Oja, Rein

Rein Oja (26. II 1956 Tallinn), näitleja ja teatrijuht. Eesti Teatriliidu (1980) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Tõnu Oja vend, Pääru Oja onu. Aastast 1977 abielus Reet Ojaga.

Lõpetas 1974 Tallinna 7. Keskkooli ja 1978 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri, omandas 2003 Nordic Stage Fight Society rahvusvahelise lavavõitluse õpetaja sertifikaadi. Olnud 1978–97 Tallinna Linnateatri näitleja ja aastast 2006 Draamateatri juht, vahepeal vabakutseline. Tegutsenud ka lavavõitluse õpetajana Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning aastast 1987 (vaheaegadega) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis (aastast 2011 dotsent), seadnud lavastustes lavavõitluse stseene. Mänginud filmis („Äratus”, 1990, Tallinnfilm; „Jüri Rumm”, 1994, Kolberg ja Vester Produktsioon; „Kirjad idast”, 1995, Exitfilm; „Georg”, 2007, Allfilm, Center of National Film, Matila Röhr Productions, Lege Artis Film; „Vasha”, 2009, Allfilm), telelavastustes („Romulus Suur”, 1988; „Millegi lõpp”, 1991) ja kuuldemängudes („Härra Biedermann ja tulesüütajad”, „Varasta veel võõraid karusid!”, mõlemad 2000), esinenud telesaatesarjas „Suuri meistreid” (1981–85) ja Noorsooteatri muusikaansamblites. 1993–2006 Eesti Näitlejate Liidu ja 2001–08 Teatriliidu juhatuse ning aastast 2012 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuratooriumi esimees, Eesti Lavavõitluse Seltsi asutajaliige ja esimees 2002–05. Salme Reegi nimelise lastelavastuste auhinna asutaja (1997).

Suure Vankri auhind 1997. Eesti Raadio näitlejapreemia 2000. Helmi Tohvelmani nimeline auhind 2001. Meesnäitleja auhind 2006. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2008).

Lavastusi

  • Marcuse Õde George’i tapmine (1995 Draamateatris)
  • Ribalow’ Päikesehelk (1998 Rakvere Teatris, ka tõlge)
  • Becketti Sammumisi. Krappi viimane lint (2010, ka kujundus)

Osi

  • John Worthing (Wilde’i Kui tähtis on olla tõsine, 1977, diplomilavastus Draamateatris)
  • Õpetajad (Karusoo Olen 13‑aastane, 1980)
  • Seth ja Ankrupillimees (O’Neilli Elektra saatus on lein, 1981)
  • Richard de Beauchamp (Shaw’ Püha Johanna, 1982)
  • Oleg Potehhin (Galini Idatribüün, 1983)
  • Nimetu (Tammsaare Juudit, 1983 Ugalas)
  • Manders (Ibseni Kummitused, 1984)
  • Geoffrey (Goldmani Lõvi talvel, 1985)
  • Thijl Ulenspiegel (Ehala, Costeri ja Gorini Thijl Ulenspiegel, 1986)
  • Louis Suur (Bulgakovi Molière, 1987)
  • seersant Kraam (Campbelli Skangpoomijad, 1988)
  • inspektor Sugden (Christie ja Kilveti Mõrv jõuluööl, 1989)
  • Edek ja Eugeniusz (Mrożeki Tango, 1989 ja Draamateatris 2002)
  • Joosef Tubin (Metua Jüri Rumm, 1990)
  • Ignacy Kozdron (Witkiewiczi Väikeses häärberis, 1990)
  • Garcin (Sartre’i Väljapääsu ei ole, 1990)
  • Treat (Kessleri Orvud, 1991)
  • Jean Paul Marat (Weissi ja Undi Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine Seewaldi vaimuhaiglas sadisti juhtimisel, 1992)
  • Maestro (Guðmundsdóttiri Maestro, 1993)
  • Matti (Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti, 1994 Draamateatris)
  • osaline (Impro 1 – Põhjakonn, Rohumaa kompositsioon Kreutzwaldi ainetel,1995)
  • Karl ja Raoul (Rohumaa ja Tuulingu Ainus ja igavene elu, 1996)
  • Harry (Rohumaa, Tuulingu ja I. Olmaru Impro 2 – Nanseni pass, 1996)
  • Bernard Nightingale (Stoppardi Arkaadia, 1997)
  • Edward Neljas ja Richmond (Shakespeare’i Kuningas Richard Kolmanda tragöödia, 1998 Draamateatris)
  • Lible (Lutsu ja Undi Täna õhta kell kuus viskame Lutsu, 1998 Draamateatris)
  • Anton (Kõivu Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta, 1999 Draamateatris)
  • Azazello (Bulgakovi ja Undi Meister ja Margarita, 2000 Vanemuises)
  • Johannes Raiesmik (Ranneti Kadunud poeg, 2001 Draamateatris)
  • Gajev (Tšehhovi Kirsiaed, 2001 Vanemuises)
  • Pentheus ja Kreon (Undi Vend Antigone, ema Oidipus, 2003 Vanemuises)
  • Prohveti-Pärt (Bornhöhe ja Sinissaare Tasuja, 2003 Endlas, ka võitlused)
  • Tupolski (McDonagh’ NO97 Padjamees, 2005 NO99-s)
  • Kyuzo (Kurosawa, Ojasoo ja Semperi NO96 Seitse samuraid, 2005 NO99-s, ka võitlused koos Rein Paluojaga)
  • Kreon (Anouilh’ ja Murdmaa Antigone, 2007)
  • Gustav Naan (Vetemaa ja Aule Sigma Tau-C705, 2008)
  • R. V. Standard (Ribalow’ Vihmatants, 2009, ka tõlge)
  • Sigmund Freud (Schmitti Külaline, 2013)
  • Orgon (Molière’i Tartuffe, 2015)

