Spriit, Eero

Eero Spriit (4. IX 1949 Pärnu), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu (1978), Eesti Lavastajate Liidu (1993) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1995). Isa Edgar Spriit, ema ajakirjanik.

Lõpetas 1968 raadioaparaatide ehitamise ja tootmise erialal Tallinna Polütehnikumi ja 1976 näitlejaerialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1970–72 telemehhaanikuna, olnud 1976–92 Noorsooteatri näitleja, 1992–93 ja 1997–98 Eesti Riikliku Nukuteatri lavastaja ning 1993–97 peanäitejuht, 1999–2007 Eesti Televisiooni meelelahutussaadete peaprodutsent, 2008–09 Eesti Rahvusringhäälingu lavastuslike saadete toimetuse juhataja asetäitja, aastast 2009 Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse nõunik. Teinud telelavastusi („Mamouret”, 1986; „Romulus Suur”, 1988; „Ohmi seadus”, 1990), aastavahetuse programme jm meelelahutussaateid („Igihaljas vaatemäng”, 1981; „Teeveejahutaja”, 2003–05) ning Eesti Raadios „Meelejahutajat”, lavastanud ka kuuldemänge („Hall mees”,1999; „Unelmate laps”, 2002; „Måvens ja Peder meedia rambivalguses”, 2006). Esinenud Eesti Raadio meelelahutussaadetes, mänginud kuuldemängudes („Romeo ja Julia”, 1980; „Kellele lüüakse hingekella”, 1984), telelavastustes („Kuidas kuningas kuu peale kippus”, 1976; „Kriminaaltango”, 1981; „Mona Lisa”, 1983), teleseriaalides („Õnne 13”, aastast 1993; „Tuulepealne maa”, 2008) ja filmides („Don Juan Tallinnas”, 1971, Tallinnfilm; „Surmatants”, 1991, Freyja Film, Sojuztelefilm; „Minu Leninid”, 1997, Faama Film, Lenfilm; „Karikakramäng II: Hõbepulm”, 2013, Kuukulgur Film).

Lavastusi

  • Tuglase ja Spriidi Inimese vari (1977)
  • Ehala, Tolstoi ja Šapiro Buratino (1978, ka tõlkija)
  • Undi, Komissarovi, Ehala jt Johnny (1980)
  • Williamsi Räägi minuga… (1981)
  • Trulli Imeline Imik ehk Kaksteist puuda näpusoola (1983 Nukuteatris)
  • Koržetsi Tühivaim (1986)
  • Gorini Swifti viimane surm (1986 Vanemuises)
  • Ojakääru Maskeraad Ungrus (1988 Estonias)
  • Ehini Kalevipoja lood (1988 Nukuteatris)
  • Metua Jüri Rumm (1990)
  • Kivirähki Vanamehed seitsmendalt (1992 Nukuteatris)
  • Kotzebue, Kitzbergi ja Aimla Tohuvabohu (1993)
  • Carrolli ja Spriidi Alice imedemaal (1994)
  • Käo Sünnipäev esikus (1994)
  • Goethe ja Spriidi Faustike (1995)
  • Põldma Sõber Kurk (1996)
  • Mithois’ Voodi (1996 Vanalinnastuudios)
  • Kivirähki Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis (1997 Endlas)
  • Tarassovi põhjal Elutarkus või elukartus (1998)
  • Ranna Haldjaöö (1999 Nukuteatris)
  • De Filippo Kodukäijad (1999 Vanalinnastuudios)
  • King-Smithi põhjal Woodi Babe (2001 Nukuteatris)
  • Rodari ja Spriidi Cipollino (2003 Nukuteatris)
  • Camoletti Pidžaama kuuele (2004 Endlas)
  • Rodgersi Tuhkatriinu (2005, Smithbridge Productions)
  • Kalli Prügikast 3 ehk Eesti masurka (2009 Vana Baskini Teatris)
  • Benfieldi Äärmiselt piinlik (2010 Vana Baskini Teatris)
  • Liivese Mees kirjus ülikonnas (2011 Hansahoovi Teatris)
  • Dyreki Minu girlfriend on eestlane (2012 Vana Baskini Teatris)
  • Baeri Ootamatu ettepanek (2013 Vana Baskini Teatris)
  • Yeamani Kanuusõit algajatele (2014 Vana Baskini Teatris)

