kurelised

Rukkirääk

Rooruik

kurelised (Gruiformes; vn журавлеобразные), poolveelised või maismaalinnud, levinud kogu maailmas (v.a polaaraladel). Umbes 190 liiki, sugukondi on 11: ruikkurglased (Aramidae), serieemalased (Cariamidae), päikesekurglased (Eurypygidae), kurglased, redulindlased (Heliornithidae), roatelolased (Mesitornithidae), traplased, trompetlindlased (Psophiidae), ruiklased, kagulased (Rhynochetidae) ja lediklased). Liigirikkaimad on ruiklaste, traplaste ja kurglaste sugukonnad.

Suur osa kurelistest lendab halvasti, sest nende tiivad on vähe arenenud. Osa kurelisi (peamiselt ruiklaste hulgast) on lennuvõimetud. Kurelistel on tugevad jalad ja nad on kohastunud maapinnal tegutsemiseks. Kurelised on monogaamsed. Nende pesa paikneb maas, kurnas on kas 1–2 (kurgedel) või kuni 10 muna (rukkiräägul). Pojad on pesahülgajad. Kurelistel on palju vaenlasi, nad on tundlikud inimtegevuse suhtes, paljud liigid on hävimisohus. Üle 50 liigi ja alamliigi maailma punases raamatus.

Eestis on kohatud 12 liiki kurelisi. Pesitsejaid on 7 liiki: sookurg, rooruik, täpikhuik (Porzana porzana), väikehuik (Porzana parva; vaata mõlemaid huik), rukkirääk, tait ja lauk, neist väikehuik  on haruldane ja looduskaitse II kaitsekategooria liik. III kaitsekategooria liigid on rooruik, täpikhuik, rukkirääk, tait ja sookurg.

Vatta ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• linnud

Kirjandus

• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
• L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

• Euroopas levinud kureliste nimestik
• Kureliste pilte veebisaidil Animal Diversity Web (inglise keeles)