972)
  • Liivi ja I. Normeti Valu (1973)
  • Molière’i Tartuffe (1975)
  • Williamsi Iguaani öö (1976 ja Tallinna Linnateatris 2008)
  • Ibseni Doktor Stockmann (1978)
  • Shakespeare’i Mõõt mõõdu vastu (1979, Lappeenranta teatris 1995 ja Ugalas 2012)
  • Wilderi Meie linnake (1980)
  • Jakobsoni ja Vahingu Vaeste‑Patuste alev (1981)
  • Majakovski Saun (1982)
  • I. Normeti Näkineid (1982 Nukuteatris)
  • Horváthi Lood Viini metsadest (1983 ja Varkause teatris 2001)
  • Turgenevi Kuu aega maal (1984)
  • Anouilh’ Tuuleiil (1984 Vanalinnastuudios)
  • Tiksi ja Žuhhovitski Vana Toomas (1985 Vene Draamateatris)
  • Kitzbergi ja I. Normeti Libahunt (1986)
  • Tolstoi Ja pimeduses paistab valgus (1987)
  • Bulgakovi Molière (1987 Noorsooteatris)
  • Spiró Aed (1988) ja Kanapead (1989)
  • Kanderi Zorbas (1989)
  • Molière’i Don Juan (1990)
  • Lindgreni Vahtramäe Emil (1990, ka Soomes Stundarsi suveteatris)
  • Ibseni Kummitused (1991)
  • Simoni Biloxi Blues (1992, diplomilavastus Draamateatris)
  • Kõivu ja Lõhmuse Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl (1993, diplomilavastus)
  • Hugo Angelo, Padua türann (1994 Vene Draamateatris)
  • Molière’i Ihnur (1995 Varkause teatris ja 1999, diplomilavastus Vanemuises)
  • Becketti Godot’d oodates (1996, diplomilavastus)
  • Hermani Hallo, Dolly! (1996 Estonias)
  • Shakespeare’i Eksituste komöödia (1998 Kouvola teatris ja 2000 Vanalinnastuudios)
  • Calderóni Elu on unenägu (2000 Draamateatris)
  • Molnári Liilia (2002, diplomilavastus Draamateatris)
  • Vahingu Testament (2003 Draamateatris)
  • Synge’i Martini ja Mary lugu (2005 Endlas, ka muusikaline kujundus)
  • Milleri Müügimehe surm (2006 Draamateatris)
  • Tšehhovi NO89,5 Kajakas (2006, diplomilavastus NO99-s, ka tõlge)
  • Lundáni ja I. Normeti Suurema kurbuseta (2007 Vanemuises, ka muusikaline kujundus)
  • Pollaki ja Aminoffi Nii nagu taevas (2009 Ugalas, ka muusikaline kujundus koos Peeter Konovaloviga)
  • Undi Huntluts (2010 Vanemuises, ka muusikaline kujundus)
  • Menotti Vanatüdruk ja varas (2010 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudios)
  • Vahingu Pulmad (2011 Draamateatris)
  • Maeterlincki Sinilind (2013 Endlas)
  • Brechti ja Wuolijoki Härra Punttila ja tema sulane Matti (2013 Eesti Näitejuhtide Teatritrupiga)
  • Härmi ja Rummo Körged, körged Köpu mäged (2014 Eesti Näitejuhtide Teatritrupiga)
  • Ibseni Brand (2014 VAT Teatris)
  • Shakespeare'i, Sipari ja Urpelaineni Romeo vs. Julia (2015 Karlova teatris)

