lauk (Fulica atra; ingl common coot, ka black coot, coot, Eurasian coot, vn лысуха), ruiklaste sugukonda kuuluv väike kureline. Asustab Euraasia, Põhja-Aafrika ja Austraalia taimerohkeid veekogusid.

Keha ümar, pikkus 36–38 cm, tiibade siruulatus 70–80 cm, mass 0,6–1 kg. Sulestik süsimust, terav nokk ja laubakilp valged. Pikad varbad on varustatud sagarlestadega. Sööb taimset toitu, hangib seda peamiselt sukeldudes, aga ka selgrootuid. Lendab kohmakalt, lendu tõuseb pika pladiseva hoojooksu järel. Pesitseb hajusalt, kurnas 7–8 (kuni 15) kreemika koorega täpilist muna. Mõlemad vanalinnud hauvad ja hooldavad poegi. Pojad on pesahülgajad – lahkuvad pesast kohe, kui nad on koorumisjärgselt kuivanud, kuid esialgu tulevad nad ööseks pesale tagasi. Kaitseb oma territooriumi nii liigikaaslaste kui ka teiste lindude eest ägedalt. Koondub pärast pesitsemist tihedatesse seltsingutesse, tihti avaveel. Karmimas kliimas rändlind. Paljudes linnades on ta looduslik pargiveekogude lind.

Vanemas kirjanduses võib kohata laugu vananenud nimetust vesikana.

Eestis on lauk tavaline, olles arvukas, kuid kohatine haudelind ja läbirändaja. Eestis viibib ta aprillist novembrini, mõni jääb pehme talve korral ka talvitama. Meil pesitseb ta taimestikurikastel järvedel, madalatel merelahtedel, suurematel jõgedel, settetiikidel ja roostikes. Pesa on mõnikord otse vees roopahna (nn puhna) kuhilal. Lauk on jahilind. 2010. aastal kütiti teda Eestis 93 isendit.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• kurelised
• merelinnud
• ruiklased
• veelinnud

Kirjandus

• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• L. Svensson, K. MUllarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

• Lauk veebisaidil eElurikkus
• Lauk veebisaidil ARKive (inglise keeles)
• Lauk veebisaidil LuntoPortti (inglise keeles)

EE 5, 1990; VE, 2006; muudetud 2011