Sällik, Alfred

Alfred Sällik (Alfred Johannes; 24. VI 1890 Rätela mõis, Jamburgi maakond – 6. IX 1943 Tallinn), laulja (tenor), näitleja ja lavastaja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934). Isa aidamees, hiljem Kreenholmis ehitusmeister. Oli 1913–32 abielus Grete Sällikuga.

Õppis Narva linnakoolis, laulmist Armanda degli Abbati, Tenno Vironi ja Georg Stahlbergi ning 1923 ja 1924 Itaalias Pio di Pietro, M. Garroni ja G. Stavole juures. Alustas lavategevust 1904 Narva Eesti Seltsis ja Võitleja seltsis. Oli 1910–18 Estonia näitleja ja laulja, 1918–28 ühtlasi lavastaja ning 1935–40 operetisolist. Esines 1928–35 külalisena mitmes teatris, revüütrupis ja kabarees, laulis kvartettides.

Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk 1940.

Lavastusi

  • Fulda Noorepõlve sõbrad (1915)
  • Falli Dollariprintsess (1918 ja 1922, mängis Fredyt)
  • Mascagni Talupoja au (1919, laulis Turiddut)
  • Straussi Nahkhiir (1919, mängis Eisensteini)
  • Tšaikovski Jevgeni Onegin (1920, laulis Lenskit)
  • Kálmáni Silva (1921, mängis Edvinit)
  • Kálmáni Hollandlanna (1922, mängis Pauli)
  • Kálmáni Bajadeer (1924, mängis prints Radjamit)
  • Kálmáni Tsirkusprintsess (1927, mängis Mister X-i)

Osi

  • Cassio (Shakespeare’i Othello, 1910)
  • Franz Földessy (Jarno Metsaülema tütar, 1910, 1916 ja 1926, viimases ka lavastaja)
  • Hjalmar Tönnesen (Ibseni Seltskonna toed, 1911)
  • Andres Ahvenas (Kitzbergi Püve talus, 1911 ja 1916)
  • Danilo (Lehári Lõbus lesk, 1911, 1918 ja 1921, viimases kahes ka lavastaja)
  • Paris (Offenbachi Ilus Helena, 1911 ja 1927)
  • Horst von Grumov ja Stefan (Falli Lõbus talupoeg, 1911 ja 1916)
  • Augustin (Falli Armas Augustin, 1912 ja 1920, viimases ka lavastaja)
  • Adam (Zelleri Linnukaupleja, 1912, 1918 ja 1924, viimases kahes ka lavastaja)
  • Reginald Fairfax (Jonesi Geiša, 1913 ja 1920, viimases ka lavastaja)
  • Laertes (Shakespeare’i Hamlet, 1913)
  • Oginski (Hauptmanni Elga, 1914)
  • Arbenin (Lermontovi Näokattepidu (Maskeraad), 1914)
  • Algernon Moncrieff (Wilde’i Bunbury (Kui tähtis on olla tõsine), 1915)
  • Canio (Leoncavallo Pajatsid, 1915 ja 1919, viimases ka lavastaja)
  • Fernand (Hervé Mamzelle Nitouche, 1915)
  • Tonio (Donizetti Rügemendi tütar, 1916)
  • Orpheus ja Pluto (Offenbachi Orpheus põrgus, 1916 ja 1920, viimases ka lavastaja)
  • Alfredo (Verdi Traviata, 1916 ja 1918, viimases ka lavastaja)
  • Chulalinglong (Nelsoni Kõrgus lõbutseb, 1917)
  • René (Lehári Krahv Luxemburg, 1917)
  • Parun (Gorki Põhjas, 1917)
  • Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1917)
  • von Lörenthy (Kálmáni Sügismanöövrid, 1918)
  • Joosep (Méhuli Joosep Egiptuses, 1919, Narva Eesti Seltsis 1928, mõlemas ka lavastaja)
  • Barinkay (Straussi Mustlasparun, 1919, ka lavastaja, ja 1926)
  • Figaro (Rossini Sevilla habemeajaja, 1922)
  • Pedro (d’Albert’i Madalik, 1923)
  • Hoffmann (Offenbachi Hoffmanni lood, 1923)
  • Jenik (Smetana Müüdud mõrsja, 1924)
  • Tassilo (Kálmáni Mariza, 1925, ka lavastaja, ja 1935)
  • Cavaradossi (Puccini Tosca, 1925)
  • Erik (Wagneri Lendav Hollandlane, 1925)
  • Ärakadunud poeg (Škvarkini Petis, 1931 Tallinna Töölisteatris)
  • Mulk (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1932 Tallinna Töölisteatris)
  • vicomte Cascada ja Danilo (Lehári Lõbus lesk, 1936)
  • isa Janek (Ardna Tatra tüdruk, 1937)
  • Jalgpalliliidu president (Ábrahámi Roxy ja ta imemeeskond, 1940)
  • Metternich (Kálmáni Kuradiratsur, 1940)

Helikandjaid

  • Eesti väljapaistvaid lauljaid I (LP, 1968)
  • Eesti lauljaid operettides III (LP, 1972)
  • H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 10, 11, 12, 16, 35, 36 (CD, 2005)
  • Rahvusooper Estonia 100, 1, 7, (CD, 2006)
  • The Baltic Discography, lk 21, 23, 24, 25, 27, 30

Kirjandus

  • Alfred Sällik 1890-1943. Koostaja M. Saarepera. Tallinn, 1970
  • A. Lemba. „Sevilla habemeajaja”. – Waba Maa, 8. detsember 1922
  • Alfred Sälliku tuluõhtu puhul. – Rahvaleht, 8. märts 1927
  • J. Bergmann. A. Sällikul oli endal soov lahkuda „Estooniast?”. – Päevaleht, 9. juuni 1928
  • A. Sälliku austusõhtu „Estonias”. – Kaja, 12. juuni 1931
  • Alfred Sälliku auõhtu Töölisteatris. – Uudisleht, 19. märts 1932
  • A. Sällik uuestisünnil. [Intervjuu]. – Uudisleht, 19. märts 1935
  • A. Üksip. Lauldes... . Kilde Alfred Säilikust. – Teater 1940, 4; Teater. Muusika. Kino 1990, 7
  • P. Pinna. „Mis te tahate, ma olen ju noor”. –  Uus Eesti, 26. mai 1940
  • Siil. Alfred Sällik. Inimene ilma eluloota. – Esmaspäev, 29. juuni 1940
  • [Nekroloog]. – Eesti Sõna, 8. september 1943
  • ArA [A. Adson]. Alfred Sällik. – Maa Sõna, 9. september 1943
  • V. Luts. Alfred Sällik. – ENSV Teatrid 1958, 4
  • L. Reiman. Lava võlus. Lund, 1960
  • A. Üksip. Mälestused. Tallinn, 1975
  • M. Saarepera. Alfred Sällik. – Estonia lauluteatri rajajaid. Koostajad V. Paalma, M. Vaitmaa, U. Heinapuu. Tallinn, 1981
  • Eesti kutseline teater 100. Koostaja K. Simmo. – Tallinn, 2006
  • A. Raa. Opereti valu ja võlu: Paul Pinnast Agu Lüüdikuni. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • T. Õun. Eimillestki Wagnerini: Estonia ooperilavastustest aastail 1908-1930. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T81

Välislinke

ETBL, 2000 (M. Saarepera); täiendatud 2015