Kirjandus

  • K. Uibo. Pärnu 79: Kas ainult liikumine laiuti? – Teatrimärkmik 1978/79
  • K. Kask. T. Wilderi „Meie linnake” Pärnu Draamateatris. – Teatrimärkmik 1980; Teatriaeg liigub kiirelt / K. Kask. Tallinn, 1989
  • R. Aller. Mitmetahuline anne. – Rahva Hääl, 5. jaanuar 1980
  • A. Laasik. Ingo Normeti tinglikust ja rahvalikust teatrist. – Teater. Muusika. Kino 1985, 9
  • R. Heinsalu. Ingo Normet. – Eesti noori kunstimeistreid. 2. Tallinn, 1985
  • R. Heinsalu. Ingo Normet. – Junge Künstler Sowjetestlands. 2. Tallinn, 1985
  • R. Heinsalu. Ingo Normet. – Young masters of Estonian art. 2. Tallinn, 1985
  • I. Normet. Dialoog.... Intervjueerinud E. Paaver. – Teater. Muusika. Kino 1986, 6
  • L. Kärk. Ohvrisuitsu kirbet lõhna meeles hoides. – Teater. Muusika. Kino 1988, 1
  • I. Normet. Ise küsin, ise vastan. – Maaleht, 28. aprill 1988
  • M. Unt. Kuradid ja kuningad. Tallinn, 1989
  • R. Schutting, G. Schutting. „Don Juan“ Tallinnas. – Päevaleht, 30. detsember 1990
  • I. Normet. „Endla“ teatri peanäitejuht „Teleteatri“ pearežissööriks. Intervjueerinud H. Tamm. – Kesknädal, 30. oktoober ja 6. november 1991
  • I. Normet. Eesti teleteater ja maailmatase? Konkurentsi eelhaardes. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1992, 8
  • I. Normet. Eesti lavastajate õigused Soomes tagatud. Intervjueerinud M. Balbat. – Sirp, 14. mai 1993
  • Ingo Normet: „Lahkumine „Endlast“ on paratamatu: kunst ja teater vajab vaheldust rohkem kui midagi muud“. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 7. jaanuar 1994
  • Vastab Ingo Normet. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1994, 5
  • L. Tormis. 16. lend: vaikne vastukaal? – Eesti Ekspress, 21. juuni 1994; Teatrimälu / L. Tormis. Tartu, 2006
  • I. Normet. Teatripilt on osa elupildist. Intervjueerinud R. Neimar. – Kultuurileht, 26. august 1994
  • G. Kordemets. Teleteatrin ütessäkümne neländämä aasta suvõl. – Teater. Muusika. Kino 1995, 3
  • K. Lahikainen. Kriitika kiitis ja publik nautis. – Kultuurileht, 24. märts 1995
  • V. Wiita. Televisio – paholaisen keksinto. – Savon Sanomat, 29. aprill 1995
  • J. Rähesoo. Hecuba pärast. Tartu, 1995
  • Ingo Normet: andekas lavastaja või näitleja ei pruugi olla hea pedagoog. Intervjueerinud T. Kaugema. – Postimees, 31. jaanuar 1996
  • I. Normet. Lavastaja, pedagoog, doktorant. Intervjueerinud M. Balbat. – Kultuurileht, 2. veebruar 1996
  • M. Visnap. Endla – kuurortlinna või Pärnu teater? – Teater. Muusika. Kino 1996, 6
  • E. Spriit. Ingo Normet Londonist otse viiekümnesse. – Kultuurileht, 7. juuni 1996
  • Thespis. Toimetaja V. Vahing. Tartu, 1997
  • I. Normet. Kes ta on? – Teater. Muusika. Kino 1997, 11
  • Ingo Normetiga lavakunstist, koolist ja lavakunstikoolist. Intervjueerinud A. Tuuling. – Sõnumileht, 29. november 1997
  • R. Kooli. Teatteri on ikuinen matka. – Kouvolan Sanomat, 1. helmikuutu 1998
  • V. Keto. Ingo Normet haluaa näyttää teatterin kahdet kasvot. – Keskipohjanmaa, 21. elokuuta 1998
  • L. Talts. Pärnu teatrilugu 1875–1991. Tallinn, 2000
  • I. Normet. Lavastajate koolitus – uus või vana? Intervjueerinud R. Neimar. – Teatrielu 2000
  • I. Normet, T. Kriisa. Stseenid abielust ja tööst. intervjueerinud M. Balbat. – Elukiri 2000, 11
  • Ingo Normet 3. juunil 2000. – Lavastajaraamat. Tallinn, 2001
  • I. Normet. Oskused ja looming teatris. – Techne. Tallinn, 2002
  • H. Rannap. Eesti Muusikaakadeemia professorid 1919–2001. Tallinn, 2002
  • Ingo Normet soovitab tegelda olulisega. Intervjueerinud T. Roosaar. – Pärnu Postimees, 1. oktoober 2005
  • V. Vahing. Päevaraamat. I. Tallinn, 2006
  • I. Normet. Teatrist ja koolist. – Akadeemia 2006, 11
  • Ingo Normet: neli aastat on näitleja karjääris alles algus. Intervjueerinud A. Keil. – Eesti Päevaleht, 2. detsember 2006
  • V. Vahing. Päevaraamat. II. Tallinn, 2007
  • Ingo Normet. Intervjueerinud K. Orro. – Lavakooliraamat. 1. Tallinn, 2007
  • K. Moring. Suomalainen draama valloittaa Viron. – Helsingin Sanomat, 1. marraskuuta 2007
  • Kuidas (l)avastada teatriprofessor Ingo Normetit. Intervjueerinud M. Mikomägi. – Nädaline, 5. september 2009
  • R. Made. Lapsepõlve radadel. Tallinn, 2010
  • T. Hynninen. Yhteisiä tarinoita. Kouvola, 2010
  • Endla teater 100. Pärnu, 2011
  • J. Rähesoo. Ingo Normet. – Eesti sõnateater 1965–1985. I. Tallinn, 2015
  • P. Sauter. Millest saab Henrik Ibseni „Brand“ rääkida nüüd ja täna. – Teater. Muusika. Kino 2015, 7/8
  • Г. Чиж. Ведущая тема: борьба добра и зла. – Дружба народов 1980, 5
  • А. Бартошевич. На празднестве Шекспира. – Театр 1982, 6
  • Р. Хейнсалу. Инго Нормет. – Молодые мастера искусств. 2. Таллинн, 1985
  • Б. Кагарлицкий. Об Инго Нормете. – Советская Эстония, 5 января 1986
  • Н. Старосельская. Власть света. – Театр 1988, 4
  • Н. Старосельская. „Повтори, воссоздай, возверни...“. – Таллинн 1996, 3/4
  • И. Нормет. [Интервью]. Интервьюировала Н. Старосельская. – Таллинн 1996, 3/4
  • И. Нормет. Наступает время молодых … . – Таллинн 2000, 17/18
  • Инго Нормет: театр – место, где мы чувствуем энергию жизни. Интервьюировал Б. Тух. – Вести Недели День за Днём, 18 августа 2006

Välislinke

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2017 (T. Truuvert)