Kark, Feliks

Feliks Kark (13. XII 1933 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1966) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2004 auliige). Isa autojuht, ema õmbleja. Tõnu Kargi vend.

Lõpetas 1953 autoteede ja sildade projekteerimise erialal Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi ning 1965 Draamateatri õppestuudio.

Töötanud 1953–65 Jõgeval ja Tallinnas tehniku ja projekteerijana. Olnud 1965–86 Rakvere Teatri ja 1986–2002 Endla näitleja (hiljem mänginud külalisena). Loonud Rakvere Teatris ka lavastusi ja lavakujundusi.

Mänginud filmis („Me olime 18-aastased”, 1965; „Röövpüüdjajaht”, 1975; „Äratus”, 1990, kõik Tallinnfilm; „Kevad südames”, 1985, Eesti Telefilm; „Malev”, 2005, Exitfilm, Õ-Fraktsioon; „Vana daami visiit”, 2006, Exitfilm jt) ning teleseriaalides („Ühikarotid”, 2010–12; „ENSV”, 2010–19).

Esinenud ansamblites (Lilleke, Johhaidii), on suupilliklubi Piccolo asutaja (1996).

Tuntud ka karikaturisti, maalija ja fotograafina.

Tunnustusi

  • Eesti NSV teeneline kunstnik (1978)
  • Eesti NSV fotomeister 1982
  • Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupi preemia Kultuuripärl 2008
  • Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind 2013
  • Pärnu linna vapimärk (2009)
  • Pärnumaa vapimärk (2015)
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2015)

Osi

  • Yang Sun (Brechti Hea inimene Sezuanist, 1965)
  • Erastu Enn (Koidula Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola, 1966)
  • don Conzalo (Frischi Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu, 1966)
  • Gustave (Anouilh’ Varaste ball, 1968)
  • Barney (Lawleri Seitsmeteistkümnenda nuku suvi, 1970)
  • Ivan Romanovitš Tšebutõkin (Tšehhovi Kolm õde, 1971)
  • Anatoli Jefremovitš Novoseltsev (Braginski ja Rjazanovi Tunne teist ja iseennast, 1972)
  • Arnolph Archilochos (Dürrenmatti ja Pau Kreeklane otsib kreeklannat, 1973)
  • Isaac Mendoza (Sheridani Seltsidaam, 1973)
  • Avloi (Beekmani Hunditubakad, 1977)
  • Ivan Antonov (Stratijevi Uus pintsak (Veluurpintsak), 1978)
  • Sommer (Saaberi Virumaa leib, 1980)
  • Anti Teeäär (Kaugveri Nelikümmend küünalt, 1981)
  • Jefim (Šukšini ja Alliku Kas kõik jääb, nagu oli?, 1982)
  • Michelson (Krossi ja Trassi Michelsoni immatrikuleerimine, 1983)
  • Mel Edison (Simoni Kahekesi Teisel avenüül, 1984)
  • Leonid (Arro Viis romanssi vanas majas, 1985)
  • Klaus Kirvet (Kooli Reporterid, 1987)
  • Frederick Fellowes (Frayni Lavalised segadused, 1987)
  • Rein Raasuke (Raudsepa Vaheliku vapustused, 1988)
  • Ervinen (Paasilinna ja Murdmaa Ulguv mölder, 1988)
  • Vürst (Kaugveri Saturnuse lapsed, 1989)
  • Léon Lancloítre (Cosmosi Õhtust, Léon, 1989)
  • Zorbas (Kanderi Zorbas, 1989)
  • Pee Wee Binnings (Williamsi Orpheus allilmas, 1990)
  • Sganarelle (Molière’i Don Juan, 1990)
  • kolonel Melkett (Shafferi Must komöödia, 1991)
  • tisler Engstrand (Ibseni Kummitused, 1991)
  • Jonsson (Waltari Käbi kukub, 1992)
  • Juhan Saar (Kopvillemi ja Saare Toronto–Vilsandi, nõudmiseni, 1993)
  • Hinzelmann (Benatzky „Valge Hobuse” võõrastemaja, 1993)
  • Jaak (Kargi Valivad daamid ehk Stiilipidu simmani ja striptiisiga, 1994)
  • Major (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 1994)
  • vana Tobias (Egneri Kardemoni linna rahvas ja röövlid, 1995)
  • Mats (Vaiguri Kraavihallid, 1996)
  • Norman Thayer jr (Thompsoni Kuldse järve ääres, 1997)
  • Dorante (Molière’i Kodanlasest aadlimees, 1998)
  • Isa (Serreau Küülik Küülik, 1998)
  • monsieur Bougne jt (Monnot’ Irma, 1999, koostöös Estoniaga)
  • Peremees (Mälgu ja Sepa Vanakurja vokk, 1999 Saaremaal Jursi külas Lause talus)
  • Kalmu vana (Tammsaare ja Tammearu Elu ja armastus, 2000)
  • Jaan (Tiksi Muulane ja kohtlane ehk Hullu lehma tõbi, 2001)
  • Tanel (Raudsepa Vedelvorst, 2002, Lause taluteatri projekt C. R. Jakobsoni talumuuseumis)
  • Andres (Mõttuse Õitsengu likvideerimine, 2003)
  • Taat (Ābele Tumedad hirved, 2004)
  • Harald Treevoor / Baptista (Porteri Suudle mind, Kate!, 2004)
  • Bernard Harper (Sultani, Barretti ja Cooney Linda tahab lahutada, 2005)
  • Hirmu-Juhan (Tuglase ja Palu Väike Illimar, 2006, kõik Endlas)
  • Weller Martin (Coburni Džinnimäng, 2008 Komöödiateatris)
  • Pearu (Tammsaare ja Lennuki Wargamäe Wabariik, 2008 Tallinna Linnateatris, mängis osa alates 2009)
  • Ephraim Cabot (O’Neilli Iha jalakate all, 2010, Kell Kümme)
  • Džinn (Lichy Aladdini imelamp, 2011)
  • Stanley isa (Cooney Topeltelu, 2013)
  • Reginald Paget (Harwoodi Kvartett, 2014)
  • don Rosario (Mihura Kolm torukübarat, 2015, Endla noortestuudioga)
  • Kure Aadu (Koidula Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola, 2017, kõik Endlas)

