Tohvelman, Helmi

Helmi Tohvelman (13. X 1900 Väätsa vald – 21. X 1983 Tallinn), ballettmeister ja tantsupedagoog. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1951). Olnud Helmut Vaagi elukaaslane.

Lõpetas 1924 Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi, õppis 1924–26 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, lõpetas 1930 Gerd Neggo tantsustuudio, täiendas end 1937 Berliinis E. Eduardova ja Dresdenis Mary Wigmani tantsustuudios. Oli 1931–44 Tallinna Töölisteatri liikumisjuht ja tantsija (esines ka sõnalavastustes) ning teatri tantsustuudio juht, 1944–48 Noorsooteatri liikumisjuht ja õppestuudio pedagoog ning 1965–75 Noorsooteatri liikumisjuht. Töötas ühtlasi 1944–46  Draamastuudio eriklassis, 1946–51 Eesti Riiklikus Teatriinstituudis ja 1957–81 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris tantsupedagoogina. Loonud koreograafiat ja seadnud liikumist ka teistes Eesti teatrites, juhendanud harrastustantsurühmi ja loonud tantse („Tere, tibukene”, „Seppade tants”, „Külvaja”).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957), Eesti NSV rahvakunstnik (1980). Nõukogude Eesti preemia 1949. Aastast 2000 antakse välja Helmi Tohvelmani nimelist auhinda.

Lavastusi

Tantsud ja liikumisseaded

  • Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit (1932, 1936 ja Estonias 1947)
  • Visnapuu ja Pätsi Meie küla poisid (1932)
  • Pakkala Parvepoisid (1934)
  • Kálmáni Sügismanöövrid (1934 Endlas)
  • Shakespeare’i Othello (1936)
  • Gay, Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper (1937)
  • Blaumanise Rätsepad Sillamatsil (1938)
  • Kitzbergi Püve talus (1941)
  • Visnapuu ja E. Kapi Kuus venda (1942 Draamateatris)
  • Grabbe Hannibal (1943)
  • Brigadere Pöialpoiss (1943 Draamateatris)
  • Kitzbergi ja Oja Rätsep Õhk ja tema õnneloos (1943, Noorsooteatris 1944 ja Vanemuises 1962)
  • Kitzbergi Kaval-Ants ja Vanapagan (1944 Draamateatris)
  • Sheridani Seltsidaam (1945 Draamateatris)
  • E. Kapi Tasuleegid (1945, 1948 ja 1956 Estonias)
  • Ernesaksa Pühajärv (1946 Estonias)
  • Makarjevi ja Dilini Saabastega kass (1946, Draamateatris 1948)
  • Maršaki Kassi maja (1947)
  • Ernesaksa Tormide rand (1949 ja 1967 Estonias)
  • E. Kapi Vabaduse laulik (1950 Estonias)
  • Tammsaare ja Särevi Pankrot (1950 Draamateatris)
  • Lope de Vega Tantsuõpetaja (1951 Draamateatris)
  • Ernesaksa Käsikäes (1955 Estonias)
  • Dumas’ ja Radzinski Kolm musketäri (1957 Draamateatris)
  • Kitzbergi Libahunt (1962 Vene Draamateatris)
  • Kohouti ja Verne’i 80 päevaga ümber maailma (1966)
  • Lindgreni, Mikiveri ja Oidi Väikevend ja Karlsson katuselt (1967) ning Karlsson tembutab jälle (1972)
  • Gorki ja Panso Ema (1967)
  • Lutsu, Panso ja Küla Kevade (1969)
  • Aava Vikerlased (1969 Estonias)
  • Shermani Mary Poppins (1970)
  • Tšehhovi Kirsiaed (1971)
  • Traadi ja Panso Tants aurukatla ümber (1973 Draamateatris)
  • Tšehhovi Kolm õde (1973 Draamateatris)
  • Čaksi, Ziedonise ja Pētersonsi Mängi, pillimees! (1974 Draamateatris)
  • Lutsu ja Trassi Nukitsamees (1974 Draamateatris)
  • Kivi Nõmmekingsepad (1974)
  • Cocteau’ Hoolimatu armuke (1976 Noorsooteatris)
  • Ukrainka Metsalaul (1976 Noorsooteatris)
  • Tammsaare ja Trassi Kõrboja peremees (1977 Draamateatris)
  • Shakespeare´i Hamlet (1978 Draamateatris)
  • Kitzbergi Tuulte pöörises (1979 Draamateatris)
  • Tolstoi Elav laip (1980 Draamateatris)

