Reek, Salme

Salme Reek (Salme‑Helene; 10. XI 1907 Pärnu – 9. VI 1996 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti Teatriliidu liige (1949). Isa tselluloosivabriku meister. Oli 1930–39 abielus Päären Raudveega, hiljem elukaaslane Oskar Põlla.

Lõpetas 1927 Tallinna 2. tütarlastegümnaasiumi, 1930 Draamastuudio teatrikooli ja 1933 Gerd Neggo tantsustuudio. Töötas 1930–96 Draamateatris, 1944–48 mängis ka Noorsooteatris. Esines palju Eesti Raadio lugemistundides ja kuuldemängudes („Huckleberry Finni seiklused”, 1956; „Väike prints”, 1964), lavastas lastekuuldemänge. Mänginud telelavastustes („Vanaema õunapuu otsas”, 1977; „Mamouret”, 1986; „Kas te armastate papagoisid?”, 1993) ja filmis („Karoliine hõbelõng”, 1984, Tallinnfilm; „Musta katuse all”, 1983; „Püha Susanna ehk Meistrite kool”, 1984; „Narva kosk”, 1987, kõik Eesti Telefilm). Temast on telefilmid „Salme” (1981) ja „Ükskord elus oli nii...” (1993) ning Andrus Kivirähki kuuldemäng „Üks udune päev”.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1964), Eesti NSV rahvakunstnik (1969). Valiti 1993 aastate naiseks.

Aastast 1997 antakse välja temanimelist auhinda.

Osi

Salme Reek. Griegi „Ta läheb ... tantsule” (Gerd Neggo Tantsustuudio, 1933).

Mr. Hobbs – Johannes Kaljola, Cedrik – Salme Reek. Burnetti ja Särevi „Väike lord Fauntleroy” (Draamateater, 1938).

Jüri – Velda Otsus, Rops – Salme Reek. Kaburi „Rops” (Draamateater, 1954).

Åse – Salme Reek. Ibseni „Peer Gynt” (Draamateater, 1962).

Åse – Salme Reek, Peer Gynt – Juhan Viiding. Ibseni „Peer Gynt”. (Draamateater, 1978)

  • Ubbe (Ernsti Ortun ja Ilsebill, 1929)
  • Elts (Raudsepa Mikumärdi, 1929)
  • Lia‑Mia (Adsoni Iluduskuninganna, 1932 Estonias)
  • Saunaeit (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1932, 1951 ja 1958)
  • Tiina (Tammsaare ja Särevi Härra Mauruse I järgu koolis, 1935)
  • Galja (Trigeri Õnnelik abielu, 1936)
  • Loki (Gailiti Toomas Nipernaadi, 1936)
  • Tõmmuneid (Linnankoski ja Välisalmi Laul tulipunasest lillest, 1938 ja 1941)
  • Cedrik (Burnetti ja Särevi Väike lord Fauntleroy, 1938)
  • Pernette (Puget’ Õnnelikud päevad, 1939)
  • Marta (Raudsepa Mustahamba, 1939)
  • Ellie‑May (Caldwelli ja Kirklandi Tubaka tee, 1939)
  • väike Tiina (Kitzbergi Libahunt, 1941 ja 1954)
  • Kaj (Švartsi Lumekuninganna, 1941 ja 1959, Noorsooteatris 1947)
  • Helene (Tammsaare ja Särevi Vargamäe vanad ja noored, 1942)
  • Tom Sawyer (Twaini ja Martini Tom Sawyer, 1945 Noorsooteatris)
  • Vanja ja Gavrik (Katajevi Polgu poeg, 1948 Noorsooteatris, ja Valendab üksik puri, 1949)
  • Kass (Makarjevi ja Dilini Saabastega kass, 1948)
  • Dick (Ljubimova Lumepall, 1950)
  • Kolja (Simukovi Varblaste mäed, 1950)
  • Nikita (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1955 ja 1963)
  • Telefoni‑Sandra (Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti, 1958)
  • Nukitsamees (Lutsu ja Drui Nukitsamees, 1959)
  • Åse (Ibseni Peer Gynt, 1962 ja 1978)
  • Rops (Kaburi Rops, 1964, ja Rops aitab kõiki, 1965)
  • Maria Josefa (García Lorca Bernarda Alba maja, 1966)
  • Lebedeva ja Avdotja Nazarovna (Tšehhovi Ivanov, 1971 ja 1992)
  • Ida (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
  • I palveõde (Smuuli Lea, 1972)
  • Vanamoor (Kangilaski Kaval-Ants ja Vanapagan, 1972)
  • Anfissa (Tšehhovi Kolm õde, 1973)
  • Yorki hertsoginna (Shakespeare’i Richard III, 1975)
  • Naine (Podskalský Noore daami külaskäik, 1977)
  • proua Ruhsam (Kroetzi Homme on jälle päev, 1979)
  • Abby (Kesselringi Hapu vein ja sinihape, 1988 Vanalinnastuudios)
  • Inimene (Raudsepa Salongis ja kongis, 1990 Vanalinnastuudios)
  • Anu ja Luige tädi (Särgava Uus miniister, 1993 Vanalinnastuudios)
  • Dolores (Vetemaa Kas te armastate papagoisid?, 1993 Eesti Televisioonis)
  • Du (Martini Keely ja Du, 1994)
  • Neenu moor (Gailiti ja M. Lepa Paberist inglike, 1996 Salong‑Teatris)