Kirjandus

  • K. Vanaveski. Näitlejatund seisuga september 82. – Teatrimärkmik 1981
  • R. Oja jt. Kohtumised „Püha Johanna” ümber. Intervjueerinud S. Endre.   Noorte Hääl, 26. märts 1983
  • R. Oja, A. Vaarik. Dialoog kolme vahel. Intervjueerinud E. Tüür. – Noorte Hääl, 21. veebruar 1984
  • M. Visnap. Kes kellele liiga teeb? – Teater. Muusika. Kino 1986, 4
  • A. Üprus. Kahe torni vahel: [Molière]. – Sirp ja Vasar, 1. aprill 1988
  • M. Visnap. Võrgutava suitsiidimeistri käevangus. Aga kuhu?: [Väikeses häärberis]. – Teater. Muusika. Kino 1991, 2
  • K. Vanaveski. Üht-teist põrgust pääsemise võimaluste kohta: [Väljapääsu ei ole]. – Teater. Muusika. Kino 1991, 2
  • M. Tiks. Orvud: Kessleri, Pinna lapselapse, Noorsooteatri ja Issanda Jumala omad. – Teater. Muusika. Kino 1991, 7
  • P.‑R. Purje. „Edek on elu ise”: [Tango]. – Päevaleht, 14. mai 1992
  • R. Oja jt. Kogu tõde Ojadest. Intervjueerinud L. Arujärv. – Noorus 1992, 8/9
  • R. Oja jt. Viimane tango: [Tango]. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 27. veebruar 1993
  • R. Oja. Eile nägin ma Broadwayd. – Teater. Muusika. Kino 1993, 9
  • Rein Oja. Intervjueerinud M. Kapstas. – Päevaleht, 8. oktoober 1993
  • P.‑R. Purje. Punttila suvi: [Härra Punttila ja tema sulane Matti]. – Päevaleht, 18. november 1994
  • Rein Oja – kaklev näitleja. Intervjueerinud E. Kivimaa. – Favoriit  1995, 2
  • R. Oja. Kolm õde ja Avdjuško: [Õde George’i tapmine]. Intervjueerinud K. Garancis. – Pühapäevaleht, 7. oktoober 1995
  • I. Sillar. Arcadia. 1997. – Teater. Muusika. Kino 1997, 8/9
  • R. Oja. Eesti lavakakluste peaballettmeister. Intervjueerinud M. Mutt. – Sirp, 27. august 1999
  • Rein Oja: elu pole igavate asjade tarvis. Intervjueerinud A. Viira. – Tartu Postimees, 21. detsember 2000
  • K. Herkül. Rein Oja 45. – Postimees, 26. veebruar 2001
  • Vastab Rein Oja. Intervjueerinud S. Karja. – Teater. Muusika. Kino 2001, 3
  • R. Oja. Lihtsalt me mõtleme erinevalt. Intervjueerinud P. Makarov. – Persona. Tallinn, 2005
  • Rein Oja: Draamateater peab mõtlema suurelt. Intervjueerinud A. Laasik. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 1. juuli 2006
  • Rein Oja: Läbikukkumiste eest ei ole mitte keegi kunagi kaitstud. Aga võimalus imede sünniks peab teatris olema. Intervjueerinud M. Mikomägi. – Nädaline, 4. november 2006
  • Rein Oja: „Teatrijuhi ülesanne on luua võimalused startimiseks”. [Intervjuu]. – Eesti Draamateater 2015, 13

Välislinke

ETBL, 2000 (A. Kreem); täiendatud 2015 (T. Truuvert)