Kirjandus

  • Helmi Tohvelman. Koostaja H. Aassalu. Tallinn, 2000
  • Tants Kalevipoja ümber. Helmi Tohvelmani päevaraamat. Koostaja I. Lepik. Tallinn, 2008
  • M.-A. Jõesaar. Helmi Tohvelmani tantsumosaiik. Paide, 2010
  • T. Tamm. Helmi, õpeta meid tantsima! Tallinn, 2012
  • ArA [A. Adson]. Lõhutud kruus. – Vaba Maa, 26. aprill 1932
  • Gerd Neggo tantsustuudio etendus. – Nool, 18. märts 1933
  • W. Mettus. Näidend, mis tegi „rikka lõbusaks ja lõbusa rikkaks“. „Kolmekrossi-ooper“ Töölisteatris 28. X 37. – Päevaleht, 29. oktoober 1937
  • A. Tugolessov. Üllaste tunnete poeem. – Rahva Hääl, 31. märts 1948
  • H. Aassalu. Mitte rahulduda saavutatuga. – Õhtuleht, 10. veebruar 1956
  • H. Tohvelman. Töölisteatrist konservatooriumi õppejõuks. [Intervjuu]. – Rahva Hääl, 13. oktoober 1960
  • L. Tormis. Rikas ja läbitunnetatud looming. – Sirp ja Vasar, 14. oktoober 1960
  • M. Valter, K. Kask. Küsimisi ja kostmisi noorte näitlejate lavaleastumise puhul. – Teatrimärkmik 1964/65
  • T. Tamm. Minu õpetajale – aednikule. – Teatrimärkmik 1965–67
  • L. Tormis. Eelnenule järjeks. – Teatrimärkmik 1965–67
  • K. Komissarov. Lillelaps, maalaps. – Nõukogude Naine 1970, 10
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975; Tallinn, 2007
  • K. Komissarov, S. Üksküla, A. Üksküla jt. Helmi Tohvelman 75 ja 7 lendu õpilasi. – Sirp ja Vasar, 10. oktoober 1975
  • L. Tormis. Õpetaja. – Sirp ja Vasar, 10. oktoober 1980
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 28. oktoober 1983
  • J. Eilart, L. Lindau, L. Tormis, A. Üksküla. Helmi Tohvelmanile mõeldes. – Sirp ja Vasar, 4. november 1983
  • M. Visnap. Helmi Tohvelman – sajandi naine. – Teater. Muusika. Kino 2000, 10
  • Helmi Tohvelman. 13. X 1990 – 21. X 1983. Elulugu-autograaf. – Teater. Muusika. Kino 2000, 10
  • Kuramatsi Helmi. [Intervjuu Eesti Raadios oktoobris 1970]. – Teater. Muusika. Kino 2000, 10
  • V. Panso, M. Mikiver, V. Ernesaks jt. Ma lähen ja laulan ja lill on mul peos.... – Teater. Muusika. Kino 2000, 10
  • V. Ernesaks. Viiv: meenutusi eluteest, loomingust ja loojatest. Tallinn, 2006
  • H. Einasto. „Evolutsioonist“ mõtestatud tantsuteatrini. Estonia tantsutrupi sünd ja areng kuni 1949. aastani. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • M. Murel. Helmi Tohvelmani liikumisõpetus Tallinna konservatooriumi lavakunstikateedris. – Teatrielu 2010
  • H. Tohvelman. „Ootan, kuna jälle koju saaksin“. [Kirjad vanematele]. – Elukiri 2015, 7
  • И. Урбель. „Калевипоэг“. – Cоветская Эстония, 7 апреля 1948

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T362

Välislinke

Kapral – Aleksander Teetsov, Milla – Helmi Tohvelman, Proua Rääts – Herta Karjamees. Lutsu ja Särevi „Tagahoovis”. (Tallinna Töölisteater, 1934)

Tamara – Helmi Tohvelman. Pogodini „Aristokraadid”. (Tallinna Töölisteater, 1937)

Rannataat – Paul Maivel, Teine eit – Helmi Tohvelman, Esimene eit – Olli Vare. Tammlaane „Valge lagendik”. (Tallinna Töölisteater, 1937)

Kirikumõisa rentnik – Alfred Rebane, Helmi Tohvelman. Lutsu ja Särevi „Tootsi pulm”. (Tallinna Töölisteater, 1937)

Sobitaja – Helmi Tohvelman. Gogoli „Naisevõtt”. (Tallinna Töölisteater, 1938)

Kalevipoeg - Ferdinand Veike, Saarepiiga - Geeni Raudsepp. Kapi "Kalevipoeg". (Estonia, 1948)

Helmi Tohvelmann TRK lavakunstikateedri liikumistunnis.

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2017