Helikandjaid

  • Salme Reek loeb luuletusi lastele (LP, 1982)
  • Salme Reek 100: Väike lord Fauntleroy (CD, 2007)
  • Sipsik: laste unejutud (CD, 2010)

Kirjandus

  • D. Normet. Eesti NSV teeneline kunstnik Salme Reek. Tallinn, 1967
  • Salme Reek 85. Lavalugu – eesti teatri ajalugu. [Fotoalbum.] Koostaja E. Sagur. Tallinn, 1992.
  • E. Värk, L. Arme. Salme Reek: noor vana daam. Tallinn, 2007; Tallinn, 2017
  • E. Värk. Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel. Tartu, 2012
  • W. Mettus. Pisimärkmeid neljast Tiinast. – Teater ja Muusika 1941, 5
  • S. Levin. Poisiklutt tagahoovis. – Pilt ja Sõna 1955, 9
  • K. Uibo. Salme Reek. – Eesti NSV Teatrid 1957, 5/6
  • K. Uibo. Teeme juttu Salme Reegist. – Eesti NSV Teatrid 1960, 3
  • M. Balbat, K. Kask, L. Tormis jt. Kirjatähest ja näitlejast sündinud inimesed. – Nõukogude Naine 1966, 10
  • K. Kask. Salme Reegi juubeli puhul. – Sirp ja Vasar, 11. november 1977
  • M. Rink. Mõtiskelu kahest näitlejannast ning vastupanuvõimest. – Teatrimärkmik 1978/79
  • L. Kalmet. Pool sajandit teatriteed. Tallinn, 1982
  • S. Endre. Päevapilt: Salme Reek. – Teater. Muusika. Kino 1982, 8
  • R. Mikkel. Teatris Salme Reegiga. – Rahva Hääl, 10. november 1982
  • L. Vellerand. Külaskäik vana daami juurde. – Nõukogude Naine 1985, 8
  • Vastab Salme Reek. Intervjueerinud T. Lõhmuste. – Teater. Muusika. Kino 1987, 8
  • K. Haan. Liina Reimanist Carmen Uibokandini, ehk, Salme Reegi 60 tööaastat Draamateatris. – Noorte Hääl, 10. november 1987
  • A.‑E. Kerge jt. Noore daami juubel. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 7. november 1992
  • T. Lõhmuste. Sadulas püsimise fenomenist Salme Reegi näitel. – Teater. Muusika. Kino 1993, 1
  • Salme Reek: „Igal inimesel on oma roll täita“. Intervjueerinud T. Seero. – Eesti Sõnumid, 29. november 1994
  • U. Ott. Carte blanche. Tallinn, 1995
  • Reegiga Randveres. Tuuline päev. Intervjueerinud I. Martson. – Pühapäevaleht, 8. juuli 1995
  • H. Keller, J. Orgulas, V. Palm. Ma lähen teie juurest ära. In memoriam Salme Reek. – Kultuurileht, 14. juuni 1996
  • [Nekroloog]. – Kultuurileht, 14. juuni 1996
  • E. Värk. Igavese nooruse võlu. Salme Reek 100. – Teater. Muusika. Kino 2007, 11
  • P.-R. Purje. Salme ongi teatrisajand! – AK : arvamus, kultuur : Postimees, 10. november 2007
  • A. Jürisson. Draamateatri raamat. Tallinn, 2010
  • E. Ellermaa. Salme Reegi igavene armastus. – Elukiri 2014, 5
  • Л. Яковлев. Тема актрисы. – Mолодёжь Эстонии, 12. oktoober 1968

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T315

Välislinke

Nipernaadi – August Sunne, Loki – Salme Reek. Gailiti „Toomas Nipernaadi” (Draamateater, 1936).

Gavrik – Salme Reek, Petja – Ellen Liiger. Katajevi „Valendab üksik puri”. (Draamateater, 1949)

Iti – Ester Pajusoo, Nukitsamees – Salme Reek, Kusti – Jaanus Orgulas. Lutsu ja Drui „Nukitsamees”. (Draamateater, 1959)

Ida – Salme Reek, Juuli – Helle-Reet Helenurm. Tammsaare, Panso ja Küla „Inimene ja inimene”. (Draamateater, 1972)

Anne Paluver, Jüri Krjukov, Salme Reek, Urmas Kibuspuu, Elle Kull. Podskalsky „Noore daami külaskäik”“. (Draamateater, 1977)

Proua Ruhsam – Salme Reek. Kroetzi „Homme on jälle päev” (Draamateater, 1979).

Keely – Angelina Semjonova, Du – Salme Reek. Martini „Keely ja Du”. (Draamateater, 1994)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2019