Lavastusi

  • Lindgreni ja Kargi Pipi Pikksukk (1968, mängis Kõva-Karlssoni ja Blomi) ning Pipi uued seiklused (1970, mängis Jimi, mõlemas ka lavakujundus)

Lavakujundusi

  • Uustulndi Neptuni pärijad (1969, ka lavastaja assistent, mängis Alfredi ja Sandrit)
  • Anouilh’ Lõoke (1969, mängis Fiskaali)
  • Hauptmanni Kopranahkne kasukas (1974, mängis Krügerit)

Kirjandus

  • E. Kabrits. Mitte ainult näitleja. – Teatrimärkmik 1972/73
  • I. Kaber. Mitmekülgsuse võlu. – Punane Täht, 5. detsember 1983
  • Väiketeatrile truuks jäänud… Intervjueerinud M. Rips. – Teater. Muusika. Kino 1984, 1
  • F. Kark. Kuidas elad, näitleja? Intervjueerinud H. Laulik. – Kodumaa, 23. mai 1984
  • Feliks Kark: Mina olen nagu jõehobune, vend Tõnu on aga traavel. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 8. detsember 1993
  • Feliks Karki läbi „kogutud teoste” vaadates. Intervjueerinud Ü. Aaloe. – Hommikuleht, 9. detsember 1993
  • Feliks Kark: „Pean end üha avastama”. Intervjueerinud Ü. Aaloe. – Sirp, 10. detsember 1993
  • M. Jakobson. Feliks Kark tahab veel kõike proovida. – Elukiri 2003, 12
  • Särtsu täis Feliks Kark: Küll on hea olla ainult näitleja. Intervjueerinud M. Suviste. – Maaleht, 11. detsember 2003
  • F. Kark. Veerevale kivile sammal ei kasva. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 13. detsember 2003
  • Näitleja/multitalent Feliks Kark. Intervjueerinud K. Ruus. – Virumaa Teataja, 8. november 2008
  • Feliks Kark: Olen neli riigikorda üle elanud, viies praegu käib. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 7. veebruar 2013
  • Feliks Kark – näitleja amet lihtsalt on selline. Intervjueerinud A. Jürisson. – Pärnu Postimees, 13. detsember 2013
  • Vastab Feliks Kark. Intervjueerinud E. Aavik. – Teater. Muusika. Kino 2014, 4
  • Meenutab Feliks Kark. – ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio 1961–1971 Tallinnas. Koostajad A. Margiste, A. Tuuling. Tallinn, 2015
  • Feliks Kargil pole aega vananeda. Intervjueerinud T. Linnard. – Põhjarannik, 16. jaanuar 2015
  • Ehe multitalent Feliks Kark. Intervjueerinud V. Leivak. – Postimees : Arter, 28. märts 2015
  • A. Jürisson. Näitleja ja muusik Feliks Kark tähistas Nooruse majas 90 aasta juubelit. – Pärnu Postimees, 12. detsember 2023

Välislinke

Ivan Romanovitš Tšebutõkin – Feliks Kark. Tšehhovi „Kolm õde” (Rakvere Teater, 1971)

Isaac Mendoza – Feliks Kark, Seltsidaam – Mai Mering. Sheridani „Seltsidaam” (Rakvere Teater, 1973)

Šukšini ja Alliku „Kas kõik jääb, nagu oli?” (proovis lavastaja Urmas Allik ja Jefimi osatäitja Feliks Kark). Rakvere Teater, 1982

Michelson – Feliks Kark. Krossi ja Trassi „Michelsoni immatrikuleerimine” (Rakvere Teater, 1983)

Edna Edison – Ene Piir, Mel Edison – Feliks Kark. Simoni „Kahekesi Teisel avenüül” (Rakvere Teater, 1984)

Manolakas – Elmar Trink, Zorbas – Feliks Kark. Kanderi „Zorbas” (Endla, 1989)

Rakvere Teatri laulu- ja tantsuansambel Lilleke: Feliks Kark, Väino Laes, Tõnu Kark, Arvi Mägi, Üllar Võrno

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2015 (T. Truuvert), 2026