Osi

  • Volmer Vomm (Kitzbergi Kosjasõit, 1975, diplomilavastus Draamateatris)
  • Pozzo (Becketti Godot’d oodates, 1976)
  • Pétrus (Crommelyncki Suurepärane sarvekandja, 1977)
  • Huun (Undi Peaproov, 1977)
  • Kostadin Vojnov (Džagarovi Prokurör, 1978)
  • Silk (Kitzbergi ja Aimla Rätsep Õhu meenutused, 1979)
  • Sinihabe ja Kanoonik (Shaw’ Püha Johanna, 1982)
  • Tõnis Sägi (Lutsu Kapsapea. Kalevi kojutulek, 1983)
  • Ruprecht (Kleisti Lõhutud vaas, 1984)
  • Richard Lõvisüda (Goldmani Lõvi talvel, 1985)
  • Dale Harding (Wassermani Lendas üle käopesa, 1985)
  • Ükssilm (Bulgakovi Molière, 1987)
  • Sergei Prokofjev (Pownalli Meistriklass, 1988)
  • Harold (Kessleri Orvud, 1991)
  • Johan Laidoner (Aaslav-Tepandi ja Tepandi President 1939, 2008 Estonias)
  • Theoderich (Sinissaare Pärija, 2008, Loomine)
  • Isa (Alguse Väävelmagnooliad, 2014 Polygon Teatris)

Kirjandus

  • L. Vellerand. Lõbusaid ulakusi tundi kolm. – Noorte Hääl, 12. märts 1978
  • R. Heinsalu. T. Williamsi „Räägi minuga...” Noorsooteatris. – Sirp ja Vasar, 29. mai 1981
  • A. Kaalep. Näidend ühest inimvihkajast ja inimarmastajast. – Edasi, 23. november 1986
  • M. Visnap. Tühivaimust elus ja laval. – Õhtuleht, 17. aprill 1987
  • J. Allik. Kunsti parteilisest juhtimisest. – Teater. Muusika. Kino 1989, 3
  • K. Pappel. Muusikalisi vihjeid „Meistriklassile”. – Teater. Muusika. Kino 1989, 3
  • M. Tiks. Orvud: Kessleri, Pinna lapselapse, Noorsooteatri ja Issanda Jumala omad. – Teater. Muusika. Kino 1991, 7
  • L. Vellerand. „Hä-hää! Ei olegi raha!”. – Pühapäevaleht, 29. mai 1993
  • E. Kivimaa. Nukuteatri peanäitejuhti spondeerib omaenda naine. – Favoriit 1994, 4
  • P.‑R. Purje. Väikene Faustike pahede pilgaril. – Kultuurileht, 21. aprill 1995
  • E. Spriit. Kahestunud hinge rännak Nukuteatri juugendtreppidel. Intervjueerinud M. Kapstas. – Eesti Päevaleht : Magasin, 17. jaanuar 1999
  • A. Laasik. Liikuva loomuga lavastaja. – Eesti Päevaleht, 4. september 1999
  • Eero Spriit: Nagu teavad kõikide loendamatute suveprojektide algatajad-osalised, oleneb edu suuresti ilmast. Intervjueerinud K. Murutar. – Pärnu Postimees, 16. juuli 2004
  • M. Suviste. Eero Spriit õnnest ja naljast. – Maaleht : TeRa, 9.–15. august 2004
  • D. Taruste. Bürokraat, lavastaja, filosoof. – Elukiri 2012, 11
  • I. Pitsner. Eero Spriit: uued suhted tekitavad keerulisi olukordi. – Naised, 23. oktoober 2014
  • E. Spriit. Kuidas sureb ja sünnib inimlikkus. Intervjueerinud K. Talviste. – Psühholoogia Sinule 2015, 1

Välislinke

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert)