Kotzebue, August von
"Maa-alune käik Pirita ja Tallinna vahel", kujundus Günther Reindorff.
"Die edle Lüge" ("Õilis vale"), 1792.
August von Kotzebue (õieti August Friedrich Ferdinand von Kotzebue, 3. V 1761 Weimar – 23. III 1819 Mannheim), saksa kirjanik ja dramaturg, Tallinna regulaarse teatritegevuse ja saksa teatri rajaja, riigiametnik. Isa kaupmees ja saatkonnanõunik. Oli abielus Friederike Juliane Eleonore von Esseniga (1763–90). Pojad Otto von Kotzebue, sõjaväelane Moritz von Kotzebue (1789–1861), diplomaat Wilhelm von Kotzebue (1813–87), baltisaksa maalikunstnik Alexander von Kotzebue (1815–89).
Õppis esmalt Weimari gümnaasiumis, seejärel 1777–80 Jena ja Duisburgi ülikoolis õigusteadust. Tegi ühtlasi katsetusi draamakirjanduse alal, rajas üliõpilaste-asjaarmastajate teatri ja 1779 Jenas kirjandusklubi. Kutsuti 1781 riigiametisse Peterburi, kus tegutses ka saksa õukonnateatris. Nimetati 1783 Tallinna ülemkohtu assessoriks ja 1785 Eestimaa kubermangumagistraadi presidendiks (ühtlasi omistati talle aadlitiitel). Osales 1784 Tallinna Saksa Asjaarmastajate Teatri (Revaler Liebhaber-Theater) asutamises (see avati tema komöödiaga „Igal narril oma müts”), oli aastani 1791 selle dramaturg, näitleja ja juht. Pidevalt töötav Tallinna kutseline teater rajati 1809, tegutses 1812–13 selle juhina.
1795–97 elas Friedenthali mõisas Jõhvi lähedal, kirjutas näidendeid. Juhtis 1798–1800 õueteatreid Viinis, Weimaris ja Jenas, tegutses 1800–07 Peterburis poliitikuna ja oli Peterburi Saksa õukonnateatri direktor. 1800 vahistati ja saadeti poliitiliselt kahtlase isikuna Siberisse. Paari kuu möödudes sai keiser Paul I-lt armu. Elas 1807–13 oma Vardi (Nissi kihelkond) mõisas, kuhu rajas koduteatri ja tegeles põllumajandusega. Osales Napoleoni-vastases poliitilises tegevuses, andis välja Napoleoni-vastaseid ajakirju Die Biene (1811/1812) ja Die Grille (1811/1812). 1814 nimetati Venemaa peakonsuliks Preisimaal Königsbergis, ühtlasi töötas kohaliku teatri kunstilise juhina. Oli keiser Aleksander I usaldusisik, värvati 1816 Vene keisririigi ja püha alliansi palgaliseks agendiks. 1817 edutati Peterburis Venemaa välisministeeriumi riiginõunikuks ja saadeti Venemaa keisri isikliku referendina Saksamaale Weimarisse, kus asutas nädalelehe Das Litterarische Wochenblatt. 1919 asus Mannheimi, kus mõrvati kui Venemaa salakuulaja.
Kirjanduslikku tegevust alustas 16-aastaselt Christoph Martin Wielandi ajakirjas Der Teutsche Merkur. Kirjutas üle 200 näidendi, arvukalt luuletusi, romaane, reisikirju, mälestusi jm. Tõi 1789 näidendiga „Isalik ootus” esimest korda lavale eestikeelse dialoogi ning Eesti olustiku. 1805 ilmus Riias trükist komöödia „Der Trunkenbold”, mille mugandas eestikeelseks jandiks „Permi Jago unnenäggo” (mängiti 1924 Pärnus) esimene kutseline eestlasest näitleja Peter Andreas Johann Steinsberg. Tema komöödiaid on eestindanud Johann Voldemar Jannsen, August Kitzberg, Ludvig Menning jt.
Näidendeid
- Inimvihkamine ja kahetsus (1789)
- Mõlemad Klingsbergid (1801)
- Saksa väikelinlased (1803, eesti laval Alevi linna saksad, 1900).
- Armukade naine (tõlkinud K. Undrits). Tallinn 1925 (?) ja 1929
Kirjandus
- P. Kaeding. August von Kotzebue. Berlin, 1985
- H. von Wistinghausen. Die Kotzebue-Zeit in Reval. Im Spiegel des Romans „Dorothee und ihr Dichter” von Theophile von Bodisco. Tallinn, 1995
- A. Schröter. August von Kotzebue. Weimar, 2011
- E. Rosen. Rückblicke auf die Pflege der Schauspielkunst in Reval. Melle (Hannover), 1910
- O. A. Webermann. Märkmeid eestikeelse näitemängu algusest ja Kotzebuest. – Sõna (Stockholm) 1949, 5
- K.-H. Klingenberg. Iffland und Kotzebue als Dramatiker. Weimar, 1962
- K. Kask. Teatritegijad, alustajad. Tallinn, 1970
- H. Salu. Posthobustel Jõhvist Rooma. Lund, 1974
- E. Siimo. August v. Kotzebue kirjad Johann August Hagenile. – Keel ja Kirjandus 1975, 8
- E. Perneder. Kommentaare August von Kotzebue kohta. Tõlkinud Heino Gustavson. – Vana Tallinn. VII (XI). Tallinn, 1997
- E. Eesmaa. August von Kotzebue 240. – Postimees, 3. mai 2001
- L. Rothenstein. Kirjanik August von Kotzebue oli kuulsa maadeuurija isa. – Harjumaa, 19. oktoober 2004
- Sihiseadjad, alustajad: Eesti teatri varase ajaloo põhjal valminud ülevaatenäituse kataloog. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, toimetaja K. Simmo. Tallinn, 2005.
- V. Aabrams. „Herra on meid lassnud kutzta”: Kotzebuest ja Lenzist eesti teatriaastal. – Akadeemia 2006, 11
- A. Allikvee. August von Kotzebue elu oli nagu näitemäng. – Nädaline, 9. detsember 2006
- O.-H. Elias. August von Kotzebue kui poliitiline kirjanik. Tõlkinud J. Undusk. – Keel ja Kirjandus 2007, 3
- J. Undusk. Baltisaksa kirjanduse breviaar. – Rahvuskultuur ja tema teised. Tallinn, 2008
- O.-H. Elias. August von Kotzebue estofiilina. Tõlkinud R. Bender. – Keel ja Kirjandus 2011, 8–9.
Välislinke
- August von Kotzebue Eesti vanema kirjanduse digitaalse tekstikogu EEVA kodulehel.
- August von Kotzebue Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus.
- August von Kotzebue TLÜAR rahvusbibliograafia isikud kodulehel.
Eesti biograafiline leksikon, 1926–1929; EE 14, 2000; ETBL, 2000 (K. Haan); muudetud 2012
